Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-17-1201

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Kohtueelse uurimisega on tuvastatud, et Andrei Tsvetkov grupis koos R. M püüdis 21.06.2014.a kella 01:45 ajal Pärnu linnas xxx maja eest võõra vallaasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta E.M kuuluvat pooleldi põlenud sõiduautot xxx registreerimismärgiga xx maksumusega 250.00 eurot, lükates nimetatud sõiduautot pargitud kohalt edasi, kuid kuritegu jäi Andrei Tsvetkovi tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata seoses politseiametnike saabumisega sündmuskohale. Eeltoodu alusel süüdistatakse Andrei Tsvetkovi KarS § 199 lg 2 p 7 - § 25 lg 2 Lk 2 / 3

1-17-1201 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. grupis toime pandud salajase varguse katses. Peale selle on tuvastatud, et Andrei Tsvetkov, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, pööras ajavahemikul 20.07.2014.a kuni 29.08.2014 2015 Pärnu linnas xxx korteris enda kasuks 20.06.2014 P. T sõlmitud üürilepingu alusel enda valdusesse saanud esemed, milleks olid külmkapp väärtusega 70.00 eurot ja elektripliit väärtusega 150.00 eurot, tekitades oma tegevusega kannatanu P. T 220.00 euro suuruse varalise kahju. Eeltoodu alusel süüdistatakse Andrei Tsvetkovi 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. varem varguse toime pannud isikuna valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramises Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Andrei Tsvetkov süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust; KarS § 201 lg 2 p 1 ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus 4 (neli) kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Andrei Tsvetkov 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tlk 107. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 705 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1 ja 136 lg 1 alusel kannatanu tsiviilhagi kriminaalasjas põhjendatud ulatuses, s.o ulatuses mis on seotud kuriteoga (üürivõlg ei ole) ja mõistab selle välja süüdimõistetult. Kriminaalkohus saab rahuldada tsiviilhagi, mis kattub olulises osas süüdistusega ehk on seotud otseselt kuriteoga. Üürivõla nõudega saab kannatanu pöörduda tsiviilkohtu poole. Kohus saadab otsuse tõlke ka kannatanule. Asitõend CD-R ja DVD-R plaadid jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Tõkendit ei ole kohaldatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.