Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-16-7692 (15231501596)
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungi sekretär
Julia Senkevitš
Tõlk
Natalia Senkevitš
Kriminaalasi
Sergei Sevtšenko süüdistuses kokkuleppemenetluses
Prokurör
Žanna Morozova
Süüdistatav
Sergei Sevtšenko
KarS § 121 lg 2 p 2
järgi
elukoht XXXX, ik 38105200342, määratlemata kodakondsusega, põhiharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata
Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 180, 248 lg 1 p 4 ; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Sergei Sevtšenko KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.11.2015.a 15.11.2015.a, so 2 (kaks) päeva, ärakandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui S. Sevtšenko ei pane 2 (kahe) aasta jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Määrata S. Sevtšenkole kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Ida-Harju
kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Katseajal on S. Sevtšenko kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas XXXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada S. Sevtšenkot katseajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Katseaja algust arvata alates 19.09.2016.a. Asitõendid - CD plaat kõnesalvestisega, mis asub kriminaalasja juures – jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S. Sevtšenkolt riigituludesse sundraha 645 eurot ja menetluskulud 96 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos, mis edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel isiku poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile või isiku kinnipidamiskohta. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Sergei Sevtšenkot süüdistatakse selles, et ta tekitas kahju teise inimese tervisele, kes on temaga lähisuhtes ja pani toime muu füüsilise valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, aga nimelt selles, et tema, 14.11.2015 kella 09.55 paiku korteris aadressil XXXX, konflikti käigus haaras juustest kinni oma ema Nina Ševtšenko ́t ning lõi ühel korral rusikaga vastu nägu. Peale seda ta tõukas ema ning kui ta tõukamise tagajärjel kukkus maha põrandale, ta lõi kannatanut mitmel korral jalaga vastu keha piirkonda. Sergei Ševtšenko poolse füüsilise vägivalla tulemusena tundis kannatanu XXXXXfüüsilist valu ning vastavalt 14.11.2015.a kell 12.00 koostatud isiku läbivaatuse protokollile XXXXX ́l tuvastati paistetus silmade all, punetus ninaselja piirkonnas, rangluu piirkonnas marrastus pikkusega 15 cm ja laiusega 0,7 cm. Oma tegevusega Sergei Ševtšenko pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sergei Sevtšenko, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus S. Sevtšenko süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata eelvangistuses viibitud aeg 14.11.2015.a. -15.11.2015.a., so kokku 2 päeva. Ärakandmisele kuuluv vangistus 11 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg1 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 24- kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas XXXXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2,8 alusel määrata, et Sergei Ševtšenko on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud kohustust tasuda menetluskulud, so sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu 96 eurot. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava S. Sevtšenko süü tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse
sätteid. Kohus leiab, et S. Sevtšenko tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 talle karistus vastavalt kokkuleppele.
järgi ning mõista
KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb S. Sevtšenkolt välja mõista kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks kaitsjatasu 96 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on 645 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimalikuks määrata menetluskulude hüvitamise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1,3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.