Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu G.K süüdistatakse selles, et tema, töötades alates 28.01.2011 Eesti Maaülikooli (endise nimega Eesti Põllumajandusülikool), s.o avalik õigusliku juriidilise isiku poolt asutatud SA-s Järvselja Õppe- ja Katsemetskond (edaspidi Järvselja ÕKMK) juhatuse liikme/metsaülema ametikohal, kes vastavalt 10.01.2012 Järvselja ÕKMK nõukogu esimehe P.K. poolt kinnitatud Järvselja ÕKMK metsaülema ametijuhendile tööülesannetena muuhulgas korraldab Järvselja ÕKMK valduses oleva metsa majandamist; kinnitab metsamajandamiskava alusel uuendusraiete aastase nimekirja; sõlmib lepinguid tööettevõtjatega; korraldab hankekonkursside läbiviimist, sõlmib hankelepinguid ning korraldab tööde läbiviimist; sõlmib kasvava metsa, metsamaterjalide jm. metsasaaduste võõrandamislepinguid; korraldab SA finants- ja majandustegevust; korraldab SA raamatupidamist, seega omades avalik õigusliku juriidilise isiku poolt asutatud sihtasutuses avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit ja olles seega ametiisik KarS § 288 lg 1 tähenduses, sai 22.07.2013 OÜ Sar ja OÜ Sarles juhatuse liikmelt S.J.lt pistist 300 eurot alljärgnevalt. G.K tegutses 10.01.2013 Järvselja ÕKMK ja OÜ Sar vahel sõlmitud ja kuni 31.12.2013 kehtinud hooldusraie kompleksteenuse töövõtulepingu nr X, 14.01.2013 Järvselja ÕKMK ja OÜ Sarles vahel sõlmitud ja kuni 31.12.2013 kehtiva metsamaterjali müügilepingu nr XX ja 20.05.2013 Järvselja ÕKMK ja OÜ Sar vahel sõlmitud ja 14.08.2013 realiseeritud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr XX sõlmimisel Järvselja ÕKMK esindajana. G.K sai OÜ Sar ja OÜ Sarles juhatuse liikmelt S.J.’lt 300 euro suurust pistist vastutasuna selle eest, et: oli Järvselja ÕKMK juhatuse liikmena sõlminud 20.05.2013 OÜ-ga Sar kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr XX; lubas Järvselja ÕKMK juhatuse liikmena vajadusel tagada 10.01.2013 Järvselja ÕKMK ja OÜ Sar vahel sõlmitud hooldusraie komplaksteenuse töövõtulepingu nr X alusel teostatud tööde eest Järvselja ÕKMK poolt ettemaksu tasumise OÜ-le Sar; lubas Järvselja ÕKMK juhatuse liikmena S.J.ga seotud ettevõtetele Järvselja ÕKMK-ga tehinguid, mille kasumlikkuse arvelt saaks kaetud pistisena antav summa. Vastavalt kokkuleppele kandis S.J. 22.07.2013 pistisena käsitletava 300 eurot endale kuuluvalt XXXXXX kontolt nr XXXXXXXXXXXXXX G.K XXXXXXX kontole nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „makse“. Vastutasuna pistise maksmise eest organiseeris G.K Järvselja ÕKMK juhatuse liikmena Järvselja ÕKMK poolt 10280,63 euro suuruse arve nr 13105 kiirendatud korras tasumise OÜ-le Sar S.J. poolt soovitud kuupäeval, s.o 12.08.2013. Arve nr 13105 alusel kanti 12.08.2013 Järvselja ÕKMK kontolt nr

XXXXXXXXXXXXXX

OÜ Sar kontole nr XXXXXXXXXXXXXX 10280,63 eurot. Sellega pani G.K toime KarS § 293 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise s.o pistise võtmise (alates 19.04.2014 vastab samale kuriteokoosseisule KarS § 294 lg 1 s.o altkäemaksu võtmine). Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes. KarS § 293 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 150 päevamäära (ühe päevamäära suurus on 40.30 eurot), s.o 6045 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele täitmisele 25 päevamäära rahalist karistust, s.o 1007.50 eurot. Ülejäänud 125 päevamäära suurust rahalist karistust ehk 5037.50 eurot ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 84 alusel mõista G.K-lt välja 300 eurot, mis vastab süüteoga saadud konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kriminaalmenetluse kuludeks on kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 144 eurot ja sundraha 705 eurot, kokku 849 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi igakuuliste maksetena üheaastase tähtaja jooksul. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et G.K on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada G.K süüdi KarS § 293 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus on seisukohal, et prokuröri taotlus G.K-lt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks taotletud rahasumma väljamõistmiseks KarS § 84 alusel vastab seadusele ning tuleb rahuldada. Menetluskuludeks on kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 144 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot, (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2017 470 eurot). Vastavalt kokkuleppele tuleb G.K hüvitada kõik menetluskulud kokku 849 eurot ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.