Tallinna Ringkonnakohus 31. jaanuar 2017, Tallinn kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-16-6992
Kohtukoosseis
Sten Lind, Julia Katškovskaja ja Urmas Reinola
Vaidlustatud kohtuotsus
Harju Maakohtu 1. novembri 2016 otsus
Kriminaalasi
Z.F-i süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi lühimenetluses
Apellandid
süüdistatav ja kaitsja Z.F
Süüdistatav
isikukood: XXX; elukoht: XXX; XXX, XXX, emakeel: vene keel; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 13.10.2015 otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud, mis jäeti tingimisi 2aastase katseajaga täitmisele pööramata, ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks
Kaitsja
Nikolai Pozdnjakov
Prokurör
Rainer Amur
Kannatanu
PTR
Kannatanu esindaja
vandeadvokaat Indrek Sirk
Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 1. novembri 2016. a otsus muutmata.
Mõista
Z.F-ilt
kannatanu
PTR
kasuks
välja
kannatanu
apellatsioonimenetluse kulud 132 euro ulatuses.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanul on õigus esitada kassatsioon üksnes tsiviilhagi puudutavas osas.
Kohus pidas vajalikuks kohaldada viivist, märkides, et ilma viivisenõudeta pole kahju kandnud isikul sisuliselt mingeid õiguskaitsevahendeid ja sellises olukorras kujuneb võla tasumine sisuliselt vabatahtlikuks. 2.1 Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Z.F-i kaitsja Nikolai Pozdnjakov, kes palub tühistada maakohtu otsus Z.F-ilt välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise, viivise ja kannatanu kasuks välja mõistetud menetluskulude osas. Kaitsja palub mõista Z.F-ilt mittevaralise kahju hüvitis välja 1500 euro ulatuses, jätta viivis kohaldamata ning mõista kannatanu kasuks välja menetluskulude hüvitis 500 eurot. Kaitsja leiab, et kohtu hinnang kannatanu mittevaralise kahju suurusele on ühekülgne ja oletuslik. Tõendamata on kannatanu kannatused või tagajärjed, mis halvendavad tema tervist. Kohus tugines õiguslikele alustele, ekspertiisiaktile ja Riigikohtu lahenditele. Kaitsja leiab, et ekspertiisiakt näitab ainult kannatanul esinenud vigastust, kuid see ei näita selliste tagajärgede olemasolu, mis halvendaks kannatanu seisundit või oleks eluohtlikud. Riigikohtu praktika näitab ainult seda, millised hüvitised on teistes kohtuasjades välja mõistetud. Ka hagile lisatud Medicum Perearstikeskus AS-i tõend ei tõenda kannatanu tervisele tekitatud kahju suurust ja tema kannatuste ulatust. Kohus jättis tähelepanuta, et kannatanule on 1500 euro ulatuses mittevaraline kahju juba hüvitatud. Kannatanule makstud kindlustushüvitis näitab, et kindlustusandja hindas mittevaralise kahju suuruseks 1500 eurot. Kohus on jätnud nii mittevaralise kahju hüvitise kindlaksmääramisel, kannatanu menetluskulude hüvitise väljamõistmisel kui viivise kohaldamisel tähelepanuta süüdistatava madala sissetuleku. Kannatanu õigusabikulud ei ole dokumentaalselt tõendatud. Hagi on pinnapealne, selle koostamine ei saanud olla keeruline. Hagis on märgitud üksnes õiguslikud alused ja toodud välja Riigikohtu lahendid. Hagile ei ole lisatud tõendeid mittevaralise kahju tõendamiseks. Viivise väljamõistmine süüdistatavalt ei ole süüdistatava madalat sissetulekut arvestades õiglane. 2.2 Apellatsioonina käsitab ringkonnakohus ka Z.F-i 14.12.2016 esitatud dokumenti, mis on pealkirjastatud Apellatsiooni täiendusena. Selles on kinnitatud, et süüdistatav toetab kaitsja esitatud apellatsiooni. Samas on süüdistatav esitanud taotluse, mida kaitsja apellatsioonis ei ole: süüdistatav taotleb, et kui kohus mõistab talt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise, võimaldataks tal seda tasuda 100-euroste kuumaksetena. Oma taotlust põhjendab süüdistatav raske majandusliku olukorraga. Süüdistatava apellatsioon on esitatud tähtaegselt, kuivõrd süüdistatav on saanud kohtuotsuse tõlke 01.12.2016.
3.1 Kannatanu esindaja esitas kirjaliku seisukoha, milles palub jätta maakohtu otsus muutmata. Ühtlasi palub kannatanu esindaja jätta süüdistatava kanda nii maakohtumenetluse kui apellatsioonimenetluse kulud. Kannatanu esindaja leiab, et kannatanu on tõendanud talle tervisekahjustuse tekkimise. Kannatanu sai eluohtliku tervisekahjustuse ning ei ole käesoleva ajani täielikult paranenud. Tervisekahjustuse suurus ning kannatuste ulatus ei ole füüsikaliselt mõõdetav ning seetõttu ei saa mittevaralise kahju suuruse kohta esitada mingit vormikohast kalkulatsiooni. Hüvitise vähendamiseks puudub alus. Vastupidi: kannatanu hinnangul on maakohtu välja mõistetud hüvitis asjaolusid arvestades pigem väike. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid oma varalise seisu kohta, mistõttu sellel alusel hüvitise vähendamine ei ole võimalik. Süüdistatav ei ole mitte mingil viisil isegi püüdnud kannatanut abistada seoses tekitatud kahjuga. Kannatanu esindaja tunnitasu vastab õigusabiteenuse turul väljakujunenud hinnatasemele ning maakohus on hinnanud kannatanu esindaja töömahu vastavaks kriminaalasjas tehtud toimingute mahule. Viivise vähendamise taotlust ei ole süüdistatav maakohtu menetluses esitanud, seetõttu ei saanud kohus seda arutada. Viivis on sellises võlasuhtes kannatanu ainus õiguskaitsevahend ning süüdistatava motivaator kahju hüvitamiseks. Viivis on seadusjärgses määras. Süüdistatava kindlustusandja on hüvitanud kannatanule lisaks juba varem hüvitatud mittevaralise kahju hüvitisele 1500 eurot ka maakohtu kohtuotsusega mõistlikuks hüvitiseks loetud hüvitise, st kokku 10000 eurot. Samuti on kindlustusandja hüvitanud kannatanu poolt maakohtu menetluses kantud õigusabikulud. Sellest tulenevalt on ainetud ka apellandi väited, et ta ei ole suuteline hüvitist ja menetluskulusid tasuda. Kuivõrd hüvitis on kannatanule juba välja makstud, siis ei ole süüdistataval ka viivise tasumise kohustust. 3.2 Ka Z.F esitas täiendavad seisukohad, milles kinnitab, et toetab endiselt apellatsiooni. Süüdistatav kordab apellatsiooni seisukohta, et hagile ei ole esitatud meditsiinidokumente, mis tõendaks trauma kahjulikke tagajärgi kannatanu tervisele. Hagis ja kohtuotsuses esitatud väited kannatanu tervise halvenemise ja tema kannatuste kohta on alusetud. Kindlustusfirma on hinnanud kannatanu mittevaralise kahju 1500 euro suuruseks. Süüdistatav palub temalt väljamõistetavate summade kindlaksmääramisel võtta arvesse, et tal on keskmine puue ning tema sissetulek koosneb 223,11 euro suurusest pensionist ja 45,77 euro suurusest toetusest. Selle tõendamiseks on lisatud Sotsiaalkindlustusameti Tartu Büroo
Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonide rahuldamiseks ei ole alust.
Kannatanu esindaja on taotlenud apellatsioonimenetluse kulude süüdistatava kanda jätmist, s.t nende väljamõistmist süüdistatavalt. Esitatud arve kohaselt on kannatanu apellatsioonimenetluse kulud 222 eurot. Ringkonnakohus leiab, esitatud taotlus tuleb KrMS § 185 lg 2 ja § 175 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt. Muude toimingute kõrval on kannatanu õigusabikulude arvel nimetatud kohtuotsuse selgitamist kannatanule. Ringkonnakohus ei pea seda apellatsioonimenetluse kuluks. Tegemist ei ole kuluga, mis oleks tingitud kaitsja esitatud apellatsioonist. Kohtukolleegiumi arusaama kohaselt kuulub kohtuotsuse selgitamine kliendile maakohtu menetluses osutatava õigusabi hulka ning vajadus selle järele ei sõltu sellest, kas keegi kohtumenetluse pooltest esitab apellatsiooni. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus KrMS § 175 lg 1 p-le 1 vastavaks õigusabi mahuks 1,1 tundi. Sellele vastav tasu on 110 eurot, millele lisandub käibemaks 22 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Sten Lind
Julia Katškovskaja
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.