1-17-603
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2017.a, Pärnu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-603 (16267000525)
Kohtunik
Anu Tammeniit
Taotluse esitaja
prokurör Ülle Tamm
Menetlustoiming
Kriminaalmenetluse lõpetamine
Kahtlustatav
R J, ik xxx; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Tõkendit kohaldatud ei ole.
Kahtlustatav
L J, ik xxx; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole. Juhindudes KrMS § 145, 202, 206 kohus määras:
Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 16267000525 menetlus RJ kahtlustuses KarS § 213 lg 2 p 4 järgi. KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustada RJ tegema 120 tundi üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kohustuse täitmise tähtajaks on 01. juuli 2017.a. Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 16267000525 menetlus LJ kahtlustuses KarS § 213 lg 2 p 4 järgi. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada LJ tasuma riigi tuludesse 300 €, kohustuse täitmise tähtajaks on 01. juuli 2017.a. Kindel summa riigituludesse tasuda Rahandusministeerium a/a nr: EE062200221059223099 SWEDBANK; EE221700017003510302 NORDEA PANK; EE513300333522160001 DANSKE BANK või EE571010220229377229 SEB PANK. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 33391600011696. Selgituseks märkida: kindel summa riigituludesse, kriminaalasja number, isiku nimi.
1-17-603 Juhul kui isikud ei täida endale võetud kohustusi uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6. Asitõendid. CD ja DVD plaadid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kriminaalasja juurde. Määrus saata täitmiseks kahtlustatavatele ning teadmiseks prokurörile. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 10 kohaselt kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik 19.01.2017.a esitas Lääne Ringkonnaprokuratuur Pärnu Maakohtule taotluse lõpetada kriminaalasjas nr 16267000525 menetlus L J ja R J suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel. Taotluse kohaselt alustati käesolevas kriminaalasjas menetlust 08.06.2016 KarS § 213 lg 1 tunnustel selles, et 27.05.2016 kell 08.48 võeti Pärnu linnas Lai 11 asuvast SEB panga sularahaautomaadist MTÜ x SEB pangakaardiga välja 100 eurot, kell 9.48 Pärnu linnas Rüütli 45 asuvast sularahaautomaadiust 130,00 eurot ja 28.05.2016 kell 5.22 ja 5.23 Pärnu linnas Rüütli 45 asuvast sularahaautomaadist 100,00 eurot ja 200,00 eurot. Kokku tekitati MTÜ x varalist kahju 530,00 eurot. R J ja L J on esitatud kahtlustus KarS § 213 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. grupis toime pandud arvutikelmuses. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 213 lg 2 p 4 eest nähakse karistusena ette ühe- kuni viieaastane vangistus. Kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. R J on viimati kriminaalkorras karistatud 10.12.2010 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat tingimuslikult 3 aastase katseajaga. Käesolevaks ajaks on karistus kantud ja ka kustunud. R J on 2015 aastal karistatud neljal korral ka väärtegude
1-17-603 toimepanemise eest, millised ei olnud seotud varavastaste süütegudega. Käesoleval ajal puudub informatsioon ka R J poolt toimepandud uute kuritegude kohta. Seega peale viimast süüdimõistvat kohtuotsust ei ole R. J toime pannud uusi kuritegusid. L J ei ole varasemalt kriminaalkorras ega ka väärteokorras karistatud. Samuti puudub informatsioon tema poolt toimepandud uute kuritegude kohta. Prokurör leiab, et isikute süü antud kuriteo toimepanemise puhul ei ole suur. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, asub prokurör seisukohale, et R J ja L J suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine/karistuse kohaldamine. Kuriteo toimepanemine R J ja LJ poolt on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Menetluse käigus on nad hüvitanud kannatanule MTÜ-le x tekitatud varalise kahju summas 530 eurot, mille kohta on kriminaalasja materjalide juures ka maksedokument. Kahtlustatavad on kannatanutele vabatahtlikult heastanud tekitatud varalise kahju, mida võib KarS § 57 lg 1 p 2 kohaselt pidada kergendavaks ajaoluks. Vastutust kergendava asjaoluna tuleb lugeda ka puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavad asjaolud kahtlustatavate tegevuses käesoleval juhul puuduvad, samuti puuduvad kriminaalmenetluse kulud. LJ ei ole varem kriminaal- ega väärteo korras karistatud ning samuti ei ole RJl rohkem kriminaalasju menetluses ning kahtlustatavad on oma muu käitumisega tõestanud, et nende edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi ning selleks piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramisest. Lähtudes eelnevast, prokurör leidis, et RJ ja LJ suhtes on võimalik kohaldada kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 1 alusel. LJ on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus ning ta kinnitab, et ta on võimeline tasuma kindla summa riigituludesse. RJ on samuti kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus ning ta kinnitab, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. Kahtlustatavatele on selgitatud, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, prokurör taotles:
1-17-603 KrMS § 202 lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Käesolevas kriminaalasjas on RJle ja LJle esitatud kahtlustus KarS § 213 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu, mille sanktsioon näeb ette karistusena ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kahtlustatavad on käesolevaks ajaks heastanud kuriteoga tekitatud kahju. Kahtlustatavatel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Kohus nõustub prokuröriga, et kahtlustatavate süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. Seega kohus leiab, et kahtlustatavate karistamise järele puudub tungiv vajadus ja isiku mõjutamiseks edaspidi kuritegusid mitte toime panema piisab ka antud kriminaalasja lõpetamisest. Kohtu hinnangul puudub asjas ka avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetluse jätkamine käesolevas asjas ei ole otstarbekohane. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse kulud puuduvad. Kahtlustatavad on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. RJ on kinnitanud, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja LJ on kinnitanud, et ta on võimeline tasuma kindla summa riigituludesse. Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks CD ja DVD plaat, mis asuvad kriminaalasja juures ning mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kriminaalasja juurde. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2, 3 tuleb kriminaalasja menetlus eeltoodud tingimustel RJ ja LJ suhtes lõpetada. RJ on kohustatud tegema 120 tundi üldkasulikku tööd ja LJ tuleb hüvitada riigituludesse kindel summa 300 eurot. Nimetatud kohustuste täitmise tähtajaks määrata hiljemalt 01.07.2017. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.