Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. jaanuar 2017, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-10464 (16284000139)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
Janar Kondel süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, P.H
süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1, § 424, § 423 järgi ja H.V süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1, § 121 lg 1, § 266 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Triin Tumala
Süüdistatav
Janar Kondel (isikukood 39211016014; elukoht: xxxxxxxx x-xx xxxxxxx xxxxxxxxx ; karistatus: omab kriminaalkaristatust)
Süüdistatav
P.H (isikukood XXX; elukoht: xxxxxxx xx-xx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx karistatus: omab kriminaalkaristatust)
Süüdistatav
H.V (isikukood XXX; elukoht: xxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx ; karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad)
xxxxxxxxx;
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
kui Janar Kondel ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx x-xx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Janar Kondelile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.
määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H.V-lt sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 777 (seitsesada seitsekümmend seitse) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2017. a veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 64 (kuuskümmend neli) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. H.V-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 58,32 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel;
Süüdistus
peksis veel jalgadega maha kukkunud kannatanut, seejärel lõi H.V pingil istunud X.Xt neli korda ja X.Xki ühe korra rusikaga näkku. Samal ajal lõi P.H rusikaga näkku X.Xit. Viimane jooksis ära. P.H järgnes X.Xile, sai ta kätte Pärimusmuusika Aida lähedal Viljandis Tasuja pst 6 juures, kus peksis X.Xit mitu korda rusikaga näkku. Samal ajal lõi Janar Kondel rusikaga mitu korda X.Xi rusikaga näkku. X.X põgenes joostes. H.V jooksis talle järele, lükkas kannatanu pikali, istus talle peale ning peksis teda korduvalt rusikatega näkku. Seejärel lõid ka P.H ja Janar Kondel mõned korrad maas lamavat X.Xit jalgadega keha piirkonda. X.Xil õnnestus püsti tõusta ja põgeneda. Oma tahtliku tegevusega P.H tekitas X.Xle, X.Xile füüsilist valu ja tervisekahjustusi. 2) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema 08.04.2016 kella 19.22 ajal Viljandimaal Viljandi vallas Tohvri tee 3. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi joobe seisundis. P.H kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK0035 mõõdeti tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,81 mg/l, seega rikkus P.H oma tahtliku tegevusega LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid. Samuti puudus isikul mootorsõiduki juhtimise õigus. 3) mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, süstemaatiliselt KarS § 4231 järgi, mis seisnesid selles, et tema: olles eelnevalt (21.10.2015 ja 06.02.2016) toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis taas 08.04.2016 kella 19.22 ajal Viljandimaal Viljandi vallas Tohvri tee 3. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 sätteid; ning tema olles eelnevalt (06.02.2016 ja 08.04.2016) toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis taas 04.07.2016 kella 16.32 ajal Harjumaal, Tallinnas, Ahtri tänava 1 maja juures mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 sätteid.
Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Janar Kondel KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Janar Kondlil eelvangistuses viibitud aeg 15.03.2016-16.03.2016, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 11 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi:
. 2) P.H KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta. KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 4231 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristus 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata P.H eelvangistuses viibitud aeg 04.07.2016-05.07.2016 ja 08.04.2016-10.04.2016, s.o. 5 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 11 kuud ja 25 päeva vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi:
. 3) H.V KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta. KarS § 121 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 10 kuud. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 1 (üks) aasta vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi:
. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 266 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kannatanu X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 936,99 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista H.V-lt 936,99 eurot X.X kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Janar Kondeli kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 120 eurot. Süüdistatava P.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. Süüdistatava H.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 130,32 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).
KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus Janar Kondellt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 72 eurot (s.h käibemaks). Janar Kondelle õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 58,32 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Süüdistatavatelt on põhjendatud välja mõista järgnevad menetluskulud: 1) Janar Kondel sundraha 705 eurot ja riigi õigusabi tasu 120 eurot; 2) P.H sundraha 705 eurot ja riigi õigusabi tasu 48 eurot; 3) H.V sundraha 705 eurot ja riigi õigusabi tasu 72 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Janar Kondel on kahtlustatavana kinni peetud 15.-16.03.2016, seega on Janar Kondel viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. P.H on kahtlustatavana kinni peetud 04.-05.07.2016 ja 08.-10.04.2016, seega on P.H viibinud eelvangistuses 5 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.