1-17-2603
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. aprill 2017 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas
Kriminaalasja number
1-17-2603 (17231600081)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Kriminaalasi
süüdistatuna KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 V.O järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Jürgen Hüva
Süüdistatav
V.O – isikukood XXX, elukoht Xxxx(viibib vahi all Põhja prefektuuri arestimajas), Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel eesti keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud vahistamine
Süüdi tunnistada V.O KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 kuud. Süüdi tunnistada V.O KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.01.2017.a, 09.02.2017.a, s.o 2 päeva ning alates 12.02.2017.a, millest alates kuulub koheselt kandmisele 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt s.o 1 aasta ja 10 kuud vangistust täitmisele, kui V.O ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei tarvita alkoholi; 8.osaleb sotsiaalprogrammis. KarS § 74 lg 1 alusel määrata V.O katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. V.O suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja ärakandmiseni või kohtuotsuse jõustumiseni (olenevalt kumb saabub varem), seejärel tühistada. Välja mõista V.O-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 216 eurot riigituludesse. Kohustada V.O tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 76.75 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „V.O , kriminaalasi 1-17-2603, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: [email protected]). Asitõendid: - Fiskars nuga (asub asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) konfiskeerida ja hävitada; - CD-plaadid (asuvad pakituna kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Esitatud süüdistus V.O ’i süüdistatakse selles, et 12.02.2017 18:00 paiku Tallinnas Xxxxasuvas korteris ähvardas oma elukaaslast Xxxxtapmisega. V.O ütles kannatanule: „Kui sa politseist avaldust ära ei võta, siis ma tapan su ära!“. Seda kuuldes tunnetas Xxxxreaalset ohtu oma elule ja tervisele, kuna V.O on tema suhtes varasemalt füüsilist vägivalda kasutanud. Selle teoga pani V.O toime KarS § 120 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo s.o. tapmisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Täiendavalt süüdistatakse V.O’i alljärgnevas: 2016. a detsembris täpselt tuvastamata kuupäeval õhtusel ajal Tallinnas Lõime 19-418 asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase Xxxxsuhtes. V.O lõi kannatanut rusikaga vastu paremat silma. Selle tegevusega V.O põhjustas Xxxxfüüsilist valu ning sinika parema silma all. Ajavahemikul 01.01.2017 kuni 12.01.2017 täpselt tuvastamata kuupäeval õhtusel ajal Tallinnas Lõime 19-418 asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase Xxxxsuhtes. V.O peksis jalgadega kannatanut viimase jalgade piirkonda. Selle tegevusega V.O põhjustas Xxxxfüüsilist valu. 12.01.2017 kella 21:00 paiku Tallinnas Xxxxasuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase Xxxxsuhtes. V.O läks voodis lamava kannatanu peale, haaras kätega kannatanu kõrist ja õlaku piirkonnast ning kägistas nii, et kanntanul oli raske hingata. Selle tegevusega V.O põhjustas Xxxxfüüsilist valu, marrastuse vasakule õlale, punetuse kaelal ja rinnaku keskosa vahele. 13.01.2017 kella 21:00 kuni 22:15 paiku Tallinnas Sõle 76 asuva maja hoovis kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase Xxxxsuhtes. V.O lõi kannatanut noaga viimase näo suunas ning noa tera tabas kannatanu parema põsesarna piirkonda. Selle tegevusega V.O põhjsutas Xxxxfüüsilist valu ning paremale näo poolele pindmise haava. 08.02.2017 vahetult enne südaööd Tallinnas Xxxxasuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase Xxxxsuhtes. V.O lõi kannatanut rusikatega kehapiirkonda, haaras kätest
ning lõi lahtise käega näkku. Selle tegevusega V.O põhjustas Xxxxfüüsilist valu, kriimustuse põsesarnale, punetused üla- ja alahuulele ning vasaku käe õlavarrele hematoomi. 12.02.2017 kella 18:00 paiku Tallinnas Xxxxasuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase Xxxxsuhtes. V.O sulges ühe käega kannatanu suu ja teise käega võttis kinni kannatanu kõrist. Seejärel tiris V.O kannatanut käest ning lõi jalaga kehapiirkonda (kopsudesse) ning seejärel kägistas. Selle tegevusega V.O põhjustas Xxxxfüüsilist valu, põsesarnale hematoomi ja kriimustuse, paremale poole rinna kohale kriimustuse, paremale õlale kriimustuse ning hematoomid paremale õlale ja parema küünarnuki kohale õlavarrele ning hematoomi vasakule õlavarrele. Nende tegudega pani V.O toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod s.o. teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava muu kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt. Menetluskäik ja ko htu otsu se p õh jend used Süüdistatav V.O , süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 10.03.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör V.O karistamist KarS § 120 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud. KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetud raskeimaga ning karistada 2 aasta pikkuse vangistusega. Koheselt ära kandmisele kuulub 2 kuud vangistust, millest ülejäänud 1 aasta ja 10 kuud jäetakse tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 2 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 14.01.2017 ja 09.02.2017 s.o. 2 päeva koheselt ärakantava karistusaja hulka ning koheselt ära kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 kuu ja 28 päeva, millise karistusaja alguseks lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamise algus s.o. 12.02.2017. Katseajal tuleb isikul täita KarS § 75 lg 1 järgi järgnevaid kontrollnõudeid: 1) Elama kohtu määratud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel määrata V.O-le kohustused käitumiskontrolli ajaks: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) osalema sotsiaalprogrammis. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat:
- Fiskars nuga (asub asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) konfiskeerida ja hävitada; - CD-plaadid (asuvad pakituna kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 216 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.