Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.10.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-18551
Kohtuasi
GRAND EHITUS OÜ hagi OÜ Apex-Net vastu 16 444,03 euro ja viivise väljamõistmiseks OÜ Apex-Net vastuhagi GRAND EHITUS OÜ vastu 69 192,26 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.01.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Apex-Net apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
97 192,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastuhagis kostja) GRAND EHITUS OÜ (registrikood 12114878), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm Kostja (vastuhagis hageja) OÜ Apex-Net (registrikood 10432671), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 22.09.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14.01.2025 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi.
2.Jätta OÜ Apex-Net apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Apex-Net kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-18551 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.GRAND EHITUS OÜ (hageja) esitas 09.12.2022 (täiendatud 18.01.2023) Harju Maakohtule OÜ Apex-Net (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 16 444,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2219,94 eurot ja viivis põhinõudelt (16 444,03 eurot) 0,15% päevas alates 09.12.2022 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana 12.03.2021 töövõtulepingu, mille objektiks oli kahe paarismaja aadressil Lodjapuu tee 60 ja Lodjapuu tee 62 ning teelõigu aadressil Lodjapuu tee T-3 ehituse peatöövõtt. Hageja teostas kõik töövõtulepingus kokkulepitud tööd. Pooled allkirjastasid 09.05.2022 tööde üleandmise akti, mis põhines teostatud tööde aktil nr GE2110/A1. Kostja keeldub tasumast akti alusel esitatud arvet nr 2022070 maksetähtajaga 09.09.2022 summas 16 444,03 eurot. Hagejal on õigus nõuda arve tasumisega viivitamise tõttu viivist 0,15% päevas tähtajaks tasumata summalt. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja 16 444,03 euro nõue on lõppenud hinna alandamise ja tasaarvestuse tulemusel. Kostja on 23.05.2023 nõudekirjas töövõtu tasu vähendanud, s.o hinda alandanud 13 464,84 euro võrra. Töövõtulepingus oli kokku lepitud plaatimistööde maht. Hageja tegi plaatimistöid kokkulepitust vähem ja sellest tulenevalt oli kostjal õigus hageja töötasu nõuet alandada ühikuhindade järgi, millises mahus hageja plaatimistöid ei teinud. Seega on kostjal peale hinna vähendamist kohustus tasuda hageja nõutud arvest 2979,19 eurot (16 444,03–13 464,84). Kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue 70 371,45 eurot, millest kostja tasaarvestab 2979,19 eurot hageja töövõtu tasu nõudega 2979,19 eurot. Tööde lõpetamise tähtajaks oli 14.02.2022. Tööde üleandmise kuupäevaks tuleb lugeda 13.05.2022, kui hageja allkirjastas tööde üleandmis-vastuvõtu akti. Hageja viivitas tööde üleandmisega 14.02.2022–13.05.2022, mistõttu oli kostjal õigus nõuda lepingu alusel leppetrahvi. Kostja vastuhagi nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Kostja esitas 19.04.2023 vastuhagi, milles palus mõista vastuhagi kostjalt (hagejalt) välja vastuhagi hageja (kostja) kasuks põhinõue 69 192,26 eurot, viivis 144,42 eurot ja viivis põhinõudelt 1800 eurot alates 19.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduses (VÕS) § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 sätestatud määras.
2
2-22-18551 Hageja on rikkunud pooltevahelist töövõtulepingut. Hageja ei andnud töid üle tähtaegselt 14.02.2022, mis oli poolte kokkulepitud tööde lõpetamise tähtajaks. Tööd anti kostjale üle 13.05.2022, kui hageja allkirjastas tööde üleandmis-vastuvõtu akti. Hageja viivitas tööde üleandmisega 14.02.2022–13.05.2022, mistõttu oli kostjal õigus nõuda lepingu alusel leppetrahvi. Kostja esitas hagejale 14.04.2022 leppetrahvinõude. Tööde üleandmise viivitus ei olnud tingitud kostjast. Kostja leppetrahvinõude suurus pärast tasaarvestust on 67 392,26 eurot. Kostja pidi tasuma omanikujärelevalve eest pärast kokkulepitud tööde üleandmise tähtaega, mis tekitas kostjale kahju summas 1800 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja ei ole esitanud leppetrahvi nõuet tähtaegselt, kuna sellest oleks pidanud teavitama hagejat hiljemalt 28.02.2022. Samas olid pooled pikendanud tööde teostamise tähtaega kuni 31.03.2022. Kostja ei saa nõuda töö venimisega seoses leppetrahvi, sest hageja ei vastuta töö viivituse eest. Kostja ostjate poolt hiljem tehtud muudatused ja hiljem tarnitud materjalid ei võimaldanud töid varem lõpetada. Kostja leppetrahv on ebamõistlikult suur ja kuulub vähendamisele. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 14.01.2025 otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 12.02.2021 ehituse peatöövõtulepingu nr GE2110, mille p 2.1 kohaselt oli hageja kohustuseks ehitada kaks kahepereelamut asukohaga Lodjapuu tee 60 ja Lodjapuu tee 62 ning teelõik Lodjapuu tee T-3 Tallinn, Harjumaa ehituse peatöövõtu meetodil vastavalt lepingu dokumentidele ning töö üle anda tellijale (kostjale) vastavalt lepingu tingimustele. Lepingu p 7.1 järgi on töö valmimise lõpptähtaeg 31.01.2022 ning kasutusloa taotlemiseks vajalike dokumentide üles laadimine ehr.ee-sse hiljemalt 14.02.2022. Pooled ei vaielnud selle üle, et nad olid seoses muudatustöödega kokku leppinud uueks tööde lõpetamise tähtajaks 14.02.2022. Kooskõlas lepingu p 8.1 lepinguga määratud töö 100%-lisel teostamisel tasub kostja hagejale lepingu hinna ilma käibemaksuta 872 206 eurot.
7.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.
8.Poolte allkirjastatud teostatud tööde aktiga nr GE2110/A13 on tõendatud, et hageja on kokku lepitud tööd teostanud ning kostjale üle andnud. Pooled ei vaielnud, et hoonetele on väljastatud kasutusload. Seega on hageja tasunõue 16 444,03 eurot, mis on kostjale esitatud teostatud tööde akti ja arve nr 2022070 alusel tasumiseks, muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7).
3
2-22-18551
9.Maakohus tuvastas, et kostja on hagejale esitanud 23.05.2022 avalduse töövõtu tasu vähendamiseks 13 464,84 euro ulatuses. Maakohus märkis, et kostja on soovinud selles osas oma nõude tasaarvestada hageja nõudega.
10.VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
11.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et tal oli õigus töövõtu tasu vähendada (hinda alandada) 13 464,84 euro võrra, milline summa tuleneb sellest, et väidetavalt on hageja teostanud plaatimistöid 459,20 m2 vähem, kui oli töövõtulepinguga kokku lepitud. 09.05.2022 allkirjastatud teostatud tööde akti kohaselt on siseviimistluse tööd 100% akteeritud ning ärajäävate tööde jääk on 0. Kostja väited, et hinnapakkumuse järgi tuli keraamiliste plaatide ja töö kokku 1007,40 m2, kuid tegelikult tegi hageja plaatimistöid mahus 548,20 m2 ei anna aluseid hageja tasu vähendamiseks, kui hageja on teostanud lepinguga kokkulepitud töö. Kostja pole esile toonud kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ning nende omavahelist suhet, millest tulenevalt arvutada hinna alandamise protsent.
12.Kuna tõendatud on, et hageja on teostanud lepinguga kokkulepitud töö, siis on hagejal õigus kokkulepitud tasu saada. Kooskõlas lepingu p-ga 11.2 on hagejal õigus nõuda viivist määras 0,15% päevas tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (esitatud arvete alusel) alates arvel nr 2022070 märgitud maksetähtajast 09.09.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni. Hagi esitamise seisuga oli tasumisele kuuluv viivis 2219,94 eurot.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on rikkunud kohustust anda tööd kostjale üle kokku lepitud tähtajaks ja kas seetõttu on kostja õigus nõuda hagejalt leppetrahvi lepingu p 11.3. järgi perioodil 15.02.2022 kuni 12.05.2022 summas 70 371,45 eurot, millest kostja on vastuhagis palunud hagejalt välja mõista 67 392,26 eurot.
14.VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 160 järgi kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
15.Kuna kohtule esitatud 10.03.2022 protokolli kohaselt on kostja nõustunud tööde lõpetamise tähtajaga 31.03.2022, siis on kostja selliselt nõustunud lõpptähtaja muutmisega. Seega olid pooled kokku leppinud tööde lõpetamise tähtajaks 31.03.2022.
16.Kuivõrd tööde lõpetamise tähtajaks oli 31.03.2022 ja pooled ei vaielnud selle üle, et kostja oli hagejale leppetrahvinõude esitanud 11.04.2022, siis on see esitatud tähtaegselt.
17.Tööde üleandmise akti kohaselt on hageja kostjale 31.03.2022 üle andnud objekti asukohaga Lodjapuu tee 62–1 koos 01.03.2022 vaegtööde nimekirjaga. Samuti on samal päeval s.o 31.03.2022 kostjale üle antud koos 16.02.2022 vaegtööde nimekirjaga objekt asukohaga Lodjapuu tee 62–2. Seega on hageja selles osas tööd
4
2-22-18551 üle andnud vastavalt kokkulepitule ning kostjapoolne leppetrahvi nõue nimetatu osas on ilmselgelt hea usu vastane (VÕS § 6).
18.Hageja on tõendanud, et ehitustöid ei saanud lõpetada objektil asukohaga Lodjapuu 60 seetõttu, et Lodjapuu tee 60–1 ostja edastas ettepanekud muudatustööde kohta hagejale 07.03.2022 ning Lodjapuu tee 60–2 ostja edastas viimase ettepaneku 29.03.2022. Maakohus tuvastas, et ka kostja seaduslik esindaja on allkirjastanud muudatustööde kokkuleppe hagejaga 08.03.2022. Hea usu põhimõttega pole kooskõlas sõlmida muudatustööde osas hagejaga kokkuleppeid, teades, et tööde teostamisel ei ole viimasel võimalik järgida kokkulepitud lõpptähtaega ning see võimaldab kostjal nõuda hagejalt leppetrahvi. Seetõttu ei vastuta hageja tööde viivituse eest ning kostja ei saa tugineda sellisele lepingu rikkumisele, milles hageja jäi tööde lõpetamisega viivitusse kolmepoolselt sõlmitud muudatustööde teostamisega seoses. Maakohus tuvastas, et Lodjapuu tee 60–1 ja 60–2 tööde põhivalmiduse saavutas hageja 19.04.2022, kui fikseeriti tööde üleandmise aktide kohaselt vaegtööd. Pärast 19.04.2022 on hageja teostanud vaegtöid ning tegelenud ostjate soovitud muudatustöödega. Kuna tõendatud on, et Lodjapuu tee 60–2 ostja poolt otse tarnitud siseuksed jõudsid objektile alles 2022 aprilli lõpus, siis polnud hagejal ka võimalik siseviimistlust (värviparandusi) lõpetada varem ning nimetatu eest leppetrahvi nõudmine hagejalt ei ole põhjendatud.
19.Kuivõrd tõendatud on, et pooled saavutasid kokkuleppe tööde lõpetamise osas 31.03.2022, siis pole põhjendatud kostja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue seoses omanikujärelevalve teenuse tasuga veebruari 2022 ja märtsi 2022 eest kogusummas 1800 eurot.
20.Kuna maakohus jättis kostja leppetrahvi ja kahju nõuded hageja vastu rahuldamata, siis ei olnud põhjendatud ka viivise nõudmine nendelt nõuetelt. Apellatsioonkaebus
21.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 14.01.2025 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ning jätta menetluskulud hageja kanda.
22.Maakohus on ekslikult märkinud, et hinna alandamise 13 464,84 euro osas esitas kostja tasaarvestuse avalduse. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjal ei olnud õigust nõuda töövõtjale makstava tasu alandamist ning jätnud kostja esitatud väited ja tõendid hinna alandamise kohta sisuliselt hindamata. Kostja esitas andmed kohase ja mittekohase väärtuse ning kokkulepitud hinna kohta ja maakohtul oli võimalik kontrollida tasu vähendamist VÕS § 112 lg 1 järgi, mille alusel oleks alandatud hind sama kui kostja hinna alandamise avalduses.
23.Kostja tasaarvestuse vastuväite kostja leppetrahvinõudest 2979,19 euro osas jättis maakohus käsitlemata.
24.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et pooled olid kokku leppinud tööde lõpetamise tähtaja pikendamises kuni 31.03.2022 ning selleks ajaks olid tööd mingis osas (üksikud korterid) üle antud. Tööde lõpetamise tähtaeg oli 14.02.2022, kuid sellele vaatamata oli kostja teade leppetrahvinõudest hagejale esitatud tähtaegselt. Üksikute korterite üleandmine ei tähendanud tööde lõplikku üleandmist töövõtulepingu p 14.1 järgi, mis mõjutaks kostja
5
2-22-18551 leppetrahvinõuet. Tööde üleandmine kostjale toimus mitte varem kui 09.05.2022 kuupäevaga tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel.
25.Tööde üleandmise viivitus, mille tõttu töid ei antud üle 31.03.2022, ei olnud tingitud kostjast. Isegi kui oleks esinenud kostjast põhjustatud viivitus, siis ei ole hageja esitanud töövõtulepingu p-s 7.2 ette nähtud tähtaja pikendamise akti ja tal ei ole võimalik kostja kui tellija põhjustatud tööde pikenemisele tugineda. Enne tööde üleandmise tähtaega sõlmitud esmased muudatustööde kokkulepped ei puutu asjasse, sest need sõlmiti enne täiendavalt kokkulepitud tähtaega (14.02.2022) või alternatiivselt maakohtu leitud tööde lõpetamise tähtaega (31.03.2022). Mitte ükski kokkulepe ei sisalda tingimust, et need toovad kaasa tööde tähtaja pikenemise ning hageja pidi selliste kokkulepete sõlmimisel arvestama, et tööd tuleb lõpuni viia tähtaegselt. Hageja sõlmis ise kokkuleppeid otse korterite Lodjapuu tee 60–1 ja 60–2 ostjatega, mis ei võimaldanud tal töid lõpetada ka 31.03.2022. Hageja põhjustas ise muudatustööde tegemisega võimaliku viivituse, mistõttu on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et kostja vastutab tööde valmimisega seotud viivituse eest. Vastustaja seisukoht
26.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.
selle rahuldamata
ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
28.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega hageja nõue rahuldati ja kostja vastuhagi jäeti rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
29.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuigi maakohus ei ole andnud hinnangut kõigile asjas esitatud väidetele ning tõenditele, millega on rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust, ei ole selline rikkumine viinud ebaõige lahendini. Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusõiguslikud rikkumised kõrvaldada ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi alljärgnevalt.
30.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt eelkõige selle üle, kas kostja saab keelduda hagejale kokkulepitud ja sissenõutavaks muutunud töövõtu tasu 16 444,03 euro maksmisest seetõttu, et ta on lepingujärgset hinda alandanud 13 464,84 euro võrra, ja kas
6
2-22-18551 kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue 70 371,45 eurot, millisest nõudest kostja saab osaliselt 2979,19 eurot tasaarvestada hageja töövõtu tasu nõudega 2979,19 eurot.
31.Maakohus on vastuoluliselt ja ekslikult kostja keeldumist hageja töövõtutasu 13 464,84 euro maksmisest nimetanud ka kostja tasaarvestusavalduseks, sest selles osas kostja tasaarvestatavat nõuet hageja nõudega esitanud ei ole. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli õigustatud peale tööde vastuvõtmist vähendama hagejale maksmisele kuuluvat tasu 13 464,84 euro võrra, s.o kas kostjal on õigus selle summa võrra töövõtutasu (hinda) alandada.
32.VÕS § 112 lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasutavat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Töövõtulepingu puhul tulenevad töövõtu tasu alandamise täiendavad piirangud VÕS §-st 648.
33.VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Sama paragrahvi lg 3 järgi vastutab töövõtja ka lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumise tagajärjel. Selleks, et tuvastada, kas hageja vastutab töö lepingutingimuse mittevastavuse eest, tuleb esmalt tuvastada, kas hageja on rikkunud töövõtulepingut, s.o kas hageja on andnud kostjale üle töö, mis ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77 lg 1).
34.Kostja väidete kohaselt hageja tegelik plaatimistööde (plaatimistööd ja plaadimaterjal) maht erines töövõtulepingu lisas nr 3 märgitud mahust ning seetõttu peab lisas nr 3 ühiku hindade järgi arvestatud tasu koos käibemaksuga olema 13 464,84 euro võrra väiksem. Töövõtulepingu lisaks nr 3 on hageja kui töövõtja hinnapakkumine nr VP001-07/12.03.2021 (dtl 223–235). Pooled ei vaidle selle üle, et sama hinnapakkumine on aluseks pooltevahelise töövõtulepingu p-s 8.1 kokkulepitud töö hinna kujunemisele, s.o 872 206 eurot ilma käibemaksuta (dtl 15–20). Samas ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole nõudnud hagejalt plaatimistööde teostamist töövõtulepingu lisas nr 3 märgitud ulatuses. Asjaolust, et plaatimistööd sisaldusid ka töövõtulepingu lisas nr 3 märgitud hageja hinnapakkumises, ei saa järeldada, et hageja pidi plaatimistöid tegema hinnapakkumise alusel selles märgitud ulatuses ning ainult selline töö oleks olnud kokkulepitud hinnaga hõlmatud töö. Vaidlust ei ole ka selles, et plaatimistöid tegi hageja ehitusprojekti (projektdokumentatsiooni) alusel. Pooled ei muutnud ehitusprojekti, mille alusel tegelikult plaatimistöid teostati.
35.Kolleegiumi arvates ei ole võimalik hinnapakkumises märgitud mahtusid plaatimistööde kohta käsitada poolte kokkuleppena teostatavate konkreetsete plaatimistööde kohta, mis tulenesid siiski projektdokumentatsioonist. Lepingu p-s 3.8 on nimetatud lepingu dokumendid ning p 3.8.2 järgi on selleks muuhulgas projektdokumentatsioon. Lepingu p 3.9 järgi hõlmab leping ka kõiki muudatusi, mida poolte kokkuleppel töö teostamise käigus lepingusse tehakse. Vastuolu korral tühistab (muudab) hilisem säte varasema ja erisäte (täpsustav või erandit kehtestav säte) tühistab üldsätte. Vastuolude ilmnemisel lepingu ja dokumentide vahel kuulub kohaldamisele lepingus sätestatu. Lepingu p 3.10 järgi, juhul kui dokumentide sisu on vastuoluline, on lepingu dokumentide prioriteedi järjekord p 3.8.1–3.8.9 toodu tähtsuse järjekorras ülevalt alla. Selguse mõttes – iga järgmine punkt on prioriteetne eelmise ees. Kuivõrd projektdokumentatsiooni dokument on lepingus märgitud hinnapakkumisest eespool, siis on põhjendatud järeldada, et pooled pidasid lepingut sõlmides plaatimistööde teostamisel, sh mahtude arvestamisel silmas eelkõige ehitusprojekti, mille alusel tuligi hagejal tööd teha. 7
2-22-18551 Seetõttu pole ka põhjendatud plaatimistööde tegelikku mahtu hinnata hinnapakkumisele tuginedes. Lepingu p 8.1.8 järgi on lepingu hind lepingu dokumentidega määratud töö mahu juures lõplik ja ei kuulu korrigeerimisele. Lepingu p 8.1.9 kohaselt sai lepingu hind muutuda üksnes lepingu p 4.14 alusel, mis reguleerib alltöövõtja poolt tööde tegemist ja selle eest vastutamist. Olukorras, kus pooled on kokku leppinud lepingu hinnas fikseeritud tasuna, on arvestusliku hinnapakkumise juures tegelik hind kokku lepitud sõltumata töö tegelikust mahust või kulukusest, sest pooled olid selgesõnaliselt ka kokku leppinud, et hind ei kuulu korrigeerimisele. Selliselt on pooled lepingus kokku leppinud siduvas eelarves VÕS § 639 lg 1 tähenduses.
36.Lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg 4–5 kohaselt on seega mõistlik järeldada, et poolte ühine tahe oli, et hageja teostaks plaatimistööd vastavalt ehitusprojektile ning kostja tasub hagejale selle eest kokku lepitud tasu, s.o kokku lepiti tasu maksmises kogu teostatud töö eest, mitte ei jäetud tasu maksmist sõltuvusse teostatava töö tegelikust mahust, mis poleks justkui olnud pooltele lepingu sõlmimisel täpselt teadagi. Kuna pooled olid kokku leppinud siduvas eelarves, siis hageja hinnapakkumises välja toodud arvestuslike plaatimistööde töömahtude erinevus võrreldes tegeliku töömahuga ei ole siduva eelarve puhul aluseks hinna vähendamisele. Kuivõrd pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ei ole loobunud mistahes ulatuses plaatimistöödest (mis olid ehitusprojektis kokku lepitud), siis ei saaks kostja praegusel juhul nõuda hagejalt ka hinna alandamist lepingu p 4.37 alusel ja seda isegi siis, kui nõustuda kostjaga, et pooled oleksid soovinud lepingu p-s 8.1.8 viidata lepingu p-le 4.37. Samas ei ole kostja esitanud ka asjaolusid, millest järeldada hageja nõustumust hinna alandamisega ja sellest tulenevalt poolte kokkulepet lepingu muutmiseks (VÕS § 13 lg 1). Seega ei olnud pooled vastavalt lepingu p-le 4.37 kokku leppinud, et plaatimistöid tuleks teha esialgse mahuga võrreldes teistsuguses mahus või, et plaatimistööde teostamise eest siduva eelarve raames on pooled kokkulepitud hinda muutnud.
37.Lähtudes eeltoodust ei pidanud hageja teostama töid hinnapakkumises märgitud arvestuslikus mahus, vaid pidi need tööd tegema vastavalt ehitusprojektis märgitud mahus. Seega ei ole põhjendatud arvestuslikule hinnapakkumisele tuginedes järeldada, et hageja on oma lepingulisi kohustusi (anda üle töövõtulepingus kokku lepitud töö) rikkunud. Kostja pole väitnud, et hageja oleks jätnud ehitusprojekti alusel plaatimistöid tegemata. Kostja pole hagejalt nõudnud suuremas ulatuses plaatimistööde teostamist kui hageja seda tegi. Maakohus tuvastas, et 09.05.2022 poolte allkirjastatud teostatud tööde akti kohaselt on siseviimistluse tööd, sh plaatimistööd, kostjale üle antud ning ärajäänud tööde jäägiks on märgitud null (dtl 33–34).
38.Maakohus märkis õigesti, et isegi kui oleks tuvastatud, et kostja oleks olnud õigustatud hinda alandama, siis kostja esitatud asjaoludel poleks olnud võimalik tuvastada hageja teostatud töö mittekohase täitmise väärtust. VÕS § 112 lg 1 järgi saab alandada tema poolt selle eest tasutavat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kolleegium möönab, et puudustega töö hinda on võimalik kindlaks määrata lähtudes puuduste kõrvaldamiseks tehtavatest kuludest, kuid sellisel juhul peab see olema siiski põhjendatud seoses kogu töö väärtusega (vt RKTKo 09.10.2013, 3-2-1-85-13 p 14).
39.Kuivõrd hageja on andnud kostjale üle lepingutingimustele vastava töö, siis ei olnud kostjal õigust lepingus kokku lepitud hinda alandada ega keelduda hageja nõutud töövõtu tasust 13 464,84 euro tasumisest. 8
2-22-18551
40.Kuigi käesoleval juhul ei olnud maakohus eraldi märkinud, et kostjal ei ole leppetrahvinõuet hageja vastu, mida ta saaks muuhulgas osaliselt tasaarvestada hageja nõudega, siis ei oleks sellise nõude tasaarvestamine 2979,19 euro ulatuses ka võimalik, kui kostjal leppetrahvinõuet ei olegi. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejal ei ole kohustust tasuda kostjale leppetrahvi.
41.VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
42.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas hageja on kohustatud maksma kostjale leppetrahvi, ning kui on, siis kas maakohus oleks pidanud kostja nõutud leppetrahvi vähendama.
43.Leppetrahv on VÕS § 158 lg 1 järgi lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest (VÕS § 642); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2) (RKTKo 10.05.2017,3-2-1-36-17, p 11).
44.Pooled ei vaielnud selle üle, et lepingu p 11.3 kohaselt lepingulise töö lõpptähtajaks üle andmata töö eest maksab töövõtja tellijale leppetrahvi 0,05% päevas ja alates 30. päevast 0,1% päevas lepingu hinnast iga töö üleandmisega viivitatud päeva eest.
45.Lepingu p 14.1 järgi toimub töö lõplik vastuvõtt tellija poolt üleandmis-vastuvõtuaktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole lepingulised esindajad ja omanikujärelevalve. Pooled ei vaielnud selle üle, et tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise kohta on vormistatud 09.05.2022 kuupäevaga akt, mille hageja on allkirjastanud 13.05.2022 ja kostja ning omanikujärelevalve 17.05.2022.
46.Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, mis on lepingulise töö lõpptähtajaks, mille rikkumist kostja hagejale ette heidab ja mille rikkumise korral on kostjal õigus hagejalt nõuda leppetrahvi lepingu p 11.3 järgi. Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, kas nad on muutnud töö lõpptähtaega 14.02.2022 selliselt, et uueks tööde lõpptähtajaks on 31.03.2022. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et poolte tahteavaldustega töökoosolekul 10.03.2022 ei olnud pooled kokku leppinud tööde uues lõpptähtajas 31.03.2022.
47.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. TsÜS § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 järgi otsene on tahteavaldus, 9
2-22-18551 milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
48.Kui hageja on 10.03.2022 töökoosolekul avaldanud selgesõnaliselt soovi leppida lõpptähtajaks 31.03.2022, millele kostja on vastanud „sobib“, on mõistlikult järeldatav, et kostja ongi vastanud konkreetsele ettepanekule, mille kohaselt ta nõustus lõpptähtaja muutmisega hageja soovitud ajaks (dtl 147). Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kostja tahteavaldusi saab selgelt tuletada vaid varasemast kirjavahetusest ning varasemat kokkulepitut ei oleks saanud suulisel kokkuleppel muuta. Kolleegiumi arvamust ei muuda, et iseenesest oli 10.03.2022 juba kokkulepitud tähtaeg möödunud. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid peale 14.02.2022, milline aeg oli tööde lõpetamiseks kokku leppinud, täiendavaid muudatustööde kokkuleppeid seoses korteritega. Kui kostja on selgesõnaliselt hageja ettepanekule vastanud, et tööde lõpptähtajaks saab olema 31.03.2022, siis ei ole võimalik sellest järeldada, et kostja poleks vastanud hageja ettepanekule pikendada tähtaega. Igal juhul ei oleks pidanud hageja ega saaks ka mõistlik isik kostja vastusest hageja küsimusele järeldada muud kui nõustumust hageja ettepanekuga.
49.Pooled ei vaielnud selle üle, et kui lepingu lõpptähtaeg on 31.03.2022, siis on kostja 14.04.2022 esitatud (maakohtu otsuses ekslikult märgitud 11.04.2022) leppetrahvi nõue igal juhul esitatud tähtaegselt või siis mõistliku aja jooksul. Pooled ei vaielnud, et ETÜ 2005 ei olnud eraldi dokumendina töövõtulepingu digikonteineris allkirjastatud, kuid sellest ei ole võimalik järeldada, et pooled ei olnud nendest tingimustest teadlikud või poleks pidanud neid tingimusi lepingu osaks. Lepingus olid pooled kokku leppinud, et lepingule kohaldatakse ehitustöövõtulepingute üldtingimusi (ETÜ) 2005, ja seda esimese prioriteedina teiste lepingule kohalduvate alusdokumentidele (lepingu p 3.7–3.11) ning osas, milles need ei ole vastuolus lepinguga. Kuigi pooled ei olnud eraldi kokku leppinud, et leppetrahvile võiksid kohalduda ETÜ 2005 tingimused, siis ole võimalik sellest ka järeldada, miks need ei peaks kohalduma, kui need on kohalduvad lepingule esimeses järjekorras ning ei ole vastuolus lepingus käsitletud leppetrahvi nõude esitamise kokkulepetega. Asjaolust, et teatud lepingu punktide juures on konkreetselt viidatud ETÜ 2005 punktidele, ei ole võimalik järeldada, et üldtingimused ei kohaldu lepingu nendele osadele, milles ei ole konkreetselt ETÜ 2005 tingimustele viidatud. ETÜ 2005 p 104 järgi on tellijal on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi, kui töövõtja rikub lepingut (sealhulgas ei pea kinni tähtaegadest), kui lepingus on leppetrahv kokku lepitud. Kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, on tellija kohustatud 14 päeva jooksul v.a vahetähtaegade rikkumisel pärast kohustuse rikkumise avastamist töövõtjale teatama, et ta nõuab lepingus kokku lepitud leppetrahvi. Kui tellija säärast teadet nimetatud aja jooksul töövõtjale edastanud ei ole, kaotab ta õiguse leppetrahvi nõuda. Leppetrahvide kogusumma ei tohi ületada 10% lepingu hinnast.
50.Kostja 14.04.2022 leppetrahvi nõue on esitatud 14 päeva jooksul ajast, mil hageja pidi kostjale lepingulise töö lõpptähtajaks (31.03.2022) üle andma ja millise kohustuse rikkumist kostja hagejale ette heidab. Seega on kostja esitanud leppetrahvi nõude kokku lepitud tähtaja jooksul
10
2-22-18551
51.Kuna pooled olid kokku leppinud lepingu tähtaja pikendamises kuni 31.03.2022, siis ei ole põhjendatud kostja väited, et hageja on tööde üleandmisega kostjale viivitanud alates 14.02.2022.
52.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et lepingu esemeks oleva ühe paarismaja Lodjapuu tee 62 kahe korteri osas andis hageja kostjale tööd üle 31.03.2022. Kuivõrd hageja oli Lodjapuu tee 62–1 ja 62–2 korterid kostjale üle andnud 31.03.2022, s.o tööde lõpptähtajaks, siis ei ole hageja iseenesest rikkunud kohustust anda need korterid tähtajaks üle. Kuna aga vaidlust ei ole selles, et lepingu esemeks olid ka teise paarismaja Lodjapuu tee 60 kaks korterit, mida hageja ei olnud üle andnud 31.03.2022, siis ei ole hageja seisuga 31.03.2022 andnud üle kogu lepingu objekti. Samas ei ole põhjendatud leppetrahvi nõude esitamine seoses Lodjapuu tee 62 korterite tähtaegselt üle andmata jätmisega vaid seetõttu, et kõigi korterite üleandmine kui lepingu objekti üleandmine kostjale pidi toimuma koos ning toimuski üleandmis-vastuvõtmisakti alusel hiljem. Olukorras, kus Lodjapuu tee 62 korterid olid tegelikkuses kostjale üle antud 31.03.2022 on maakohus õigesti leidnud, et on hea usu põhimõtte vastane VÕS § 6 lg 1 järgi tugineda asjaolule, et need korterid justkui ei olnudki tähtaegselt üle antud vaid seetõttu, et üleandmise-vastuvõtmise akti järgi fikseeriti kogu lepingu eseme üleandmine hiljem.
53.Maakohus on õigesti tuvastanud, et Lodjapuu tee 60–1 ja 60–2 korterite põhivalmidus saavutati 19.04.2022, pärast mida tegeles hageja vaid vaegtööde likvideerimise ja korterite ostjate (kostja ostjate ehk lõppostjate) muudatustöödega. Kostja väited selle kohta nagu hageja oleks muudatustöid teostanud iseseisvalt, milleks puudus kostja tahe, ei ole põhjendatud. Samuti ei ole veenev kostja väide, et isegi kui saaks mingis osas muudatuste tegemisel jaatada kostja tahteavaldusi, siis on need arvestatavad vaid juhuks, et kõik muudatustööd pidid olema teostatud lõpptähtajaks 31.03.2022. Pooled ei vaielnud selle üle, et kolmepoolsed muudatusööde kokkulepped, s.o hageja, kostja ja kostja lõppostjate vahel, sõlmiti kõigi Lodjapuu tee korterite osas järgmiselt: 07.12.2021 korteri 62–1 osas, 07.01.2022 korteri 60–2 osas, 11.01.2022 korteri 60–1 osas ja 21.01.2022 korteri 62–2 osas. Vaidlust ei olnud ka selles, et muudatustööde teostamise eest tasus hagejale kostja. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on ebaõigesti arvestanud eeltoodud kokkulepetega poolte tahteavalduste välja selgitamisel. Kuna pooled vaidlevad nii tahteavalduste kui lepingu tõlgendamise üle, siis on asjakohane hinnata selleks ka pooltevahelisi kokkuleppeid enne lepingu vaidlusaluse lõpptähtaja saabumist ja sellega seonduvaid asjaolusid. Käesoleval juhul on põhjendatud järeldada, et hageja ja kostja lõppostjate ning kostja vahel sõlmitud kokkulepete sõlmimine ja täitmine oli kostja huvides. Seetõttu on mõistlik arvata, et kui poolte vahel olid sõlmitud kolmepoolsed kokkulepped muudatustööde tegemiseks, siis olid ka nende muudatustööde lõpetamine siiski kostja huvides, ja seda hoolimata asjaolust, et viimaseid muudatusi ei tehtud kirjalikult kolmepoolsete kokkulepete alusel. Kolleegiumi seisukohta ei muuda kostja arusaam, et kostja oleks justkui pidanud nõustuma kõigi ettepanekutega, sest tal polnud lihtsalt põhjust nendest keelduda, kuid kui need ei olnud tehtud kostja initsiatiivil, siis ei vastuta kostja nendest põhjustatud viivituse eest. Kahtlemata oli kostja huvides, et kostja saaks korterid üle anda kostja lõppostjatele üle just nende soovitud ja lõpetatud muudatustöödega. Hageja on põhistanud, et ta ei saanud lõpetada Lodjapuu tee 60 korterite ehistöid seetõttu, et tal puudusid vajalikud lähteandmed. Eeltoodut kinnitab ka Lodjapuu tee 60–2 muudatustöid puudutav hinnakokkulepe, mis sõlmiti kostjaga alles 08.03.2022 (kui kostja väidete kohaselt oli lepingu lõpptähtaeg juba möödunud) ning viimane muudatustöid puudutav sisend 29.03.2022 Lodjapuu tee 60–2 korteri ostjalt esimese korruse lagede vuukide osas. Vaidlust ei olnud selles, et Lodjapuu tee 60 – 1 ostja soovis hagejalt valgustite lahendusega seoses muudatustööde tegemist 05.04.2022. Olukorras, kus Lodjapuu tee 60–2 ostja tarnitud siseuksed jõudsid objektile alles 2022. aasta aprilli lõpus, on veenev 11
2-22-18551 hageja väide, et ka seetõttu polnud hagejal võimalik siseviimistlust temast sõltumatutel asjaoludel tähtajaks lõpetada.
54.Kuivõrd muudatused, mis tehti kostja teadmisel ja kostja kui tellija huvides, et anda lõppostjatele üle nende soovidele vastavalt ehitatud korterid, olid kostja mõjusfääris, siis on põhjendatud arvata, et selliste muudatustööde tellimise riisikot kannab VÕS § 101 lg 3 mõistes kostja. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kui hageja ei ole kostjale esitanud lepingu p 7.2 kohast akti ehitustööde tähtaegade pikendamises, siis igal juhul kostja temast põhjustatud viivituse eest ei vastutaks. Praegusel juhul on tuvastatud, et pooled sõlmisid korduvalt ehitustähtaegade pikendamiseks kokkuleppeid ilma, et nad oleksid selleks vormistanud akte. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest oleks võimalik järeldada, et hageja on kokkulepitud tähtaegu rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 119 lg 2). Lähtudes eeltoodust ei vastuta hageja tööde hilisema üleandmise eest, kuivõrd see oli põhjustatud kostjast. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui Lodjapuu tee 60–1 ja 60–2 ostjate endi soovitud muudatustööde tõttu ei saanud hageja kostjale anda töid kokku lepitud tähtajaks üle ning ostjatel endil ei olnud töö tähtaegade osas pretensioone, siis oleks ka hea usu põhimõttega vastuolus nõuda hagejalt leppetrahvi tööde üleandmise viivitamisega seonduvalt.
55.Lähtudes eeltoodust ei ole hagejal kohustust tasuda kostjale leppetrahvi ning seetõttu ei ole kostja õigus seda ka mistahes ulatuses tasaarvestada hageja nõudega. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja on 09.05.2022 vaegtööde nimekirjas kinnitanud, et tal puuduvad pretensioonid vaegtööde teotustähtaegade osas. Kuid kuna pooled 09.05.2022 tööde üleandmise aktis märgitud vaegtööde ja vaegtöödega seotud tähtaegade osas ei vaielnud, siis ei ole sel asja lahendamisel tähtust.
56.Maakohus on õigesti leidnud, et kostjal puudub hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Kostja oleks saanud nõuda hagejalt lepingu rikkumise korral kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel. Kuna tuvastatud on, et pooled olid kokku leppinud tööde lõpetamise tähtajas 31.03.2022, siis ei saanud kostjal tekkida kahju omanikujärelevalve teenuse eest tasumisega seetõttu, et leping oleks pidanud lõppema 14.02.2022. Menetluskulude jaotus
57.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
58.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
59.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.