Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kella 01:00 ajal, viibides oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx M. L. . Nimelt lõi süüdistatav alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli ajal kannatanule mitmel korral kööginoaga kätte ja jalga ning seejärel ründas M. L. appi tulnud viimase isa M. L. , kelle suunas viskas taldrikuid. M. L. sai visatud taldrikuga vastu pead ja vasakut kätt. Kuriteoga tekitas I.U M. L. füüsilist valu, tervisekahjustuse (vasakus õlavarres 2 cm pikkune haav ja hematoom, õlavarrel 2 haava, vasakul säärel 1 cm pikkune haav) ja moraalset kahju ning M. L. valu, tervisekahjustuse (pindmine haav peas) ja moraalset kahju. Süüdistatav pani teo toime katseajal. Samuti pani ta alles 18. septembril 2016 toime veel ühe 2 (3)

kehalise väärkohtlemise. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani I.U toime KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava I.U , tema kaitsja Andres Veski ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on I.U-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p-des 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 27. mai 2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 kohaselt asendati vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades. KarS § 69 alusel asendati karistuseks mõistetud vangistus 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust = 447 päeva), s. o. üldkasuliku tööga 447 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 18 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule peab I.U: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb I.U KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 705 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 111,36 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 3 tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik 3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.