Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-16-10840 Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. G.N süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga omandada õigus sõiduauto Volkswagen Passat Variant registreerimisnumbriga * enda nimele ümberregistreerimiseks, võltsis 23.01.2015 * maakonnas * linnas * asuvas korteris müügilepingul sõiduauto omaniku K P allkirja. Eeltoodu alusel süüdistatakse G.N KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. dokumendi võltsimises. Peale selle süüdistatakse G.N selles, et tema esitas 23.01.2015 eelnevalt enda poolt võltsitud sõiduauto Volkswagen Passat Variant registreerimisnumbriga * müügilepingu Hiiu maakonnas Kärdla linnas Posti 4 asuvas Maanteeameti Lääne regiooni liiklusregistri Kärdla büroos ametnikule, mille alusel omandas õiguse sõiduauto ümberregistreerimiseks enda nimele. Eeltoodu alusel süüdistatakse G.N KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. võltsitud dokumendi kasutamises. Peale selle süüdistatakse G.N selles, et tema 10.10.2015 kella 14:45 paiku * maakonnas * vallas * külas * Selveri parklas ähvardas K P tapmisega, öeldes, et lööb ta maha ning et ta lõpetab siinsamas vereloigus. Seejärel püüdis kannatanut vasaku käega lüüa, kuna aga K P tõmbas pea eest ära, siis löök tabas riivamisi kannatanu huult. Seejärel ütles K P ́le, et kui ta oma suud kinni ei hoia, ei ole see veel lõppenud. Arvesse võttes G.N vägivaldset ja äkilist iseloomi ning asjaolu, et G.N on ka varem kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutanud, tajus K P reaalset ohtu enda elule. Eeltoodu alusel süüdistatakse G.N KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. tapmisega ähvardamises. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks / tl 5-6, 49/. Prokuröri poolt kohtus G.N ’le nõutud karistus: Süüdi tunnistada G.N KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 3 kuud. Süüdi tunnistada G.N KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada vangistusega 2 kuud. Kars § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus 3 kuud vangistust, lugedes kergema karistus kaetuks raskema karistusega. KarS § 73 lg 1,3 jätta 3 kuud vangistust tingimuslikult täitmisele pööramata, kui G.N 1 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde.

1-16-10840 Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab G.N süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – ei ole esitatud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb G.N’lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 645 eurot (1,5 * 430). Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ja käesolevas kriminaalasjas on käekirjaekspertiisi (26.05.2016 akt nr *) tasu 564 eurot /tl 27/.

Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.