Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. jaanuar 2017, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-10411 (16284000053)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
L.N süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja I.M süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1; § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Triin Tumala
Süüdistatav
L.N (isikukood XXX; elukoht: xxxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx)
Süüdistatav
I.M (isikukood XXX; elukoht: xxxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx x xxx )
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
Süüdistus
1) valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema grupis koos X.X (eraldatud kriminaalasja nr 16284000139), X.X , L.N ja X.X tungis ebaseaduslikult 13.02.2016 kella 5.15 ajal lukustamata ukse avamise teel valdaja tahte vastaselt Viljandi maakonnas xxxxxx-xxxxx xxxxxxxx xxxxxx xx xxxxxx xxxxxx xxxx x asuvasse X.X kuuluvasse korterisse. 2) teise inimese kehalise väärkohtlemise, temale löömisega valu ja tervisekahjustuse tekitamise KarS § 121 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 13.02.2016 kella 05.20 paiku peale omavolilist sissetungimist tungis Viljandi maakonnas xxxxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxx x korteris kallale X.X , kellele lõi korduvalt rusikaga pea- ja kehapiirkonda, põhjustades kannatanule oma tahtliku tegevusega füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pea pindmised hulgivigastused ja rindkerekontusiooni. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) L.N KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui L.N ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 2) I.M KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud. KarS § 121 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui I.M ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonigadega ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 266 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Süüdistatava L.N kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot. Süüdistatava I.M-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 176,16 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § -s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus I.M-ilt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 120 eurot (s.h käibemaks). I.M-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 56,16 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Süüdistatavatelt on põhjendatud välja mõista järgnevad menetluskulud: 1) L.N sundraha 705 eurot ja riigi õigusabi tasu 72 eurot; 2) I.M sundraha 705 eurot ja riigi õigusabi tasu 120 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale I.M tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.