Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kuressaare politseijaoskonnale.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult kuulutamisest. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

ja

tagastatakse

kohtumääruse

alusel,

kui

Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus M.O on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 25.12.2015 kella 20.00 ajal Saare maakonnas XXXX vallas XXX külas oma elukohas XXX talus ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud tüli käigus lõi ühel korral noaga T.M-le kõhu piirkonda, tekitades T. M-le eluohtliku tervisekahjustuse. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud oht elule, pani M.O toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad kohtus M.O kinnitas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on temale arusaadav. M.O tunnistas ennast kohtuistungil täielikult süüdi. Prokurör peab M.O süüdistuse tõendatuks, tema tegevuse KarS § 118 lg1 p1 järgi õigesti kvalifitseerituks. M.O poolt toimepandud tegu on õigusvastane, ta on teo toimepanemises süüdi, süüd välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör on seisukohal, et M.O poolt on tegu toimepandud vähemalt kaudse tahtlusega tagajärje suhtes. Prokurör loeb M.O karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M.O poolt on toimepandud tahtlik I astme isikuvastane kuritegu. Prokurör taotleb M.O süüdi tunnistamisel KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mõista temale karistuseks vangistus 6 aastat, mida KrMS §-st 238 lg 2 tulenevalt vähendada 1/3 võrra, mõistes ära kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 aastat. Välja mõista süüdistatavalt riigituludesse menetluskulu.

M.O kaitsja leiab, et kaitsja seisukohalt süüdistus on põhjendatud. M.O on nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses tunnistanud enda süüd. Tekitatud kahju on moraalne ja füüsiline. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kannatanule põhjustati füüsilist valu. Kaitsja võtab süüdistuses esitatud sündmuse faktilised asjaolud omaks, ei vaidlusta. Kaitsja leiab, et lisaks süüdistusaktis toodud kergendavale asjaolule - puhtsüdamlikule kahetsusele, esineb ka teine kergendav asjaolu, milleks on leppimine kannatanuga. Kohtueelses menetluses on kannatanu avaldanud, et ta on süüdistatavaga leppinud. Kaitsja ei nõustu prokuröri hinnanguga teo raskusastmele ja prokuröri poolt karistuseks nõutava reaalse vangistusega. Kaitsja leiab, et M.O-d ei peaks lähtuvalt karistamise aluseks olevatest asjaoludest karistatama 6-aastase vangistusega. Esineb kaks kergendavat asjaolu. Kaitsja esitab taotluse karistada M.O sanktsiooni alammääras ja vähendada karistust 1/3 võrra. Kaitsja teeb kohtule ettepaneku määrata tingimisi karistus ehk kohaldada KarS § 74 lg 1 sätteid, ehk karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile. Kuna pole palju valikuvõimalusi, siis peab katseaeg olema maksimum ehk 3 aastat. Kui ta allutatakse käitumiskontrollile, siis kriminaalhooldusel viibimine tagab selle, et ta uusi kuritegusid toime ei pane. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei esitatud. Kaitsja taotleb kohaldada KrMS § 180 lg3, ekspertiisitasu tuleb riigi tuludesse nõuda, kuid palub kaitsja tasu jätta riigi kanda, vähendada sundraha ja mõista see välja ühe miinimumpalga ulatuses ehk 430 eurot. M.O on 56-aastane, ta ei käi tööl, sissetulek puudub ja menetluskulu täies ulatuses tasumine käib talle üle jõua. Menetluskulud palub kaitsja määrata tasumisel ositi võrdsetes osades 1 aasta jooksul, siis jääks ära täitemenetlus. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et M.O kahetsuses ei ole kohtul põhjust kahelda ja palub kohtul määrata M.O-le kergem karistus, kui seda nõudis prokurör ja kohtul karistada M.O-d seekord veel tingimisi karistusega. Kannatanu T.M –M.O karistamist ei nõua, jääb sellega oma kohtueelses menetluses juba väljendatud seisukoha juurde. Kannatanul ja süüdistaval kannatanu sõnul probleeme ei ole. T.M on M.O nõule andestanud. Kohtu seisukoht Kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohus uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et M.O süü KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtulikul arutamisel toimikus olevate tõendite põhjal on kindlaks tehtud järgmist: - Lääne Prefektuuri juhtimiskeskuse teatisest nähtub, et 28.12.2015.a. alustati kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel, selles, et 25.12.2015.a. kell 20.00 paiku lõi M.O XXX talus XXX külas XXX vallas Saare maakonnas ühise joomingu ajal tekkinud tüli käigus oma T.M-le noaga kõhupiirkonda, millise tegevusega põhjustas kannatu tervisekahjustuse.(tl. 1, I kd ); - 28.detsembril 2015. a toimunud ülekuulamistel on kannatanu T.M rääkinud, et tema ja M.O viibisid 25.12.2015 ajal XXX talus XXX külas. Talu kuulub kannatanu ütluse kohaselt juba 10 aastat temale. Peale T. M ja M.O oli kodus E, kes oli oma toas ja magas. T.M ja M.O olid alkoholi tarvitanud ja neil tekkis sõnelus, kuna M.O elas juba mõnda aega kannatanu kulul ja tööl ei käinud. Kannatanu ütluste kohaselt ei olnud sõnavahetus väga vihane. Kuna kõik toimus kiiresti, ta väga täpselt ei mäleta. Kannatanu sõnul istusid nad televiisori ees, kannatanu vaatas telekat, M.O istus teispool lauda ning kiiresti ja äkki tõusis M.O püsti ja lõi samuti püsti tõusnud kannatanut noaga alt kätt kõhupiirkonda. Löömise hetkel seisid

mõlemad püsti. Kannatanu ei tundnud algul valu, M.O tõmbas noa kohe ka välja. Algul haavast verd ei tulnud ja kannatanu pidas haava kriimustuseks. Peale kannatanu noaga löömis M.O lahkus kodust. Kannatanu hakkas end hiljem halvasti tundma ja helistas hädaabi numbril 112. Kannatanu ülekuulamise protokollist nähtub, et ta on aru saanud M.O poolt toime pandud teo tõsidusest ja võimalikest tagajärgedest tema jaoks, M.O karistamist ta ei soovi (t lk 2-3). Kohus hinnates kannatanu ütlusi toimunu kohta kogumis teiste tõenditega peab neid tõepärasteks. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste tõepärasuses; M.O-le on esitatud süüdistus kuriteos KarS § 118 lg1 p1 järgi. KarS § 118 lg1 p 1 eeldab tagajärjena ohtu inimese elule. „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ alusel on eluohtlik tervise kahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. M.O-le süüks arvatud tegu seisneb ühel korral kannatanule T.M-le noaga kõhu piirkonda löömises. Noalöögi tagajärjel sai kannatanu eluohtliku kehavigastuse. Vaidlust selles, et M.O lõi kannatanut ühekordselt noaga kõhu piirkonda ja, et just selle noalöögi tagajärjel sai kannatanu eluohtliku kehavigastuse, ei ole. Vaidlust ei ole ka selles, et kannatanu sai just need kehavigastused, millised on märgitud kohtuarstlikus ekspertiisiaktis. Kohus leiab, et süüdistatav M.O lüües kannatanut noaga kõhu piirkonda, pidi pidama võimalikuks seda, et kannatanu võib saada eluohtliku kehavigastuse või vähemalt möönma seda (KarS § 16 lg4). Objektiivsest küljest on KarS § 118 lg1 järgi kvalifitseeritav kuriteo koosseis suvalise teokirjeldusega. Seega taandub küsimus M.O teo kvalifitseerimisel tema subjektiivse külje hindamisele, mille kaudu saab anda hinnangu ka kuriteo objektiivse koosseisu tunnustele. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritav kuritegu tahtlust. Süüteoskoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Eelpool loetletud tõenditega on leidnud tõendamist, et M.O poolt toimepandud tegu vastab süüteokoosseisule KarS § 118 lg1 p1 järgi – kannatanule on tekitatud süüdistatava poolt vähemalt kaudse tahtlusega eluohtlik tervisekahjustus. Rünnatud on isiku tervist – kehalist ja vaimset heaolu seisundit, põhjustatud on oht elule tervisekahjutusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Süüdistatava tegu ja teo tagajärg on põhjuslikult seotud. M.O võis ja pidi keskmise elukogemuse tasandil ette nägema, et tema poolt teise inimese noaga kõhu piirkonda löömine võib põhjustada kannatanule eluohtliku kehavigastuse või möönma seda. Kohtulikul uurimisel, pole selgunud ühtegi faktilist asjaolu, mille tõttu süüdistatav ei saanud keskmise inimese elukogemuste pinnalt aru, et inimese noaga kõhu piirkonda löömisel ei teki ükskõik millist, sh. rasket ja elule ohtlikku kehavigastust. Kannatanu noaga kõhupiirkonda löömise tagajärjel polnud süüdistataval mitte mingit võimalust sündmuste edasist kulgu –vigastuste tekkimise mehhanismi- kontrollida. Sellega on KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis M.O poolt täidetud. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmisel M.O ’le lähtub kohus KarS § 56 sätestatust. KarS § 56 kohaselt on isiku karistamise aluseks isiku süü. Kohus on tuvastanud M.O süü KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. M.O on süüvõimeline ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. M.O poolt on toimepandud I astme isikuvastane kuritegu. KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on kohtul võimalik mõista karistuseks vangistust neljast kuni kaheteistkümne aastani. Karistuse mõistmisel M.O-le arvestab kohus

KarS § 57 lg1 p3 ja 9 alusel karistust kergendavate asjaoludena süü puhtsüdamlikku kahetsust ja leppimist kannatanuga. KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestatakse ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.O-d on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral liiklusalase kuriteo, so. KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, karistus on kantud. Karistuse mõistmisel M.O-le võtab kohus arvesse ka kannatanu enda käitumist kuriteosündmuse õhtul-koos süüdistatavaga tarvitasid alkoholi, koos tülitseti. Süüdistatava poolt kannatanu noaga kõhtu löömine toimus ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tüli pinnalt. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista M.O-le vangistusliku karistuse miinimummäära lähedale. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale M.O-le käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuriteo eest mõistetavat põhikaristust KrMS § 238 lg2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra. Kohus arvestades M.O poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid ja tema isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas ning võib määrata, et tingimisi jäetakse vangistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata. M.O suhtes on kohaldatavad KarS § 74 ja 75 sätestatu, so. ta tuleb katseajaks, mille pikkuseks määrab kohus maksimum määra kolm aastat, allutada käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tsiviilhagi - kannatanu tsiviilhagi ei ole esitanud. Tõkendit käesolevas kriminaalmenetluses ei ole kohaldatud. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 430,00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 2,5x430 eurot =1075 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. - Ekspertiisitasu. Isiku kohtuarstliku ekspertiiside tasu summas 84 eurot (tl.30). - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub samuti väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. M.O kaitsja taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale põhjendatud tasuks osalemise eest nii kohtueelses menetluses kui kohtulikus menetluses kokku 72+72+168 eurot, so. kokku 312,00 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus arvestades asjaoluga, et M.O omab ühe kehtiva kriminaalkaristuse. Varasem kuritegu on toimepandud samuti alkoholijoobe seisundis. Eelmisest kuriteost uue raske kuriteo toimepanemiseni oli möödunud vaevalt kaks aastat. Arvestades nimetatud asjaolusid ei pea kohus M.O resotsialiseerumisväljavaateid kuigi heaks. M.O on 56-ne aastane töövõimeline meesterahvas ja seega endale töökoha aktiivse ja kiire otsimisega on temal võimalik tasuda kriminaalmenetluskulud. Seega ei pea kohus põhjendatuks vähendada M.O-lt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Kuna M.O ei tööta ning toimiku andmetel

puudub temal sissetulek, millest regulaarselt tasuda ositi menetluskulusid, siis ei pea kohus põhjendatuks määrata menetluskulude tasumine ositi. Kohtuistungil kinnitas M.O ise, et ei tööta ja saab elamiseks raha vennalt, so. kannatanult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.