Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11. november 2016, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-16-6554
Kohtukoosseis
Julia Katškovskaja, Meelika Aava ja Orvi Tali
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lühimenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdistatav Jan Karlovitš (ankeetandmed maakohtu otsuses) määruskaebus rahaliste kohustuste ajatamise peale Helen Kiviloo Adv. Leelo Viil
Prokurör Kaitsja
oktoobri
otsus
Jätta Jan Karlovitši määruskaebus Harju Maakohtu 04. oktoobri 2016 otsuse peale rahaliste kohustuste ajatamises kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Jan Karlovitšilt mõisteti välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; ja § 180 lg 1 alusel sundraha 645 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 216 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena ning ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 71,75 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille kolmandas lõikes viidatakse KrMS §-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Seega tuleneb Riigikohtu selgitustest menetluskulude ajatamise küsimuses, et menetluskulusid on võimalik ajatada kuni 1 aasta peale, mida maakohus J. Karlovitši menetluskulude väljamõistmises osas on ka teinud. Märgitust tuleneb, et seaduslik alus J. Karlovitši taotluse - võimaldada tal menetluskulusid tasuda karistuse kandmise järgselt - rahuldamiseks puudub. Kõnealuses lahendis on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Kannatanu kasuks väljamõistetud summa osas alustatakse täitemenetlust kannatanu e sissenõudja avalduse alusel. Kas ja millal sissenõudja avalduse kohtutäiturile esitab on tema otsustada. Siin prevaleeruvad kannatanu huvid ning kohus ei saa panna kannatanule kohustust mitte pöörduda enne aasta möödumist või enne võlgniku poolt karistuse ärakandmist kohtutäituri poole täitemenetluse alustamise avaldusega. Siinjuures osundab kohtukolleegium ka asjaolule, et nagu ka süüdistatav ise oma kaebuses märkis, et määruskaebuse esitaja karistus saab kantud 06.12.2016 e. kui arvestada, et maakohtu otsuse minimaalseim jõustumise aeg on 27.11.2016 ja käesoleva määruse edasikaebe korral ei jõua see veel isegi mitte jõustuda, siis võib väita, et sisuliselt on kaebaja tahe ka ilma määruskaebemenetlust alustamata omasoodu positiivse lahenduse saanud. Seega, kuna sellised normid, mis võimaldaksid J. Karlovitši taotluse rahuldamist puuduvad ning puudub ka seaduslik alus J. Karlovitši taotluse rahuldamiseks, siis tuleb Harju Maakohtu lahend J. Karlovitši suhtes menetluskulude ja tsiviilhagi osas jätta muutmata ja tühistamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.