Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu R.L-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 09.01.2016. a ajavahemikul 09.00-17.00 Tartumaal Tähtvere vallas Haage külas XXXXX korterist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.V.le kuuluva kaelakee väärusega 240 eurot, kullast sõrmuse väärtusega 300 eurot ja kullast kaelakee väärtusega 150 eurot. Sellega pani R.L toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb kohtult, et R.L tunnistatakse süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse seda karistust Tartu Maakohtu 18.03.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis loetakse liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 69 lg-te 1, 3, 4 alusel asendatakse mõistetud vangistus 240 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määratakse 1 aasta ja 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatakse R.L-i järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. R.L-i poolt kuriteoga tekitatud kahju oli kokku 690 eurot. Sõrmus on kannatanule menetluse käigus tagastatud. Ülejäänud ehete väärtuse (390 eurot) on R.L vabatahtlikult kannatanule hüvitanud ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 24 eurot ning sundraha 705 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel pool sundrahast, s.o 352,50 eurot jäetakse riigi kanda ning määratakse, et ülejäänud menetluskulu tasub R.L 1 aasta jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb Liisi Laas süüdi tunnistada § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Ka käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppele. Seega tuleb R.L-ilt KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel menetluskuludena välja mõista menetluskuludena pool teise astme kuriteos süüdimõistmise korral välja mõistetavast sundrahast ehk 352(kolmsada viiskümmend kaks ) eurot ja 50 senti ning muu menetluskulu 24 (kakskümmend neli) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb R.L võimaldada temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Peet Teidearu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.