1-16-10244
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. detsember 2016, Pärnu Kuninga tänava kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-10244 (16267000883)
Kohtukoosseis
Kohtunik Indrek Nummert
Istungisekretär
Evi Goldschmidt
Prokurör
Olgerd Petersell
Kriminaalasi
D.T süüdistuses KarS kokkuleppemenetluse korras D.T
§
Isikukood või sünniaeg: Elu- või asukoht ja aadress: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: Tõkend:
XXX xxx xxx xxx xxx xxx xxx xxx
Süüdistatav
järgi
Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:
Lk 2 / 3
1-16-10244
D.T (D.T) süüdistatakse selles, et tema 15.09.2016. a kella 19:00 ajal juhtis Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Tori tee 12,5 kilomeetril alkoholijoobe seisundis mootorsõidukit Audi A4 (xxx D.T kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005401 mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 0,85 mg/l alkoholi, milline on joobeseisundiks liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt. D.T rikkus joobeseisundis mootorsõidukit juhtides liiklusseaduse § 69 lg 1. Seega D.T , mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: D.T süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi ja tema karistamist 5 (viie) kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata D.T 15.09.2016 kuni 16.09.2016. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui D.T ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena D.T ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata kohtuotsuse jõustumisest.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 645 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 72 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit võimaldada menetluskulude tasumine 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik
Lk 3 / 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.