1-13-2387
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28.02.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-13-2387
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk
Zemfira Lampmann
Kohtuasi
Vangla esitatud materjalid V.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
V.J (XXX; viibib Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg,
21.02.2017.a Tallinn kaugkohtuistung
koht
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
prokurörile,
Vangla
Lääne-Harju
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 03.02.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 18.04.2013.a kohtuotsusega mõisteti V.J süüdi KarS § 121, § 120 ja § 257 järgi ning karistati teda KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 74 lg 1,3 alusel 1 aasta 7 kuu ja 27-päevase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Harju Maakohtu 18.05.2016.a määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele V.J-ile Harju Maakohtu 18.04.2013. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 14.07.2016.a ja lõpp on 13.03.2018.a. V.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest
korda. Vangistuse ajal töötab, 1 distsiplinaarkaristus. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. V.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kriminaalhooldusametnik teostas 28.12.2016.a kodukülastuse aadressile XXXX, kuhu V.J on tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve vabanemise korral võimalik elama asuda. Korteri omanik on V.J-i ema. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja seal on sobiv koht valveseadme paigaldamiseks. Garanteeritud töökohta V.J vanglast tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabanemise korral ei ole. V.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab V.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör V.J-ile katseaja määramist kuni 13.03.2018 ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile pikkusega 1 aasta, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi V.J-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et V.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest kord ning on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 7 kuud vangistust. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt avaldatud kahetsusega toimepandud kuritegude üle ning usub, et esmakordne vangistus on pannud V.J-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise oht kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes, ei tunnista oma sõltuvusprobleeme ega mõista oma kuriteo tagajärgi teistele, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav tunnistab oma probleeme ning saab aru, et tema varasem käitumine vajab korrigeerimist. Kohtu hinnangul võimaldab V.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine
ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas V.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on V.J olemas ka kindel elukoht ning lähedase toetus ning V.J on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.
Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.