Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-16-10929
Kohtunik
Anne Rebane
Kohtuistungi sekretär
Merike Kunnus
Kriminaalasi
P.M süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Katrin Tron
Süüdistatav
P.M ; elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti; haridus: põhi- ; emakeel: eesti keel; töökoht:
kriminaalkorras karistamata, tõkend puudub, kinni peetud 30.09.-01.10.2016.a..
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Tunnistada P.M süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg (30.09.2016 – 01.10.2016, s.o. 2 päeva) karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud ja 28 vangistust, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Vastavalt KarS § 50 lg 1 kohaldada P.M suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Vastavalt LS § 127 on P.M kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista P.M’lt välja menetluskulud: sundraha 645 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu summas 96 eurot, s.o. menetluskulud kokku 741 eurot.
kuu
Alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb 12 kuu vältel iga kuu 15. kuupäevaks tasuda 61,75 eurot Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank AB Eesti filiaal). Viitenumber on 99916700092251. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus („Menetluskulud“) ja oma nimi. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe; samuti kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse osas. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
I Süüdistuse sisu P.Msüüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 30.09.2016 kella 23.36 Harjumaal, Tallinnas Narva mnt, Iru silla juures suunaga Maardu poole mootorsõidukit Mazda reg. märgiga XXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,97 mg/ l laiendmääramatusega +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,88 mg/l). Sellise käitumisega rikkus P.M liiklusseaduse § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 /Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove; / nõudeid. Seega pani P.M toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kokkuleppe sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatava nõusolekul ei osalenud kaitsja kohtuistungil.
Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kohus on seisukohal, et P.M on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse P.M süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna P.M rahalised kohustused on suhteliselt suured, võib menetluskulude korraga tasumine olla raskendatud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et P.M võib tasuda menetluskulud ositi kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, lähtudes kohtuotsuse resolutiivosas esitatud graafikust. Kohus juhindus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 248 lg 1 p 5 ja § 249. Anne Rebane Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.