Kriminaalasi nr. 1-17-2861
Eesti Vabariigi nimel
21. märts 2017. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Karin Talviste Kriminaalasi G.G süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav G.G , IK XXX; sünniaeg: 27. mai 1981. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; perekonnaseis: abielus, 4 alaealist ülalpeetavat; töökoht: XXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXXXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada G.G KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks kümme (10) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.G kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.– 21. märts 2017. a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista üheksa (9) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.G ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratud lisakohustust. KarS § 75 lg 1 alusel on G.G käitumiskontrolli ajal kohustatud:
Süüdistus G.G süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 19. märtsil 2017. a kella 20:15 paiku Tartu maakonnas Rannu vallas XXXXXXXXXXX lõi noaga vähemalt kahel korral oma abikaasat K.P.d vastu ülaselja selgroopiirkonda ja vastu käsivarre piirkonda. Sellise tegevusega tekitas G.G K.P.le füüsilist valu ja tervisekahjustused, mis seisnevad rindkereseina lahtistes hulgihaavades ning parema küünra lahtises haavas. Sellega pani G.G toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.G kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.– 21. märts 2017. a, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.G ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratavat lisakohustust. KarS § 75 lg 1 alusel on G.G käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata G.G-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 352.50 eurot ja kaitsjatasu 48 eurot. Seega on menetluskulude kogusumma 400.50 eurot. Arvestades menetluskulude kogusumma suurust, süüdistatava sissetulekut (ainsateks sissetulekuallikateks on lasterahad ja emapalk) ja kohustusi (tema ülalpidamisel on neli alaealist last), leppisid süüdistatav, kaitsja ja prokurör KrMS § 180 lg 3 alusel kokku, et süüdistatav hüvitab menetluskulud osaliselt summas 120 eurot (48 eurot kaitsja tasu ja 72 eurot sundrahast) ositi 12 kuu jooksul. Ülejäänud menetluskulu, s.o sundraha summas 280.50 eurot, jätta riigi kanda. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendiks on DVD-R plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures ning tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. G.G menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega ja nende vähendamiseks toodud alustega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.