Kohus
Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja)
Otsuse tegemise aeg ja
14.02.2017 Tallinn
koht Kriminaalasja number
1-17-881 (16230200961)
Kohtukoosseis
kohtunik Janika Kallin
Kohtuistungi sekretär
Melinda Ülend
Kohtuistungi tõlk
Julia Zautina
Kriminaalasi
Z.L-i süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses
Abiprokurör
Katrin Tron
Süüdistatav
Z.L-i isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel, keskharidus; töökoht: AS XXXX; elukoht: XXXX; varem kriminaalkorras karistatud: - 04.07.2008 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta, millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha 1 päev eelvangistust. Kandmata karistuse – 11 kuud ja 29 päeva vangistust – kandmise algus 04.07.2008.
Kaitsja
Toomas Pilt
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 233 – 238, § 175 lg 1 p 4, 9 § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313 kohus o t s u s t a s: KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks)
(seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Z.L-i ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav 08.03.2017. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Esitatud süüdistus: Z.L süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 04.11.2016 kella 19.07 ajal Tallinnas, Herne 12 juures, mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,94 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,85 mg/l). Oma sellise käitumisega rikkus Z.L liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.
Seega Z.L pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht: KrMS § 315 lg 4 kohaselt võib kohus kohtuotsuse kuulutamisel kuulutada üksnes selle resolutiivosa, selgitades selle kuulutamisel suuliselt kohtuotsuse olulisemaid põhjendusi. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.