Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-17-324
Kohtunik
Anne Rebane
Kohtuistungi sekretär
Merike Kunnus
Kriminaalasi
Rene Heinala süüdistuses KarS § 3681 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Merika Nimmo
Süüdistatav
Rene Heinala; elukoht: XXXX; isikukood: 37010260303; kodakondsus: Eesti; haridus: kesk- ; emakeel: eesti keel; töökoht: XXXXOÜ, tööline; kriminaalkorras karistatud: - Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2015 otsusega KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 (alates 15. märts 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 2 kuud ja 27 päeva, mis jäeti KarS § 73 sätete alusel täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat algusega 29.08.2013 (so Harju Maakohtu 29.08.2013 otsuse ajaga, mille Tallinna Ringkonnakohus tühistas osaliselt ning milles tegi uue otsuse); Pärnu Maakohtu 09.09.2014 otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 5 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 4 kuud ja 28 päeva, mis jäeti KarS § 73 sätete alusel täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat algusega 09.09.2014., tõkend puudub
Kaitsja
Madis Mahlapuu
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Tunnistada Rene Heinala süüdi KarS § 3681 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus nii Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2015.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kui ka Pärnu Maakohtu 09.09.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2015.a. otsusega mõistetud karistuse 3 kuud vangistuse ärakandmata osaks on 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Pärnu Maakohtu 09.09.2014 otsusega mõistetud karistuse 5 kuud vangistust ärakandmata osa on 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Eeltoodust tulenevalt moodustada liitkaristuseks KarS § 64 lg 2 alusel 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust, mis jätta KarS § 73 lg 1, 2 ja 3 sätete alusel täitmisele pööramata kui Rene Heinala ei pane 3 aasta ja 6 kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise aeg. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Rene Heinala’lt välja menetluskulud: sundraha 705 eurot, konteineris oleva olmeprügi kaalumisteenus XXXX OÜ poolt summas 7,80 eurot, asitõendi hävitamise kulu, s.o. jäätmete utiliseerimine XXXX OÜ poolt summas 311,88 eurot, s.o. menetluskulud kokku 1024,68 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Rene Heinala võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alljärgneva graafiku alusel: Alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb 12 kuu vältel iga kuu 15. kuupäevaks tasuda 85,39 eurot Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank AB Eesti filiaal). Viitenumber on 99917700010096. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus („Menetluskulud“) ja oma nimi. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid Konteineris olevad jäätmed - hävitatud, s.o. OÜ XXXX poolt utiliseeritud; Konteiner – tagastatud kahtlustatavale Rene Heinalale; 1 CD-plaat XXXXOÜ arvelduskonto väljavõttega – jätta kriminaalasja juurde. 1 CD-plaat XXXX OÜ arvelduskonto väljavõttega – jätta kriminaalasja juurde. 1 CD-plaat XXXXOÜ arvelduskonto väljavõttega – jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud
ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe; samuti kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse osas. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
I Süüdistuse sisu Rene Heinala’t süüdistatakse selles, et tema rikkus riikidevahelise jäätmeveo nõudeid, kui jäätmete vedu toimus olulises koguses, mis seisnes selles, et tema olles jäätmevaldajaks jäätmeseaduse § 9 mõistes ajavahemikul 05. jaanuar 2015 kuni 10. november 2015. a vedas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ artiklis 4 nõutavate teatamis – ja saatedokumentideta 45 korral kokku mahus 183,9 tonni Soome Vabariigist Eesti Vabariiki XXXXkuuluva veoautoga Scania reg. nr. XXXXehitus – ja olmejäätmeid, mis kuulusid XXXXOY ́le. Jäätmeseaduse1 § 108 (jäätmete riikidevaheline vedu) lg 1 sätestab, et jäätmeid veetakse üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190,12.07.2006, lk 1–98) sätestatud korras ja lg 2 sätestab, et ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid võib Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa alusel. Tulenevalt EL määruse nr 1013/2006 artiklist 2 lg 35 p a, b on ebaseaduslik saadetis – iga jäätmesaadetis, mis on sooritatud teavitamata kõiki asjaosalisi pädevaid asutusi käesoleva määruse kohaselt ja ilma asjaosaliste pädevate asutuste käesolevas määruse kohaselt antud nõusolekuta. Kõigi jäätmesaadetiste kohta, millest teatamine on kohustuslik, peavad teataja ja vastuvõtja sõlmima teatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise lepingu. Leping peab sisaldama määruse 1013/2006/EÜ artiklis 5 nimetatud tingimusi. Rene Heinala vedas nimetatud ajavahemikul kokku ligikaudu 183,9 tonni ehitus – ja olmejäätmeid, millise koguse näol on tegemist olulise kogusega. Kuna Rene Heinala’l puudus nõutav jäätmeveo luba, siis rikkus ta jäätmeveo nõudeid. Oma tegevusega pani Rene Heinala toime riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumise, kui jäätmete vedu toimus olulises koguses, so KarS § 3681 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kokkuleppe sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Rene Heinala on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Rene Heinala süüdi tunnistada KarS § 3681 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas
Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna Rene Heinala rahalised kohustused on suhteliselt suured, võib menetluskulude korraga tasumine olla raskendatud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et Rene Heinala võib tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, lähtudes kohtuotsuse resolutiivosas esitatud graafikust. Kohus juhindus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 248 lg 1 p 5 ja § 249.
Anne Rebane Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.