1-16-8544
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. november 2016.a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-16-8544 (16750000062)
Kohtunik
Indrek Nummert
Prokurör
Merry Tiitus
Kriminaalasi
U.J süüdistuses KarS §199 lg 2 p 7 järgi käskmenetluses U.J
Süüdistatav
Kaitsja
Isikukood või sünniaeg: XXX Elu- või asukoht ja aadress: xxx Kodakondsus: xxx Haridus: xx Emakeel: xxx Töökoht või õppeasutus: xxx Karistatus: xxx vandeadvokaat Rünno Roosmaa, määratud korras Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada U.J KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning mõista talle rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära (teo toimepanemisel miinimumpäevamäär 3,20 eurot) summas 640 eurot. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 08.07.2013 otsusega mõistetud ärakandmata karistusega 3 (kolm) kuud ja 28 päeva vangistust. Rahaline karistus kuulub täideviimisele iseseisvalt. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt rahalist karistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui U.J ei pane üheaastase (1a) katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda käesoleva kohtuotsuse kuupäev.
Välja mõista U.J-ilt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 756 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700077865. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik U.J ́ d süüdistatakse selles, et tema 2009. a ajavahemikul juuli kuni detsember, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, võttis ühiselt ja kooskõlastatult koos L J ja V. K maha Pärnumaal Tahkuranna vallas S J kuuluvalt kinnistult (katastritunnus nr xxx) omaniku nõusolekuta kasvavat metsamaterjali. Metsamaterjali võtmine toimus L. J ja V. K teadmisel selliselt, et U.J saagis koos tööle palgatud A. H ja K. T. K kinnistult maha kasvava metsa, s.o. paberipuud 4,56 tihumeetrit ja küttepuud 8,38 tihumeetrit. 2009. a ajavahemikul juuli kuni detsember, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, U.J , L. J ja V. K transportisid maharaiutud puitmaterjali S. J nõusolekuta U.J koju, kus need küttepuudeks tehti ja seejärel edasi müüdi. Seega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada U.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning mõista talle rahaline karistus 200 (ükssada) päevamäära (teo toimepanemisel miinimumpäevamäär 3,20 eurot) summas 640 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt rahalist karistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui U.J ei pane üheaastase (1a) katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Kuritegu ei ole aegunud, sest süüdistatav on vahepeal antud kohtu alla ning seejärel oli menetlus lõpetatud oportuniteediga ning kohustust täies mahus mittetäitmisel menetlus uuendati. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus leiab, et U.J-ile tuleb määrata rahaline karistus sanktsiooni keskmist määra lähedastes piirides ning karistuse eesmärgid on täidetud, kui jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata. Kohus nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav U.J rahalise karistusega 200 päevamäära (teo toimepanemisel miinimumpäevamäär 3,20 eurot) summas 640 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt rahalist karistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui U.J ei pane üheaastase (1a) katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 10 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. Kuna U.J on käesoleva süüdistuse aluseks oleva kuriteo toime pannud enne P ärnu Maakohtu 08.07.2013 otsusega süüdimõistmist, tuleb viimasena asja läbi vaataval kohtul karistuse täpsustamiseks moodustada hiljem tuvastatud kogumi tõttu liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel. Rahaline karistus kuulub aga täideviimisele iseseisvalt. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb U.J-ilt riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteo toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 645 eurot. Sundraha jätta välja mõistmata, kuna moodustatud on kohtu poolt täpsustuse tulemusena liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.