Majandusalased süüteod › Ebaseaduslik majandustegevus

ET0046014, ET0046015, ET0046016, ET0046017, ET0046018, ET0036930, ET0036931, ET0036932, ET0036933, ET0036934), mis asuvad HTG Invest AS laos aadressil Uus-Sadama 19/25, Tallinn.

tema

poolt

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

hoidis alkoholi oma valduses ning müüs seda eeluurimise käigus D.P. ile (ik 47103104912) ning tuvastamata isikutele Lääne-Virumaal. Hannes Kõvaski elukohast XXX ning M.M. ’le kuuluvalt XXX (kinnistu kasutusõigust omas Hannes Kõvask) leiti kokku 291,6 liitrit alkoholilõhnalist vedelikku. Ekspertiisiakti nr 1-9/86-1 kohaselt on M.M. ile kuuluvast XXX avastatud ca 187 liitrit alkoholilõhnalist vedelikku, mille näol on tegemist denaturante sisaldava alkoholiga, mille etanooli sisaldus jäi vahemikku 96,19-97,10 mahu%. Ekspertiisiakti kohaselt sisaldab antud alkohol lisandina isopropanooli, tert-butanooli ja denatooniumbensoaadi, kuid ei kuulu täielikult või osaliselt denatureeritud alkoholi hulka. Analüüsiks toodud alkoholi on kokku 194 liitrit, absoluutalkoholile arvutatult 162,11 liitrit. Vaatamata sellele, et kogu ülalnimetatud alkohol sisaldab denaturante, on antud juhul ekspertiisiakti 1-9/86-1 kohaselt ekspertiisiks esitatud alkoholilõhnalise vedeliku näol tegemist kange alkohoolse joogiga AS § 2 lg 5 mõttes, mille KN kood on 22072000 ning mis vastab ATKEAS § 12 lg 6 p l sätestatu kohaselt muule alkoholile toode, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2207 või 2208. M.M. ile kuuluvast XXX kinnistult avastati lisaks 92 liitrit alkoholi, mille etanooli sisaldus jäi vahemikku 35,8-39,41 mahu%. Analüüsiks toodud alkoholi on kokku 92 liitrit, absoluutalkoholile arvutatuna 32,72 liitrit. H. Kõvaski elukohast XXX kinnistult avastati 4,2 liitrit alkoholi, mille etanooli sisaldus jäi vähemikku 39,47-39,52 mahu%. Analüüsitud alkoholi on kokku 4,2 liitrit, absoluutalkoholile arvutatuna 1,62 liitrit. H. Kõvaski elukohast XXX kinnistult avastati lisaks 1,4 liitrit alkoholi, mille etanooli sisaldus jäi vahemikku 38,53-39,45 mahu%. Analüüsitud alkoholi on kokku 1,4 liitrit, absoluutalkoholile arvutatuna 0,54 liitrit. AS § 4 lg 1 p 2 kohaselt peab käideldav alkohol lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; sama seaduse § 7 lg 1 p 1 keelab käidelda alkoholi, mis ei vasta § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Muuks õigusaktiga kehtestatud nõudeks on ka Alkoholi, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseaduse (edaspidi ATKEAS) § 491 lg-s 2 sätestatud kange alkoholi maksumärgiga märgistamise nõue. ATKEAS § 111 alusel on maksumärk käesoleva seaduse mõistes aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist. ATKEAS § 491 lg 2 sätestab, et alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist, peab olema maksumärgistatud. AS § 7 lg 5 kohaselt loetakse käitlemiseks mittelubatud alkoholi suureks koguseks kogust, mille käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam ATKEAS § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära; ATKEAS § 46 lg 6 kohaselt oli 2014. aasta veebruaris muu alkoholi aktsiisimäär 16,43 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. H. Kõvaski poolt hoitud alkohoolse joogi arvestuslik aktsiis vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse § 46 lg 6 tulenevast aktsiisimäärast, mis oli 2014.aasta veebruaris 16,43 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris moodustab 3092,64 eurot. Vastavalt AS § 7 lg-le 5 tuleb lugeda H. Kõvaski poolt käideldud kange alkohoolse joogi kogus suureks, kuna selle arvestuslik aktsiis summas 3092,64 eurot ületab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse § 46 lg 6 tuleneva aktsiisimäära 16,43 eurot enam kui kümnekordselt (3092,64/16,43=188,23). (Alates 01.01.2015 näeb AS § 7 lg 5 ette suure koguse, kui aktsiis ületab 25 kordselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lg 6 tulenevat aktsiisimäära. H. Kõvaski poolt hoitud ja edasi toimetatud alkohol moodustab suure koguse ka 01.07.2015 seisuga. Alkoholi kogus 291,6 liitrit X keskmine kangus / 100 X aktsiis 18,89=3555,7 3555,7/ 18.89= 188,23). Seega H. Kõvask, kaubeldes, toimetades edasi, hoides ja ladustades käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, pani toime KarS § 375 lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo. 1.2 Veel süüdistatakse H. Kõvaskit selles, et tema omandas enne 08.02.2014.a. eeluurimise käigus tuvastamata isikutelt suure koguse (kokku 128 980 tükki) maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud sigarette, mida ta seejärel toimetas edasi tema kasutuses olevatele kinnistutele, kus seejärel ladustas ja hoidis neid sigarette oma valduses ning müüs neid sigarette D.P. ile (ik 47103104912) ning eeluurimise käigus tuvastamata isikutele Lääne-Virumaal. Nimelt teostati 08.02.2014.a. Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna Põhja liikuvkontrollitalituse poolt läbiotsimised H. Kõvaski elukohas XXX kinnistul, ning M.M. ile kuuluval XXX kinnistul, mille käigus võeti ära suur kogus maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis sigarette. Sigarette võeti koguseliselt ära järgmiselt: XXX kinnistult avastati erinevat marki sigarette üldkoguses 111 780 tükki. Osadel sigarettide pakenditel puudusid maksumärgid, ülejäänud pakenditel olid Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi maksumärgid. XXX kinnistult avastati erinevat marki sigarette üldkoguses 16 400 tükki. Osadel sigarettide pakenditel puudusid maksumärgid, ülejäänud pakenditel olid Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi maksumärgid. XXX kinnistult avastati tunnistaja D.P. i juurest sigarette Bayron Exclusive üldkoguses 800 tükki. Sigarettide pakenditel olid Venemaa Föderatsiooni maksumärgid. Kokku avastati 128 980 sigaretti. Kõikidel eelpool nimetatud sigaretipakkidel puudus Eesti Vabariigi maksumärgistus ning eestikeelsed kirjed nikotiini ja tõrva sisalduse kohta ja tervisohu üld- ja lisahoiatus. Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 1 kohaselt tubakatoote müügipakend maksumärgistatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse kohaselt. TubS § 12, § 13, § 15 kohaselt tubakatoode müügipakendile trükitakse eestikeelsed tekstid terviseohu üldhoiatusega, teave sigarettide tõrvasisalduse kohta, nikotiini sisalduse kohta ja vingugaaside sisalduse kohta. TubS § 18 lg 2 kohaselt tubakatoote jaemüügi õigus on ettevõtjal, kellel on majandustegevuse registri registreeringus märge tubakatoote jaemüügi kohta. TubS § 6 lg 21 kohaselt käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid on suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam ATKEAS-i § 56 lõikes 11 nimetatud aktsiisisumma. ATKEAS § 60 lg 1 ja 2 alusel maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal. Sigarettide levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga. 2014. aasta veebruaris kehtinud ATKEAS § 56 lg 1 kohaselt koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 46,50 eurot 1000 sigareti kohta ja proportsionaalne määr 34 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. ATKEAS § 56 lg 11 alusel makstakse sigarettidelt aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 90,00 eurot 1000 sigareti kohta.

Sigaretid avastati läbiotsimise käigus 08.02.2014, Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2013 aastal sigarettide levinuimaks hinnaks 2,62 eurot paki kohta. Läbiotsimisel leiti 128980 sigaretti ehk 6449 pakki. Seega sigarettide aktsiis moodustas 11742,34 eurot (fikseeritud määr 128980/1000X46,5=5997,57 eurot ja jaehinna alusel 6449 X 2,62/100X34=5744,77 eurot, kokku 5997,57+5744,77=11742,34 eurot), s.o 91,04 eurot 1000 sigareti kohta. Nimetatud aktsiisisumma ületab enam kui sajakordselt ATKEAS-i § 56 lõikes 11 nimetatud aktsiisisumma (11742,34/90=130,47). Seega H. Kõvask, hoides, ladustades, edasi toimetades ja kaubeldes maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodetega, mida on suures koguses, pani toime KarS 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

APELLATSIOON

KrMS § 66 lg 2 alusel võib uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses kriminaalasi on olnud, olla tunnistajaks tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks. Nimetatud kriminaalasjas tõusetus küsimus menetlustoimingute läbiviimise kellaaegade osas. V.G. oli juba eelmenetluses nimetatud asjaolusid tunnistajana selgitanud ning nii eelmenetluses kui ka kohtumenetluses on V.G. pidevalt kinnitanud, et kellaaegade kattumine läbiotsimisprotokollides on inimlik viga. V.G. on andnud usutava põhjenduse, miks selline viga tekkis. Samuti on ta selgitanud, kuidas läbiotsimine toimus ning kirjeldanud erinevate menetlejate rolli läbiotsimise käigus. V.G. i ütlused on kooskõlas süüdistatava enda ütlustega ning sisuliselt räägivad mõlemad isikud, et esialgselt toimus läbiotsimine H. Kõvaskile kuuluval kinnistul, kus asus ka tunnistaja D.P. i sõiduauto, mille kohta teostati sündmuskoha vaatlus ning alles seejärel liiguti M.M. i kinnistule läbiotsimist teostama. 3.2 H. Kõvask ja D.P. ei olnud kordagi allutatud mitmele menetlustoimingule korraga. H. Kõvask viibis pidevalt läbiotsimise juures ja D.P. viibis oma auto vaatluse juures. Kohtu väited, et V.G. i ütlused on vastuolulised ja tuleb seetõttu tõendikogumist kõrvale jätta ei ole põhjendatud, kuna isik on tõepäraselt vastuolusid protokollides selgitanud ja andnud teiste (sh ka isikuliste) tõenditega kattuvaid ütlusi. 3.3 Nõustuda ei saa kohtu väidetega menetlusõiguse olulistest ja korduvatest rikkumistest läbiotsimisprotokollide ja sündmuskoha vaatlusprotokolli vormistamisel ja asitõendite puutumatuse tagamata jätmisel, ei saa nõustuda kohtu järeldustega nimetatud tõendite lubamatuks tunnistamise osas. 3.3.1 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 8. veebruaril 2014 leiti nii H. Kõvaski elukohast kui ka tema kasutuse olevast hoonest, mis asus M.M. i kinnistul hulgaliselt salasigarette ja –alkoholi. Samuti ei ole vaidlustatud, et Maksu- ja Tolliamet oleks teinud läbiotsimised nimetatud kinnistutel ebaseaduslikult. Nii H. Kõvask kui M.M. on kohtus tunnistanud, et neile tutvustati läbiotsimismääruseid. H. Kõvaski ütlustest järeldub, et teda lihtsalt ei huvitanud, mis dokumentidel kirjas oli, ta ei lugenud läbi ei määrust ega ka hilisemalt koostatud menetlustoimingu protokolli. Vaidlus puudub selleski, et läbiotsimised just nimelt 8. veebruaril 2014 toimusid. H. Kõvask kinnitas kohtus, et leitud salakaup kuulus temale. 3.3.2 Läbiotsimise protokollid 8. veebruarist 2014 XXX ja XXX kinnistute kohta ning protokollidele lisatud fototabelid tõendavad keelatud alkoholi- tubakatoodete leidmise asjaolusid ning nende tuvastamist just nimelt nimetatud kinnistutelt. Samuti on nähtav fototabelile lisatud fotode meta-andmetest (andmed konkreetse foto kohta on CD plaadil), et nimetatud fotod on kõnealusel päeval tehtud. Tunnistajad kinnitasid kohtuistungil, et läbiotsimised Maksu- ja Tolliameti töötajate poolt läbi viidi ja kinnistul viibis korraga hulgaliselt ametnikke. Samuti kattuvad tunnistajate ja süüdistatava ütlused asitõendite ladustamise ja hoidmise osas. 3.3.3 Tunnistaja V.G. i ütlused selles osas, mis puudutavad läbiotsimise korraldust ning erinevate menetlejate ülesandeid on usutavad ning sarnaselt kirjeldasid toimingute läbiviimist ka süüdistatav ja tunnistaja D.P. . Asjaolu, et menetlustoimingutele oli kaasatud palju ametnikke ja igaühel neist oli toimingu läbiviimisel oma roll, ei muuda läbiotsimist ebaseaduslikuks. Mõlema kinnistu puhul oli tegemist kohtadega, millel asus hulgaliselt hooneid, seega ei olegi mõeldav, et läbiotsimist teostavad ametnikud viibiksid kõik koos läbiotsitavas kohas, nimetatud nõuet ei tule ka seadusest. Läbiotsimisest osavõtvate ametnike ülesanded olid jaotatud ja objekt oli sama – läbiotsimismäärustes märgitud kinnistud. 3.3.4 Arvestades ressursside piiratust ja asitõendite hävitamise võimalust ei saagi läbiotsimist muul moel läbi viia, kui konkreetseid ülesandeid jagades. Kõikide menetlejate ülesannete üksikasjaliku kirjelduse lisamine läbiotsimise protokolli ei ole aga mõistlik. Kuna kõik ametnikud

viibisid ühel kinnistul ning leitud salakaup koondati kokku ning fikseeriti protokollis, ei ole põhjendatud kohtu väited, et asitõendite puutumatus jäeti tagamata. Ilmselge on see, et kui kõik läbiotsimisest osa võtvad ametnikud oleksid alati viibinud ainult ühe objekti juures, võtaks läbiotsimise toimetamine kordades rohkem aega, mis oleks koormav nii menetlusalusele isikule kui ka menetlejale. 3.3.5 Seadus ei kirjuta ette detailsuse astet, millega läbiotsimise protokollid pidid olema koostatud ja kas läbiotsimise protokolli pidi tingimata olema kantud see, kui üks läbiotsimist teostavatest ametnikest eraldub teistest, alustab teist menetlustoimingut- nt samal kinnistul asuva auto läbivaatust, ja seejärel ühineb uuesti teiste läbiotsimist jätkavate ametnikega. 3.3.6 Täidetud on ka läbiotsimisega seotud nõuded. Asjaolu, et XXX kinnistu läbiotsimisprotokolli on jäänud märkimata see, et I.V. ja A.O. eemaldusid teistest ning vaatasid läbi D.P. i auto, ei ole niivõrd oluline menetlusõiguse rikkumine, mis tingiks läbiotsimise ebaseaduslikuks tunnistamise. Kõik olulised ja selles mõttes protokolli kandmiseks kohustuslikud asjaolud on läbiotsimisprotokollides läbiotsimise käigu lahtris kajastatud (s.o läbiotsitud objektid, avastatud esemed, nende avastamise koht, esemete kogus, kirjeldus ja asitõendite suhtes tarvitusele võetud meetmed). Seega ei mõjuta kahe ametniku poolt paralleelselt läbiotsimisele teise toimingu tegemine tõendi saamist ja selle usaldusväärsust. 3.3.7 Kuna kellaaegade kattumine on tunnistaja V.G. i poolt usutavalt ära seletatud, tema ütlused kattuvad teiste tunnistajate ja fotode meta-andmetega, ei ole põhjendatud kohtu järeldus jätta tema ütlused tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed. Arvestades kõiki asjas kogutud tõendeid ei saa nõustuda kohtuga ka selles osas, et tuleb lugeda tõendatuks, et menetlustoiminguid tehti samal ajal samade isikut poolt erinevatel kinnistutel ja seetõttu tuleb lugeda läbiotsimisprotokollid lubamatuteks tõenditeks. Arvestades eeltoodut on jälgitav kust ja kui suures koguses salasigarette ja –alkoholi leiti ning tõendatud on ka nende kuulumine H. Kõvaskile. 3.3.8 Kui ka jaatada menetlusnormide rikkumist osas, mis puudutab läbiotsimiste käigu puudulikku kirjeldust, ei saa nimetatud puudujääki lugeda menetlusõiguse selliseks rikkumiseks, mis tooks kaasa kogu läbiotsimise ebaseaduslikuks tunnistamise. V.G. ei ole oma ülekuulamises väitnud, et leitud salakauba hulgas leidus lisaks veel mingit salakaupa, mille omamist H. Kõvaskile süüdistuses ette heidetakse või selgitanud, et tegelik läbiotsimise koht erines määrustel ja protokollides toodust. V.G. i ütlused puudutavad ainult menetlustoimingu tegemise kellaaegu ning nimetatud fakte on võimalik kontrollida ka teiste asjas kogutud tõendite analüüsil. V.G. i ütlused ei puuduta süüdistuse esitamise mõttes olulisi asjaolusid ning seetõttu on need käsitletavad täpsustavatena ja menetlustoimingu käiku kirjeldavatena. Seega erisused menetlustoimingu protokollide kellaaegades ja V.G. i ütlustes ei anna alust tema, kui ebausaldusväärse tunnistaja, ütlustega mitte arvestada. 3.3.9 Karistuse mõistmisel palutakse arvestada prokuröri poolt esimese astme kohtus toodud põhjendusi.

8.1.5 Süüdistatava H. Kõvaski ütluste kohaselt D.P. i auto oli juba õue peal kui saabus 3-4 autot. V.G. esitles end, teised olid autodes, sest kartsid koera. V.G. esitas elamu läbiotsimismääruse, mida ta läbi ei lugenud. Koos 3-4 ametniku ja V.G. iga mindi majja, teised läksid D.P. iga tollibussi juurde. Kodust võetud kraam pandi ametnike autosse. Vormistamine ja allkirjastamine toimus Rakveres. Peale kodu läbiotsimist esitati order ka teise kinnistu kohta. Süüdistatava ütlustest tervikuna nähtub, et mingeid pretensioone tal ametnike tegevusele ei olnud. 8.1.6 Eeltoodud tõenditest nähtuvalt saab ringkonnakohus asuda maakohtust erinevale seisukohale, et H. Kõvask ja ka tunnistaja D.P. kumbki ei olnud kordagi allutatud mitmele menetlustoimingule samaaegselt. H. Kõvask viibis pidevalt läbiotsimise juures ja D.P. viibis oma auto vaatluse juures. Oluline on siinkohal rõhutada, et kumbki menetlustoimingule allutatud isikutest mingeid etteheiteid ametnike tegevusele ei esitanud. Ka ringkonnakohus ei tuvastanud, et MTA ametnikud oleks menetlustoimingute läbiviimisel isikute õigusi rikkunud. Protokollide järgi teostati kahte toimingut (H. Kõvaski kinnistu läbiotsimine ja D.P. i auto vaatlus) erinevate isikute suhtes. Asjas on tuvastatud, et menetlustoiminguid viisid läbi vähemalt kaheksa ametnikku. Seejuures tunnistaja D.P. i auto läbivaatust teostasid kolm ametnikku- J.M. , I.V. ja A.O. vaid paarkümmend minutit. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda paari ametniku paarikümne minutine hõivatus teise toiminguga põhimenetlustoimingut (H. Kõvaski kinnistu läbiotsimine) tervikuna ebaseaduslikuks. 8.2 Järgmine süüdistatava õigeksmõistmist tingiv maakohtu argument seisneb selles, et kohtu hinnangul on tuvastatud, et ühtede ja samade isikute poolt viidi läbi üheaegselt kahes täiesti erinevas kohas läbiotsimine ja sündmuskoha vaatlus, mis aga ei ole reaalselt võimalik. Seega ei ole maakohtu arvates teada, kus ja kelle poolt menetlustoimingud läbi viidi, kes selles osalesid, milliseid esemeid läbiotsimisel ära võeti. Seega on maakohtu arvates läbiotsimiste kohta koostatud protokollide ja vaatlusprotokolli puhul tegemist lubamatute tõenditega, sest tõendite kogumise korda on oluliselt rikutud korduvalt ja tahtlikult. 8.2.1 Esmalt jääb ringkonnakohtu jaoks selgusetuks, millest tuleneb kohtu väide, et tõendite kogumise korda on rikutud korduvalt ja tahtlikult. Ühtegi menetlusnormi, mille tahtlikku ja korduvat rikkumist MTA ametnikele kohus ette heidab, välja ei ole toodud. 8.2.2 VTMS § 35 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba. Selles asjaolus vaidlus puudub. VTMS § 31 lg 1 kohaselt väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid VTMS-s sätestatud erisustega. KrMS § 91 lg 6 kohaselt tutvustatakse läbiotsimist rakendades läbiotsimismäärust isikule, kelle juures läbi otsitakse, mille kohta võetakse määrusele allkiri. Ka selle menetlusnormi rikkumist menetlejatele ette ei heideta. Eelpool ringkonnakohus juba osundas süüdistatava ütlustele, kes kinnitas talle läbiotsimisdokumentide tutvustamist. Ka teise, XXX kinnistu omaniku, tunnistaja M.M. i ütlustest tuleneb selgelt, et ametnikud palusid luba lauda läbiotsimiseks, milleks ta andis allkirja, kuigi paberit läbi ta ei lugenud. Mis seal leiti, ta ei tea. Hoone võtmeid tal ei ole, see on lahti, ainult kang tuleb eest ära võtta. Hoones on aga eraldi uksega osa, mis on tabalukuga kinni. See on ca pool aastat H. Kõvaski käsutuses. KrMS § 91 lg 8 kohaselt tehakse isikule ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objekt ja selle täitmata jätmisel toimetatakse otsinguid. Mõlemas 08.02.2014 teostatud läbiotsimisprotokollis on olemas märge eelviidatud ettepaneku osas, kusjuures H. Kõvask andis oma elumajas vabatahtlikult välja seal oleva salakauba. XXX kinnistul H. Kõvask pakkus ise välja, et näitab ette ruumi, mida ta kasutab. (läbiotsimisprotokollid, 2 kd, lk 5-8, 19-22). KrMS § 92 lg 1 p 3 kohaselt tuleb protokolli kanda otsingute tingimused, käik ja tulemused. Nimetatud osas ringkonnakohtul menetlustoimingu protokollidele menetlusõiguslikud etteheited puuduvad.

Apellandiga nõustuvalt ei näe ringkonnakohtu kolleegium mingit menetluslikku probleemi asjaolus, et XXX kinnistu läbiotsimise protokollist ei nähtu, et samal kinnistul teostati veel ka seal asunud tunnistaja D.P. i sõiduki vaatlus, millega kaks läbiotsimistoimingutes osalevat ametnikku (I.V. , A.O. ) olid paarkümmend minutit seotud. Ringkonnakohus asub kokkuvõttes seisukohale, et kõik olulised ning menetlustoimingu protokolli kandmisele kuuluvad asjaolud on neis kajastatud (läbiotsimise objektid, avastatud esemed, avastamise koht, kogus, kirjeldus ja asitõendite suhtes tarvitusele võetud meetmed). 8.2.3 Maakohtu hinnangul on tuvastatud, et ühtede ja samade isikute poolt viidi läbi üheaegselt kahes täiesti erinevas kohas läbiotsimine ja sündmuskoha vaatlus, mis aga ei ole reaalselt võimalik. Apellatsioonikohus maakohtuga nõus ei ole. Eelnevalt juba sai märgitud, et XXX kinnistu läbiotsimise ja tunnistaja D.P. i sõiduki vaatluse samaaegne läbiviimine mingit menetluslikku probleemi endast ei kujuta, mistõttu sellel täiendavalt peatuda ei ole vaja. Põhiküsimuseks on aga asjaolu, et 08.02.2014 läbi viidud kahel erineval kinnistul toimunud läbiotsimise kohta koostatud protokollides on märgitud sisuliselt kattuvad kellaajad (2 kd, lk 5-14, 19-39), mis loomulikult ei saa nii olla. 8.2.4 Asjas selguse saamiseks kuulati maakohtus üle MTA ametnik V.G. . Maakohus leidis, et menetlustoimingu protokollis fikseeritud asjaolusid, mille õigsust on kinnitatud menetlustoimingutel osalenud isikute allkirjadega, ei ole võimalik tunnistaja hilisemate ütlustega muuta. Kirjutades protokollile alla, kinnitab iga selles osalenud isik, et kõik protokollis kajastatud andmed, s.h menetlustoimingu läbiviimise koht, aeg, leitud esemete kogus ja asukoht jms asjaolud on kajastatud õigesti. Seetõttu on V.G. i ütlused menetlustoimingute kohta vastuolulised ja neid ei saa pidada usaldusväärseteks, mistõttu jättis kohus need tervikuna kõrvale. 8.2.5 V.G. selgitas kohtus, et esimene läbiotsimine puudutas XXX ja XXX kinnistuid. Kaasatud oli palju ametnikke, kuna kinnistute alad olid suured. Tema tutvustas H. Kõvaskile läbiotsimismäärust, tutvustas õigusi ja kohustusi. Teised ametnikud vaatasid kinnistul ringi. Läbiotsimise alguse kellaaja, s.o 14.15 märkimisel protokolli lähtuti konkreetsest hetkest, mil oli võimalik läbiotsimist alustada. Läbiotsimisel olid ülesanded ametnike vahel ära jagatud. Kui läbiotsimine oli lõppenud, suunduti koos H. Kõvaskiga 2 km kaugusel asuvale M.M. i kinnistule. Läbiotsimisprotokollid eeltäidetakse kontoris andmetega, mis on eelnevalt teada. Nimetatud kinnistu läbiotsimisprotokollis on ekslikult toimingu algusajaks märgitus 14.15. Viga tekkis seetõttu, et uue protokolli koostamisel kasutati eelmist protokolli n.ö põhjana. Lõplikult vormistati protokollid kontoris. Tunnistaja ei osanud selgitada, kuidas sai M.M. i protokolli lõppu menetluse algusaeg, olukorras, kus lõplikult vormistati protokollid hiljem ning kõik ametnikud eelduslikult lugesid protokollid enne allkirjastamist läbi. 8.2.6 Ringkonnakohus maakohtuga V.G. i ütluste hindamisel sama meelt ei ole ning leiab, et V.G. i ütlused on usaldusväärsed. Ringkonnakohtu hinnangul on V.G. i näol tegemist usaldusväärse tõendiallikaga. Tegemist on MTA ametnikuga, kes andis maakohtus selgitusi selle kohta, kuidas sai võimalikuks, et kaks samal päeval erineval kinnistul läbi viidud läbiotsimistoimingu kohta koostatud protokolli kannavad sisuliselt kattuvat kellaaega. Ringkonnakohtu hinnangul on V.G. i selgitused kellaaegade kajastuste kohta protokollidest aru saadavad ning selgituste andja usalduväärsust mittekahjustavad. Iseenesest on äärmiselt kahetsusväärne, et protokollid koostanud ametnik ning teised menetlustoimingutes osalenud ja protokollidele allkirja andnud ametnikud mingit tähelepanu märgitud kellaaegadele ei pööranud. Süüdistatava H. Kõvaski ütlustest nähtuvalt ka temal vähimgi huvi tema suhtes teostatud toimingute suhtes puudus. 8.2.7 Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas kogutud tõenditest lähtuvalt puudub vähimgi vaidlus selles, et 08.02.2014 toimusid läbiotsimised H. Kõvaski kinnistutel ning M.M. i kinnistul. Samuti ei ole vaidlust selles, et toimus ka tunnistaja D.P. i auto vaatlus. Menetleja põhieksimus

seisneb sisuliselt ebatäpsete kellaaegade märkimises kahele läbiotsimisprotokollile. Nimetatud dokumentides kajastatud asjaolusid keegi vaidlustanud aga ei ole. 8.2.8 Seega tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht selles, kas viga kellaaegades on niivõrd oluline rikkumine, mille tulemiks saab olla vaid tõendite kohtukõlbmatuks tunnistamine. Ringkonnakohtu seisukoht langeb kokku apellandiga s.o tuvastatud eksimus ei ole niivõrd oluline rikkumine, et see tooks automaatselt kaasa läbiotsimisprotokollide ebaseaduslikeks tunnistamise. Kohtupraktikas on leitud, et tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (RKKKo 3-1-1-1-15, 3-1-1-52-09, p 11.1). 8.2.9 Eelviidatud seisukohti silmas pidades on läbiotsimisprotokollide näol tegemist kohtukõlblike tõenditega, sest tuvastatud viga kellaaegades ei ole antud juhul oluline rikkumine. 8.3 Veel märkis kohus, et menetlusnormide rikkumiseks tuleb lugeda ka asitõendite, s.o läbiotsimiste käigus leitud ja ära võetud lubamatu kauba, s.o sigarettide ja alkoholi sortimendi ja hulga puutumatuse tagamata jätmine. Nimetatud objektide puutumatuse tagamise kohta menetlusdokumentides andmed puuduvad. Kõik, mis läbiotsimise käigus leiti, paigutati õue peale hunnikusse, midagi ei sorteeritud, pakendatud ning üles ei kirjutatud. 8.3.1 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et läbiotsimisprotokollidest ei nähtu andmeid leitud ning ära võetud esemete puutumatuse tagamise meetmete tarvitusele võtmise kohta. Samas ei tekkinud apellatsioonikohtul kahtlusi selles, et H. Kõvaskile kuuluvatelt kinnistutelt ning M.M. i kinnistult leiti ning võeti ära just nimelt selline kogus ning sellises sortimendis esemeid, millised on ära toodud 08.02.2014 läbiviidud läbiotsimistoimingute kohta koostatud protokollides. 8.3.2 V.G. i ütluste kohaselt leiti suurel hulgal erinevate nimetustega esemeid. M.M. i kinnistul H. Kõvaski kasutuses olevas kuuris puudus valgustus, mistõttu toodi kõik esemed välja õuele valguse kätte ja seejärel transporditi need Rakverre. Süüdistatava H. Kõvaski ütluste kohaselt garaaži koridoris oli 4 pudelit alkoholi ja 22 blokki suitsu, mis ära võeti ja seejärel otsiti läbi kogu elamu. Kodust võetud kraam pandi ametnike autosse. Vormistamine ja allkirjastamine toimus Rakveres. M.M. i kinnistul leitu toodi õuele kokku ja pandi tema kaubikusse. Rakveres sorteeriti kogu võetud kraami 4-5 tundi. Sorteerimise juures ta viibis ning mingeid kahtlusi kauba kuuluvuse osas tal ei tekkinud. H. Kõvask sai aru, et tegemist on salakaubaga. Koguste vastu ta huvi ei tundnud. Protokollile kirjutas alla samal öösel Rakveres, kuid seda läbi ei lugenud, sest ei pidanud seda vajalikuks. Mingeid pretensioone tal ei olnud. 8.3.3 Apellatsioonikohus leiab, et antud kriminaalasjas ei ole tõusetunud kahtlusi selle kohta, et H. Kõvaski kinnistutelt ning M.M. i kinnistult H. Kõvaski kasutuses olnud kuurist leitud ning ära võetud esemed kuuluksid kellelegi muule isikule. Ka süüdistataval endal selles vähimadki kahtlused puudusid. XXX ja XXX kinnistute näol on tegemist süüdistatava enda kinnistutega, kusjuures süüdistatav ei ole avaldanud, et sealt leitud objektid võisid kuuluda kellelegi kolmandale isikule. M.M. i kinnistul kasutas süüdistatav üht lukustatavat ruumi, mille võti oli tema enda käes ning see avati tema juuresolekul. Ka selle juures ei ole süüdistatav avaldanud, et leitu ei kuulu talle. Nagu märgitud, süüdistataval mingeid etteheiteid ametnikele ei olnud. 8.4 Kõike eelnevalt käsitletut kokku võttes asub apellatsioonikohus seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatavad sellised olulised kriminaalmenetlusõiguslikud eksimused KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis oma kogumilt ja kaalukuselt tooksid kaasa kogutud tõendite kohtukõlbmatuse ning seetõttu süüdistatava õigeksmõistmise.

vastutasuks saejuppide eest. See ei olnud esimene kord saada H. Kõvaskilt suitsu ja viina. Leitud suitsud ja alkohol võeti ära ja pandi musta kilekotti, mis kinni teibiti (1 kd, lk 32-33p). 9.6 Tunnistaja V.G. selgitas kohtuistungil 08.02.2014 H. Kõvaski kinnistutel ning M.M. i kinnistul toimunud läbiotsimiste ning D.P. i auto vaatluse asjaolusid. Kuna ringkonnakohus eelnevalt juba käsitles tunnistaja ütlusi, siis siinkohal neid üle ei korda (vt kohtuistungiprotokoll, 1 kd, lk 27-31p, käesoleva otsuse p-d 8.2.5,8.2.6). 9.7 08.02.2014 kell 14.15-15.00 teostati läbiotsimine XXX ja XXX kinnistutel, kus viibisid läbiotsimisel MTA tollikorralduse osakonna Põhja liikuvkontrollitalituse töötajad T.U. , I.V. , M.T. , A.O. , A.K. , A.R. ja Hannes Kõvask ( 2, kd lk 5-14); 08.02.2014 kell 14.15-15.10 teostati läbiotsimine XXX kinnistul, kus läbiotsimisel viibisid MTA tollikorralduse osakonna Põhja liikuvkontrollitalituse töötajad T.U. , I.V. , M.T. , A.O. , A.K. , A.R. ja Hannes Kõvask ( 2 kd, lk 19-39). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt ajavahemikul 14.00-14.20 avastati D.P. i auto läbivaatusel salasigaretid ja salaalkohol. Nimetatud toimingu viis läbi MTA tollikorralduse osakonna Põhja liikuvkontrollitalituse vaneminspektor J.M. ning juures viibisid ametnikud I.V. ja A.O. ning D.P. (2 kd, lk 15-18). Eelviidatud dokumentaalsetel tõenditel märgitud toimingu kellaaegade osas andis selgitused V.G. , mistõttu saab järeldada, et esmalt teostati läbiotsimine XXX ja XXX kinnistutel, seal vaadati läbi ka tunnistaja D.P. i auto ning seejärel toimus läbiotsimine M.M. ile kuuluval XXX kinnistul. 9.8 Eeltoodud isikuliste ja dokumentaalsete tõendite alusel saab järeldada, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas leiti ja võeti ära H. Kõvaski kinnistutelt ja M.M. i kinnistult läbiotsimisprotokollides ning sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud sigaretid ja alkohol. Oluline on seejuures märkida, et nimetatud asjaoludes vähimgi vaidlus puudub. 9.9 Ekspertiisiakti nr 1-9/86-1 kohaselt on M.M. ile kuuluvalt XXX kinnistult avastatud ca 187 liitrit alkoholilõhnalist vedelikku, mille näol on tegemist denaturante sisaldava alkoholiga, mille etanooli sisaldus jäi vahemikku 96,19-97,10 mahu%. Ekspertiisiakti kohaselt sisaldab antud alkohol lisandina isopropanooli, tert-butanooli ja denatooniumbensoaadi, kuid ei kuulu täielikult või osaliselt denatureeritud alkoholi hulka. Analüüsiks toodud alkoholi on kokku 194 liitrit, absoluutalkoholile arvutatult 162,11 liitrit. Kuigi kogu ülalnimetatud alkohol sisaldab denaturante, on antud juhul ekspertiisiakti kohaselt ekspertiisiks esitatud alkoholilõhnalise vedeliku näol tegemist kange alkohoolse joogiga AS § 2 lg 5 mõttes, mille KN kood on 22072000 ning mis vastab ATKEAS § 12 lg 6 p l sätestatu kohaselt muule alkoholile - toode, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2207 või 2208 (2 kd, lk 42-54). M.M. ile kuuluvast XXX kinnistult avastati lisaks 92 liitrit alkoholi, mille etanooli sisaldus jäi vahemikku 35,8-39,41 mahu%. Analüüsiks toodud alkoholi on kokku 92 liitrit, absoluutalkoholile arvutatuna 32,72 liitrit. H. Kõvaski elukohast XXX kinnistult avastati 4,2 liitrit alkoholi, mille etanooli sisaldus jäi vähemikku 39,47-39,52 mahu%. Analüüsitud alkoholi on kokku 4,2 liitrit, absoluutalkoholile arvutatuna 1,62 liitrit. H. Kõvaski elukohast XXX kinnistult avastati lisaks 1,4 liitrit alkoholi, mille etanooli sisaldus jäi vahemikku 38,53-39,45 mahu%. Analüüsitud alkoholi on kokku 1,4 liitrit, absoluutalkoholile arvutatuna 0,54 liitrit.

AS § 4 lg 1 p 2 kohaselt peab käideldav alkohol lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; sama seaduse § 7 lg 1 p 1 keelab käidelda alkoholi, mis ei vasta § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseaduse (edaspidi ATKEAS)§ 491 lg 2 sätestab, et alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist, peab olema maksumärgistatud. AS § 7 lg 5 kohaselt loetakse käitlemiseks mittelubatud alkoholi suureks koguseks kogust, mille käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam ATKEAS § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära; ATKEAS § 46 lg 6 kohaselt oli 2014. aasta veebruaris muu alkoholi aktsiisimäär 16,43 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. H. Kõvaski poolt hoitud alkohoolse joogi arvestuslik aktsiis vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse § 46 lg 6 tulenevast aktsiisimäärast, mis oli 2014. aasta veebruaris 16,43 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris moodustab 3092,64 euro (vt vastuskiri maksuarvestuse kohta, 2 kd, lk 58-59). Vastavalt AS § 7 lg-le 5 tuleb lugeda H. Kõvaski poolt käideldud kange alkohoolse joogi kogus suureks, kuna selle arvestuslik aktsiis summas 3092,64 eurot ületab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lg 6 tuleneva aktsiisimäära 16,43 eurot enam kui kümnekordselt (3092,64/16,43=188,23). 9.10 Täiendavalt tuleb märkida veel seda, et erinevatelt kinnistutelt ära võetud alkohol sisaldas lisaühendeid- denaturante. Samas tuleneb ekspertiisiaktist selgelt, et ära võetud alkoholi näol ei ole tegemist täielikult denatureeritud alkoholiga, vaid kange alkohoolse joogiga AS § 2 lg 5 mõttes. Peale selle nähtub ekspertarvamusest, et analüüsitud alkohol jagunes kaheks - kanistrites olev alkoholi näol oli tegemist kange alkoholiga ja pudelites sisalduva näol oli tegemist viina kangusega alkoholiga (vt ekspertiisiakt, 2 kd, lk 51). 9.11 Seega eelnevalt kajastatud tõendid kogumis kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul veenvalt, et H. Kõvask, kaubeldes, toimetades edasi, hoides ja ladustades käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, pani toime KarS § 375 lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo ning tegi seda otsese tahtlusega. 9.12 08.02.2014.a. Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna Põhja liikuvkontrollitalituse poolt läbiotsimisel H. Kõvaski elukohas XXX kinnistul, XXX ning M.M. ile kuuluval XXX kinnistul, XXX leiti ja võeti ära suur kogus maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis sigarette. Sigarette võeti koguseliselt ära järgmiselt: XXX kinnistult avastati erinevat marki sigarette üldkoguses 111 780 tükki. Osadel sigarettide pakenditel puudusid maksumärgid, ülejäänud pakenditel olid Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi maksumärgid. XXX kinnistult avastati erinevat marki sigarette üldkoguses 16 400 tükki. Osadel sigarettide pakenditel puudusid maksumärgid, ülejäänud pakenditel olid Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi maksumärgid. XXX kinnistult avastati tunnistaja D.P. i juurest sigarette Bayron Exclusive üldkoguses 800 tükki. Sigarettide pakenditel olid Venemaa Föderatsiooni maksumärgid. Kokku avastati 128 980 sigaretti. Kõikidel eelpool nimetatud sigaretipakkidel puudus Eesti Vabariigi maksumärgistus ning eestikeelsed kirjed nikotiini ja tõrva sisalduse kohta ja tervisohu üld- ja lisahoiatus.

9.13 Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 1 kohaselt tubakatoote müügipakend maksumärgistatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse kohaselt. TubS § 12, § 13, § 15 kohaselt tubakatoode müügipakendile trükitakse eestikeelsed tekstid terviseohu üldhoiatusega, teave sigarettide tõrvasisalduse kohta, nikotiini sisalduse kohta ja vingugaaside sisalduse kohta. TubS § 18 lg 2 kohaselt tubakatoote jaemüügi õigus on ettevõtjal, kellel on majandustegevuse registri registreeringus märge tubakatoote jaemüügi kohta. TubS § 6 lg 21 kohaselt käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid on suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam ATKEAS-i § 56 lõikes 11 nimetatud aktsiisisumma. ATKEAS § 60 lg 1 ja 2 alusel maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal. Sigarettide levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga. 2014. aasta veebruaris kehtinud ATKEAS § 56 lg 1 kohaselt koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 46,50 eurot 1000 sigareti kohta ja proportsionaalne määr 34 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. ATKEAS § 56 lg 11 alusel makstakse sigarettidelt aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 90,00 eurot 1000 sigareti kohta. (vt ka vastuskiri maksuarvestuse kohta, 2 kd, lk 58-59). Sigaretid avastati läbiotsimise käigus 08.02.2014, Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2013 aastal sigarettide levinuimaks hinnaks 2,62 eurot paki kohta. Läbiotsimisel leiti 128980 sigaretti ehk 6449 pakki. Seega sigarettide aktsiis moodustas 11742,34 eurot (fikseeritud määr 128980/1000X46,5=5997,57 eurot ja jaehinna alusel 6449 X 2,62/100X34=5744,77 eurot, kokku 5997,57+5744,77=11742,34 eurot), s.o 91,04 eurot 1000 sigareti kohta. Nimetatud aktsiisisumma ületab enam kui sajakordselt ATKEAS-i § 56 lg-s 11 nimetatud aktsiisisumma (11742,34/90=130,47). 9.14 Eeltoodud tõenditest tuvastatud asjaolude alusel saab asuda seisukohale, et H. Kõvask, hoides, ladustades, edasi toimetades ja kaubeldes maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodetega, mida on suures koguses, pani toime KarS 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

toimepanemist. Lisaks tuleb arvestada sedagi, et kuigi H. Kõvask osaliselt tunnistas oma süüd, ei ole ta mingilgi viisil avaldanud kahetsust. Süüdistatava ütlustest võib järeldada pigem seda, et nn salasigarettide ning salaalkoholiga tegelemine oli tavapärane ning arvestades suuri koguseid, ei olnud see kindlasti mitte juhuslik. Samuti nähtub süüdistatava ütlustest, et isik ei mõistnud oma tegevuse vastutustundetust, sest riiklikult kontrollimata kvaliteediga kauba käitlemine võib olla nende tarvitajate elu ohustav. Oluline on seegi, et H. Kõvaskit on väärteokorras karistatud samaliigilise väärteotunnustega teo (TubS § 35 lg 1) toimepanemise eest. 11.3 Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et H. Kõvaski süüaste on alla keskmise, mistõttu saab talle mõistetava vangistuse pikkuseks olla KarS § 375 lg 1 järgi 1 aasta vangistust ning KarS § 376 lg 1 järgi samuti 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. 11.4 H. Kõvaskile mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole vajalik, sest võttes arvesse seda, et H. Kõvask ei ole varem kuritegusid toime pannud, võib arvata, et tema puhul on piisavaks meetmeks karistuse täitmisele pööramata jätmine KarS § 73 lg 1,3 alusel. Süütegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 73 lg 3 nägi ette katseaja pikkuseks 3 kuni 5 aastat. Käesoleval ajal kehtiv KarS § 73 lg 3 sätestab katseaja pikkusena 1 kuni 5 aastat. Kuna käesoleval hetkel kehtiv säte on leebem ning arvestades süüdistatava isikut, on ringkonnakohtu hinnangul võimalik kohaldada leebemat normi ning määrata H. Kõvaskile katseaja pikkuseks 2 aastat.

- asitõendite hoiutasu alates 11.02.2014 kuni 31.05.2015 464,67 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel; 2 kd, lk 68); - süüdimõistva otsuse tegemisega kaasnev sundraha summas 645 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel). 14.2 Süüdistusaktist nähtuvalt on prokuratuur lugenud menetluskulude hulka kuuluvaks veel ka asitõendi hoiutasu määratlemata suuruses alates 01.06.2015 kuni väljaandmiseni vastavalt AS HTG Invest poolt kehtestatud hinnakirjale (vt süüdistusakt, 1 kd, lk 2). Kuna alates 01.06.2015 kantud hoiukulude suurus ei ole teada, ei ole kohtul võimalik määratlemata suuruses hoiukulusid süüdistatavalt välja mõista. Lisaks tuleb märkida, et kuna H. Kõvaski süüdimõistmine talle esitatud süüdistuses toimub alles ringkonnakohtus ning kohtulahend on veel jõustumata, suurenevad asitõendite hoiukulud veelgi, mistõttu nende kandmine võib süüdistatavale käia ilmselt üle jõu. Nimetatud asjaolu (s.t süüdimõistva kohtulahendi jõustumise aja määratlematus) ei ole aga süüdistatavale ette heidetav, mistõttu alates 01.06.2015 kuni asitõendite väljaandmiseni tekkivad hoiukulud jäävad KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 14.3 Õigeksmõistmisega seoses mõistis maakohus riigieelarvest Advokaadibüroo Küllike Namm kasuks välja süüdistatava H. Kõvaskile kriminaalmenetluses õigusabi osutamise eest kantud kulude katteks 2550 eurot. Kuna ringkonnakohus tunnistab H. Kõvaski süüdi, tuleb tühistada ka maakohtu eelnimetatud otsustus õigusabikulude osas. H. Kõvaski poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud 2550 eurot (1 kd, lk 40-43) jäävad tema enda kanda. 14.4 Apellatsioonimenetluse raames esitas H. Kõvaski kaitsja taotluse välja mõista Eesti Vabariigilt H. Kõvaski kasuks 600 eurot (sh käibemaks 100 eurot) valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Menetluskulusid tõendab Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ arve nr 2016599. Taotluselt nähtub, et õigusabi osutamine hõlmab seisukoha koostamist Tartu Ringkonnakohtule, milleks kulus aega 4 tundi. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt esitatud tasutaotlus on mõistliku suurusega ning vastab tehtud töö mahule. Küsitud tunnihind on vastavuses kohtupraktikas aktsepteeritud tunnihinnaga. Kuna apellatsiooni on esitanud prokuratuur, jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 2 kohaselt riigi kanda, s.t, et süüdistatava poolt valitud kaitsjale makstud tasu tuleb talle riigieelarvest hüvitada.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.