Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2017, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-11070 (16284000157)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
O.A süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Triin Tumala
Süüdistatav
O.A (isikukood XXX; elukoht xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
Tühistada kohtuotsuse jõustumisel O.A-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on O.A toime pannud kuriteona teise inimese kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema 14.04.2016.a kella 17.00 paiku, Viljandimaal xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xx x hoovis, tiris korduvalt temale kuuluvast sõiduautost endise tüdruksõbra X.X välja ning tõukas X.X , mille tagajärjel kukkus kannatanu maha. Seejärel viskas O.A telliskivi tükiga vastu X.X peapiirkonda, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - pea lahtise haava. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud. KarS § 73 lg 1
ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui O.A ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 05.06.2015 otsusega KarS § 4231 järgi mõistetud rahaline karistus 500 eurot, mis KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäetud täielikult täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga, pöörata täitmisele. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava O.A kaitsjate esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna kokku 96 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 801 eurot: sundraha 705 eurot ja riigi õigusabi tasu 96 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.
Kriminaalasja juures olevad asitõendid: 1) heledat värvi kivitükk (asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis), tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 2) CD plaat 3 kõnesalvestisega Häirekeskusele, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.