Tartu Maakohus (Valga kohtumaja)
Otsuse tegemise aeg ja koht 8. märts 2017, Valga Kriminaalasja number
1-17-2128 (kohtueelse menetluse nr 16282000011)
Kohtukoosseis
kohtunik Erkki Hirsnik
Kohtuistungi sekretär
Reelika Käis
Kriminaalasi
K.A süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Valdo Gerassimov
Süüdistatav
K.A . Isikukood XXX ; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;;xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx kohtulikult karistamata
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 8. märtsist 2017. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse K.A selles, et ta laskis ajavahemikul 18. –26. oktoober 2015, s.o sügisesel koolivaheajal, täpselt tuvastamata aegadel, mitmel korral xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx territooriumil M. K. (sünd xxxxxxxxxxxxxxxxxx) airsoftõhkrelvast. Laskmise tulemusena tabasid plastmassist kuulid M. K. tuharat, paremat kätt ja mitu korda kintsu. Seeläbi põhjustas süüdistatav M. K. füüsilist valu. Veel süüdistatakse K.A selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, laskis ajavahemikul 19.–20. detsember 2015 kella 18 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx territooriumil kortermaja korteris airsoft-õhkrelvast ka S. R. . Süüdistatav sooritas lasu liikumispuudega S. R. suunas viimasest 5 meetri kauguselt. Selle tulemusena tabas plastmassist kuul S. R. vasaku käe kolmandat sõrme. Oma teoga põhjustas süüdistatav kannatanule füüsilist valu. Valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud korduvalt, pani K.A toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava K.A, tema kaitsja Otto Preemi ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on K.A-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo (teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud korduvalt) toimepanemise eest rahaline karistus 30 päevamäära (päevamäär eurot), s.o 300 eurot. Tulenevalt KarS § 66 lg-dest 1 ja 3 kohustati K.A tasuma rahalist karistust ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfos näidatud kontole ja viitenumbrile. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti K.A-le kuuluv airsoft-õhkrelv (pakend nr 1). Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 2 (3)
Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb K.A KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. KarS § 83 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida K.A-le kuuluv süüteo toimepanemise vahend: airsoft-õhkrelv (pakend nr 1), mis asub Lõuna prefektuuri Tartu politseiosakonna asitõendite hoiuruumis.
Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 705 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 176,40 eurot (kokku 881,40 eurot). Kokkuleppe kohaselt jäävad menetluskulud süüdistatava kanda vaid osaliselt. Töövõimetuspensionäriks olev süüdistatav selgitas kohtus, et tema kuusissetulek koosneb vaid ca 300 euro suurusest toetusest. Ka toimikust ilmneb, et 2014. aastal teenis K.A vaid u 3400 eurot (tl 88). Lisaks selgitas prokurör, et K.A on värske isa, kes peab hoolitsema oma lapse eest. Seetõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 ls 2 alusel menetluskulud poole ulatuses (st 440,70 eurot) riigi kanda ning mõistab KrMS § 180 lg 1 ls 1 alusel teise poole ulatuses (st samuti 440,70 eurot) välja K.A-lt . KrMS § 180 lg 3 ls 3 alusel kohustab kohus K.A maksma need menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.