Liiklussüüteod

Karistuse kandmise algus oli 24.05.2016.a ja lõpp on 24.12.2017.a. B.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglas on esimest korda. Individuaalses täitmiskavas märgitud tegevustes ei ole jõudnud osaleda. Distsiplinaarkaristusi ei ole. B.P kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel on tal võimalus asuda elama oma XXXX juurde XXXX. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Elamispinnal elavad täiskasvanud isikud andsid nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Andmed vabanemisjärgse garanteeritud töökoha kohta puuduvad. B.P selgitas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Elama asub XXXX juurde XXXX. Kindlat töökohta ei ole. Alkoholiga probleemid tekkisid ammu. Vanglas on otsinud abi psühholoogilt. Lubab ennast parandada ja kinnitab, et selliseid asju enam ei juhtu. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kohtule oma kirjaliku arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab B.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör B.P-le katseaja määramist ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni 24.12.2017 (karistusaja lõpuni), leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja toetab taotlust tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on väike. Tal on olnud piisavalt aega mõelda selle üle, kas ta on võimeline kinni pidama kontrollnõuetest ja kohtuistungil ta kinnitas seda, eriti mis puudutab alkoholi tarvitamist Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et B.P võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. B.P on vangistuses esimest korda, tema käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Vangla ja prokurör toetavad B.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud B.P mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Kohtu hinnangul võimaldab B.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on B.P olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.