Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
22. veebruar 2017.a, Võru kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-16-9614 (16286000355)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Hegle Villak
Kriminaalasi
J.E süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses
Prokurör
Süüdistatav
J.E, isikukood: xxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;eriharidus; töökoht Soomes; kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud.
§
järgi
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:
järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus)
KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta 6 (kuus) kuud vangistust J.E suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui J.E ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena J.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 10. märtsil 2017.a.
Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.
Süüdistus J.E süüdistatakse selles, et tema 16.septembril 2016a. kella 21:52 ajal juhtisxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ATV Suzuki (registreerimismärgita) olles alkoholijoobes so joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktist nr 469T nähtub, et J.E verest leiti etanooli
2 (4)
2,14 (+/- 0,07) mg/g. Antud teoga rikkus J.E Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani J.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus J.E süüditunnistamist KarS § 424 järgi ja karistamist 6kuulise vangistusega. KarS § 73 alusel jätta vangistuskaristus J.E suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.E ei pane 1-aastasel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta J.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. Väljamõistmisele kuulub sundraha (1,5 kordne miinimumpalk) 645 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt 14 eurot Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt joobeseisundi uuringu teostamise maksumus ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsja Kaja Kiilole 24 eurot riigi õigusabi osutamise eest tasu. Süüdistatav on teadlik menetluskuludest (kokku 683 eurot) ja nende tasumisest ning soovib menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav J.E aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav J.E, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.E süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas J.E menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 24 eurot, joobe tuvastamise maksumus 14 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates 1. jaanuarist 2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot).
3 (4)
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. J.E on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades J.E sissetulekut, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus J.E sundrahast 60 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades J.E varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 683 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
/ Marju Persidskaja kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.