Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

Kostja vastuväited ja vastuhagi

Kohtu seisukoht ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 01.02.2023.a ja 21.04.2023.a kohtumäärustes (dtl 197-200, 430-432).

Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja sõlmisid 12.02.2021.a ehituse peatöövõtulepingu nr GE2110, millise punkt 2.1 kohaselt oli hageja kohustuseks kaks kahepereelamu asukohaga Lodjapuu tee 60 ja Lodjapuu tee 62 ning teelõik Lodjapuu tee T-3 Tallinn, Harjumaa ehitamine ehituse peatöövõtu meetodil vastavalt lepingu dokumentidele ning selle üleandmine tellijale vastavalt lepingu tingimustele (dtl 15-25). Lepingu punkt 7.1 järgi on töö valmimise lõpptähtaeg 31.01.2022.a ning kasutusloa taotlemiseks vajalike dokumentide üles laadimine ehr.ee-sse hiljemalt 14.02.2022.a. Kooskõlas lepingu punkt 8.1 lepinguga määratud töö 100 %-lisel teostamisel tasub kostja hagejale lepingu hinna ilma käibemaksuta 872 206 eurot (dtl 20).

Pooled on erimeelt selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale hagetava rahasumma, samuti selles, kas kostjal oli alus hinda alandada ning nõuda hagejalt leppetrahvi ja kahju hüvitamist töödega viivitamise tõttu.

Kuivõrd asjas on esitatud nii hagi kui ka vastuhagi, siis annab kohus esmalt hinnangu hageja nõudele ning seejärel käsitleb kostja poolt esitatud tasaarvestuse avaldust ning vastuhagi.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).

Kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse summas 13 464,84 eurot (dtl 205). Hageja antud nõuet ei tunnista.

ega tuvastanud kohase ja mittekohase täitmise väärtust ning nende omavahelist suhet, millest tulenevalt arvutada hinna alandamise protsent. Kostja on üksnes üldsõnaliselt väitnud, et hinnapakkumuse järgi tuli keraamiliste plaatide ja töö kokku 1007,40 m2, kuid tegelikult tegi hageja plaatimistöid mahus 548,20 m2.

Vaidlust pole, et arve nr 2022070 maksetähtajaks oli 09.09.2022.a (dtl 32). Hagi esitamise seisuga moodustab viivis summas 2219,94 eurot, samuti palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise kuni võlgnevuse tasumiseni (dtl 195). Kohus leiab, et vastav hageja taotlus tuleb rahuldada.

Kostja vastuväiteid viivise suurusele ega arvutuskäigule ei esitanud, viivise vähendamist ei taotlenud. Kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel (vaata selles osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-112-16 punkt 20). Seega tuleb rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks, kuivõrd kostja on viivitanud nõude täitmisega.

Kostja on esitanud vastuhagi, millises nõuab hagejalt põhinõudena 69 192,26 euro ning viivise väljamõistmist. Kostja põhjendab vastuhagi sellega, et hageja ei andnud töid kostjale tähtaegselt üle, millest tulenevalt on kostjal leppetrahvi nõue hageja vastu summas 67 392,26 eurot vastavalt lepingu punktile 11.3. Samuti on kostjal kahjunõue summas 1800 eurot, milline summa moodustab poole 2022.a veebruarikuu ja märtsikuu omanikujärelevalve teenuse tasust (dtl 410-418). Hageja kostja vastava käsitlusega ei nõustu.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 160 järgi kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Kostja arvamusel on hageja rikkunud kohustust teha tööd valmis ning kostjale üle anda tähtaegselt. Kostja on arvestanud viivist perioodil 15.02.2022.a kuni 12.05.2022.a kogusummas 70 371,45 eurot ning nõuab hagejalt väljamõistmist summas 67 392,26 eurot.

VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

Vaidlust pole, et pooled on kokku leppinud uueks tööde lõpetamise tähtajaks 14.02.2022.a seoses muudatustöödega (dtl 242, 415). Kohtule esitatud 10.03.2022.a protokolli kohaselt on kostja nõustunud tööde lõpetamise tähtajaga 31.03.2022.a (dtl 147). Seega on kostja nõustunud lõpptähtajaga 31.03.2022.a.

Sellest tulenevalt ei nõustu kohus hagejaga selles, et kostja pole leppetrahvi nõuet esitanud tähtaegselt, kuivõrd kostja on esitanud vastava nõude hagejale 11.04.2022.a (dtl 242).

Kohtule esitatud tööde üleandmise akti kohaselt on hageja kostjale 31.03.2022.a üle andnud objekti asukohaga Lodjapuu tee 62-1 koos 01.03.2022.a vaegtööde nimekirjaga (dtl 342, 343-346). Samuti on samal päeval s.o 31.03.2022.a kostjale üle antud koos 16.02.2022.a vaegtööde nimekirjaga objekt asukohaga Lodjapuu tee 62-2 (dtl 348, 349355). Seega on hageja selles osas tööd üle andnud vastavalt kokkulepitule ning kostjapoolne leppetrahvi nõue nimetatu osas on ilmselgelt hea usu vastane (VÕS § 6).

Kohus nõustub hagejaga selles, et antud juhtumil ei vastuta hageja töö viivituse eest. Hageja on tõendanud, et ehitustöid ei saanud lõpetada objektil asukohaga Lodjapuu 60 seetõttu, et Lodjapuu tee 60-1 ostja edastas ettepanekud muudatustööde kohta hagejale 07.03.2022.a (dtl 397) ning Lodjapuu tee 60-2 ostja edastas viimase ettepaneku 29.03.2022.a (dtl 398-399).

Hageja poolt kohtule esitatu kohaselt on kostja seaduslik esindaja allkirjastanud muudatustööde kokkuleppe hagejaga 08.03.2022.a (dtl 401-408). Seega asub kohus seisukohale, et hea usu põhimõttega pole kooskõlas sõlmida muudatustööde osas hagejaga kokkuleppeid teades, et tööde teostamisel ei ole viimasel võimalik järgida kokkulepitud lõpptähtaega võimaldades kostjal nõuda hagejalt leppetrahvi.

Kohus nõustub hagejaga ka selles, et antud juhtumil ei saa kostja tugineda lepingu rikkumisele, kuivõrd hageja jäi tööde lõpetamisega viivitusse kolmepoolselt sõlmitud muudatustööde teostamisega seoses (dtl 51-145).

Kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite kohaselt on Lodjapuu tee 60-1 ja 60-2 tööde põhivalmidus saavutatud hageja poolt 19.04.2022.a, kuivõrd tööde üleandmise aktide kohaselt on vaegtööd fikseeritud 19.04.2022.a (dtl 357, 390). Pärast 19.04.2022.a on hageja teostanud vaegtöid ning tegelenud ostjate soovitud muudatustöödega (dtl 358-387, 391-395, 396). Ka on tõendatud, et Lodjapuu tee 60-2 ostja poolt otse tarnitud siseuksed jõudsid objektile alles 2022.a aprilli lõpus, mistõttu polnud hagejal võimalik siseviimistlust (värviparandused) lõpetada (dtl 152). Kohus leiab, et nimetatu eest leppetrahvi nõudmine hagejalt ei ole põhjendatud.

Samuti on kostja 09.05.2022.a vaegtööde nimekirjas kinnitanud, et tal puuduvad pretensioonid vaegtööde teostustähtaegade suhtes (dtl 28-29).

Kuivõrd tõendatud on, et pooled saavutasid kokkuleppe tööde lõpetamise osas 31.03.2022.a (dtl 147), siis pole põhjendatud ka kostja kahju hüvitamise nõue hageja vastu

seoses omanikujärelevalve teenuse tasuga veebruar 2022.a ja märts 2022.a eest kogusummas 1800 eurot.

Eeltoodust tulenevalt jääb kostja nõue hageja vastu rahuldamata. Kuna kohus jätab kostja leppetrahvi ja kahjunõude hageja vastu tervikuna rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka kostja viivise nõue.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 16 444,03 eurot, viivis summas 2219,94 eurot ning viivis määras 0,15 % päevas nõudelt 16 444,03 eurot alates 09.12.2022.a kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa. Vastuhagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kostja esitas kohtule 15.11.2024.a taotluse 12.11.2024.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks (dtl 570-572). Hageja vaidleb kostja protokolli parandamise taotlusele vastu ning leiab, et protokolli näol ei ole tegemist stenogrammiga, mis peab sõna-sõnalt kajastama kohtuistungi käiku (dtl 582).

Vastavalt TsMS § 53 lg 2 esimesele lausele on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus, tutvunud esitatud taotluse, hageja seisukoha ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.

Kostja taotleb protokolli parandamist, s.o palub parandada/täiendada erinevaid kostja esindaja sõnavõtte kohtuistungil. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Oma menetluslikud seisukohad märgivad menetlusosalised mitte kohtuistungi protokollis, vaid menetlusdokumentides. Need on antud menetluses piisavalt fikseeritud. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokolli parandamiseks. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.