Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

N.N-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav kannab esimest vanglakaristust oma esimese kuriteo eest. Vangistuse ajal on osalenud riigikeele õppes, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Võida“, töötab, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. N.N-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et lähedastest on tal ema, õde ja täisealine tütar. Suhted sugulastega on säilinud. Karistuse kandmise ajal suhtleb N.N regulaarselt oma sugulastega telefoni ja kokkusaamiste teel. Vestluses ema ja õega ilmnes, et N.N on nende poolt koju oodatud ning on valmis teda igati toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib N.N elama asuda aadressil Xxxx oma ema juurde. Vabanemisjärgselt on N.N olemas sugulaste materiaalne toetus. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle asuda Maxima kaupluses. Telefonivestlusest kinnipeetava võimaliku tööandjaga selgus, et ta on nõus võtma tööle N.N-i . Maxima Eesti OÜ Ida-Virumaa piirkonnajuhi sõnul enne vangistus N.N on töötanud samas kohas ning nõus teda tagasi võtma. N.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta N.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. N.N kannab karistust teise inimese tapmise, s.o KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Kuriteo sooritas ta olles alkoholijoobes. Vangla arvamuse kohaselt on kinnipeetava motivatsioon vabaneda alkoholi tarvitamisest kõrge ning kinnipeetava enda sõnul ei ole ta peale juhtunut üldse alkoholi tarvitanud. Vangistuse jooksul on läbinud sõltuvusprogrammid. Rahvastikuregistri andmetel puudub N.N kindel elukoht, kuid vabanedes soovib minna elama ema juurde, kes andis ka sellekohase nõusoleku. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vangla arvamuse kohaselt vajab isik probleemide lahendamisel toetust, loodab palju teiste abile ning kui peab ise tegutsema, siis ebamugavas olukorras pigem jätab tegutsemata. Kinnipeetav eitab vägivaldset käitumist, v.a toimepandud kuritegu, mille soodusteguriks oli alkoholi tarvitamine. Avavanglas on olnud probleeme kaaskinnipeetavatega suhtlemisel ja vangla arvamuse kohaselt võib isik suhelda provotseerivalt. Vangla arvamuse kohaselt võib muutuda agressiivseks. Vangla on asunud seisukohale, et ohustatud on kinnipeetava jaoks lähedased inimesed, kellega pikema aja jooksul on olnud omavahelisi probleeme ning kellega koos tarbitakse alkoholi. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, raskete tervisekahjustuste tekitamises, mis võib viia kannatanud surmani. Oht on kõige tõenäolisem juhul, kui kinnipeetav on alkoholi joobes ning alkoholi on tarvitatud koos isikuga, kellega on pikema aja vältel olnud lahkhelisid. Seega arvestades toimepandud kuriteo raskusastet, selle toimepanemise mõjuteguriks olevat alkoholi tarvitamist, siis ei ole käesoleval juhul põhjendatud kinnipeetava ennetähtaegne vabanemine, kuivõrd isik võib jätkuvalt ohtlik olla kui ta vabaduses jätkab alkoholi tarvitamist. Samuti ei toeta N.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist riiklikku süüdistust esindanud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogan. Prokuratuur ei soovi N.N-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungist) osa võtta. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, kogu aeg töötab, osales sotsiaalprogrammides. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud N.N-i ja kaitsja arvamused, leiab, et N.N-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.N-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kuigi N.N kannab karistust raske esimese astme kuriteo eest, arvestab kohus, et kinnipeetav on varem karistamata ning kannab seega ka esimest vabaduskaotuslikku karistust. Siinjuures arvestab kohus, et isik on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 3 aastat ja 5 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud viimasel ajal korrektne, mida kinnitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivastest reeglitest kinni pidama ning neid austama. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, näitab ka kinnipeetava resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Samuti on kohtu hinnangul oluline, et kinnipeetav avaldas kohtuistungil valmisolekut pöörduda vajadusel alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on uue kuriteo toimepanemise oht kõige tõenäolisem juhul, kui kinnipeetav on alkoholi joobes, on kohtu hinnangul positiivne, et kinnipeetav teeb kõik endast oleneva vähendamaks alkoholist tulenevat riski. Kuna aga alkoholiprobleemid olid kinnipeetaval kohtuistungil avaldatu kohaselt ammu ning ka vangistuses on kinnipeetav olnud eemal alkoholist, saab ravi tegeliku vajaduse otsustada vastava eriala spetsialist. Siinjuures arvestab kohus ka vangla iseloomustuses märgitut, et motivatsioon vabaneda alkoholi tarvitamisest on kõrge, peale juhtunut pole väidetavalt tarvitanud, hakkas kirikus käima, tõendid, mis tõendaks alkoholi kuritarvitamist või sõltuvust, puuduvad. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva 2 aasta jooksul 5 % ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva 2 aasta jooksul 4 %, nimetatud näitajad on väga madalad. Samuti on vangla välja toonud, et kuriteost räägib kinnipeetav kahetsusega, on kindel, et sellist tegu tulevikus enam kindlasti toime ei pane. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on N.N lisaks elukohale olemas ka kindel töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

KrMS § 180 alusel tuleb N.N hüvitada ka kaitsjatasu. Kinnipeetava kaitsja määratud korras vandeadvokaat Kaido Kooga esitas kohtule taotluse hüvitada talle 166,80 eurot riigi õigusabi osutamise eest. Nimetatud summast kokku 118,80 eurot on märgitud sõidukuluna Jõhvi-Tallinn-Jõhvi. Kohus peab põhjendatuks N.N-ilt välja mõista 48 eurot kaitsjatasu ning tasu osutatud õigusabi eest summas 118,80 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista N.N-ilt välja summat, mis seisneb kaitsja poolt näidatud tasus õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest. Seega arvestab kohus summast 166,80 eurot maha summa 118,80 eurot ning tasumisele kuulub 48 eurot.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.