1-16-4351/13 - Keskkonnavastased süüteod - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Kriminaalasi nr 1-16-4351 arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. U.R ’ ut süüdistatakse selles, et tema füüsilise isikuna, kes tegutses Sikassaare Metsad OÜ (registrikood 10816613) huvides ja olles Sikassaare Metsad OÜ juhatuse liige alates 28.02.2013 kuni käesoleva ajani ja seega KarS § 14 lg 1 tähenduses isik, kes tegutsedes äriühingu huvides ning kes vastavalt ÄS § 187 oli kohustatud juhtima osaühingu igapäevast majandustegevust, sealhulgas tagama Sikassaare Metsad OÜ tegevuse seadustele vastavuse, korraldab osaühingus vastavalt 01.06.2012. a sõlmitud juhatuse liikme tööde jaotamise kokkuleppele muuhulgas metsatööde organiseerimist, alltöövõtjatega läbirääkimist ja tööde suunamist, tööjõu suunamist, raielankide sissemärkimist ja ettevalmistust ülestöötamiseks, metsaraiete, väljaveo ja autotranspordi korraldamist, tellimist, metsatööde järelevalvet, kinnistute ja kasvava metsa hindamist, pakkumiste tegemist, ostu- ja müügi läbirääkimisi, metsamaterjali ostu-müüki, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingute vormistamist, metsamaterjali akteerimist, metsatöömasinate operaatorite koolitamist ja metsamaterjali mõõtjate koolitamist: ajavahemikul 29.07.2014 – 23.04.2015 täpselt tuvastamata ajal korraldas Saare maakonnas XXX vallas XXX külas XXXX maaüksusel (katastritunnus XXXXXXXXX) eraldistel nr 1 ja 2 ebaseadusliku metsaraie. Kinnistu omaniku (alates 18.07.2014) Sikassaare Metsad OÜ (registrikood 10816613, seaduslik esindaja U.R ) poolt taotletud metsateatise nr XXXXXXXXX (Keskkonnaameti otsus 29.07.2014) alusel oli lubatud teostada eraldistel nr 1 ja 2 harvendusraiet. Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo tuvastas, et eraldistel 1 ja 2 on teostatud lageraiet harvendusraie ealises puistus. Lageraie teostamisega ei ole kinni peetud metsaseadusega sätestatud rinnaspindala alammääradest ning eraldistel nr 1 ja 2 on viidud puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära väiksemaks, kui on ette nähtud Keskkonnaministri poolt kehtestatud rinnaspindala alammäär, mis on välja toodud metsa majandamise eeskirjas (Keskkonnaministri määrus, vastu võetud 27.12.2006 nr 88, RT I, 26.02.2014, 17) Lisas 1. Vastatavalt takseerkirjeldustele kasvas XXX maaüksuse eraldisel 1 enne raiet 65-aastane männi enamusega puistu, keskmise kõrgusega 17 m, keskmise rinnasdiameetriga 21 cm ja rinnaspindalaga 27,1 m 2/ha. Eraldisel 2 kasvas enne raiet 75-aastane männi enamusega puistu, keskmise kõrgusega 20 m, keskmise rinnasdiameetriga 23 cm ja rinnaspindalaga 32,2 m2 /ha. Takseerandmete kohaselt oleks selliste takseerandmetega puistutes lubatud olnud üksnes harvendusraie tegemine. Vastavalt metsaseaduse (RT I 2006, 30, 232) § 31 lg 2 ning keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (RTL, 09.01.2007, 2, 16) § 6 lg 4 ja määruse Lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ sätetele peab vastavate takseerkirjeldustega puistu esimese rinde rinnaspindala alamäär peale harvendusraie tegemist olema 1. eraldisel 19,5 m2/ha ja 2. eraldisel 21,2 m2/ha.

Kriminaalasi nr 1-16-4351 23.04.2015.a teostas Keskkonnainspektsioon XXX maaüksuse eraldistel 1 ja 2 mõõtmised, et selgitada välja nimetatud eraldistel kasvama jäetud puistute esimese rinde rinnaspindala. Mõõtmistulemustest selgus, et eraldisel 1 on raiejärgne rinnaspindala 2,4 m2/ha ja eraldisel 2 on raiejärgne rinnaspindala 1,9 m2 /ha. Seega on 1. eraldisel 0,13 ha suurusel alal viidud rinnaspindala madalamaks 17,1 m2/ha võrra ja 2. eraldisel on 0,62 ha suurusel alal viidud rinnaspindala madalamaks 19,3 m2/ha võrra. Tehtud raiega on rikutud metsaseaduse § 31 lg 1, 2 ja 4 ning keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja määruse Lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ sätteid. Metsaseaduse § 31 lg 1 sätestab, et hooldusraiet võib teha puistus, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud tunnustele ja lg 2 sätestab, et harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast ning lõike 4 kohaselt puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kahju suurus on arvutatud metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 ja lg 3 ning lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" sätete alusel. Kuna XXX maaüksuse metsas eraldistel 1 ja 2 ei ole raie käigus kinni peetud rinnaspindala lubatud alammäärast ja on raiutud rohkem, kui harvendusraieealises puistus lubatud, siis on raiega tekitatud keskkonnale kahju summas 5 614 eurot; ajavahemikul 04.09.2014–23.04.2015 täpselt tuvastamata ajal korraldas Saare maakonnas XXX vallas XXX külas XXX maaüksusel (katastritunnus XXXXXXX) eraldistel 1 ja 5 ebaseadusliku metsaraie. Tollase kinnistu omaniku (alates 18.06.2014–18.12.2015) Sikassaare Metsad OÜ (seaduslik esindaja U.R ) poolt taotletud metsateatise nr XXXXXXX (Keskkonnaameti otsus 29.08.2014) alusel on lubatud teostada eraldistel nr 1 ja 5 harvendusraiet. Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo on tuvastanud, et eraldistel 1 ja 5 on teostatud lageraiet harvendusraie ealises puistus. Lageraie teostamisega ei ole kinni peetud metsaseadusega sätestatud rinnaspindala alammääradest ning eraldistel nr 1 ja 5 on viidud puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära väiksemaks, kui on ette nähtud Keskkonnaministri poolt kehtestatud rinnaspindala alammäär, mis on välja toodud metsa majandamise eeskirjas (Keskkonnaministri määrus, vastu võetud 27.12.2006 nr 88, RT I, 26.02.2014, 17) Lisas 1. Vastatavalt takseerkirjeldustele kasvas XXX maaüksuse eraldisel 1 enne raiet 55-aastane kase enamusega puistu, keskmise kõrgusega 20 m, keskmise rinnasdiameetriga 20 cm ja rinnaspindalaga 27,6 m2 /ha. Eraldisel 5 kasvas enne raiet 55-aastane kase enamusega puistu, keskmise kõrgusega 20 m, keskmise rinnasdiameetriga 20 cm ja rinnaspindalaga 25,9 m2 /ha. Takseerandmete kohaselt oleks selliste takseerandmetega puistutes lubatud olnud üksnes harvendusraie tegemine. Vastavalt metsaseaduse (RT I 2006, 30, 232) § 31 lg 2 ning keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (RTL, 09.01.2007, 2, 16) § 6 lg 4 ja määruse Lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ sätetele peab vastavate takseerkirjeldustega puistu esimese rinde rinnaspindala alamäär peale harvendusraie tegemist olema 1. eraldisel 14,8 m2/ha ja 5. eraldisel 14,8 m2/ha. 23.04.2015.a teostas Keskkonnainspektsioon XXXmaaüksuse eraldistel 1 ja 5 mõõtmised, et selgitada välja nimetatud eraldistel kasvama jäetud puistute esimese rinde rinnaspindala. Mõõtmistulemustest selgus, et eraldisel 1 on raiejärgne rinnaspindala 2,9 m2/ha ja eraldisel 5 on raiejärgne rinnaspindala 1,6 m2 /ha. Seega on 1. eraldisel 1,10 ha suurusel alal viidud rinnaspindala madalamaks 11,9 m2/ha võrra ja 5. eraldisel on 1,78 ha suurusel alal viidud rinnaspindala madalamaks 13,2 m2/ha võrra. Tehtud raiega on rikutud metsaseaduse § 31 lg 1, 2 ja 4 ning keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja

Metsaseaduse § 31 lg 1 sätestab, et hooldusraiet võib teha puistus, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud tunnustele ja lg 2 sätestab, et harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast ning lõike 4 kohaselt puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Metsaseaduse § 29 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on lageraie lubatud puistus, mille puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne või suurem puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusega või puistu on saavutanud metsa majandamise eeskirjas kehtestatud keskmise rinnasdiameetri. Eraldistel 1 ja 5 kaalutud keskmine vanus on 55 aastat ning kaalutud raievanus eraldusel 1 on 67 aastat ja eraldusel 5 on 68 aastat. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 3 lg 3 järgi nooremate kase enamusega puistute lageraie lubatud juhul, kui selle puistu enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter on saavutanud 24 cm. Lähtuvalt 2014. a takseerandmetest poleks tohtinud eraldisel nr 1 ja 5 lageraiet teostada, antud eraldistel oleks olnud lubatud harvendusraie lubatud rinnaspindala alammäärani. Metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kahju suurus on arvutatud metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 ja lg 3 ning lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" sätete alusel. Kuna XXX maaüksuse metsas eraldistel 1 ja 5 ei ole raie käigus kinni peetud rinnaspindala lubatud alammäärast ja puistu esimese rinde rinnaspindala on väiksem, kui harvendusraieealises puistus, siis on raiega tekitatud keskkonnale kahju summas 17 561 eurot. Saare maakonnas XXX vallas XXX külas XXX maaüksuse (katastritunnus XXXXXXXXX) eraldistel nr 1 ja 2 ja XXX vallas XXX külas XXX maaüksuse (katastritunnus XXXXXXXXX) eraldistel nr 1 ja 5 ebaseaduslikku metsaraiega on tekitatud keskkonnale kahju kokku summas 23 175 eurot, mis on KarS § 12 1 p 1 kohaselt oluline kahju. Oma sellise tegevusega, mis seisnes puude ja põõsaste ebaseaduslikus raiumises, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani U.R toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. SIKASSAARE METSAD OÜ-t süüdistatakse selles, et tema kui juriidiline isik (registrikood 10816613), kelle esindajaks on juhatuse liige U.R (alates 28.02.2013 kuni käesoleva ajani), seega KarS § 14 lg 1 tähenduses isik, kes tegutsedes äriühingu huvides ning kes vastavalt ÄS § 187 oli kohustatud juhtima osaühingu igapäevast majandustegevust, sealhulgas tagama Sikassaare Metsad OÜ tegevuse seadustele vastavuse, korraldab osaühingus vastavalt 01.06.2012.a sõlmitud juhatuse liikme tööde jaotamise kokkuleppele muuhulgas metsatööde organiseerimist, alltöövõtjatega läbirääkimist ja tööde suunamist, tööjõu suunamist, raielankide sissemärkimist ja ettevalmistust ülestöötamiseks. Metsaraiete, väljaveo ja autotranspordi korraldamist, tellimist, metsatööde järelevalvet, kinnistute ja kasvava metsa hindamist, pakkumiste tegemist, ostu- ja müügi läbirääkimisi, metsamaterjali ostu-müüki, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingute vormistamist, metsamaterjali akteerimist, metsatöömasinate operaatorite koolitamist ja metsamaterjali mõõtjate koolitamist, ajavahemikul 29.07.2014–23.04.2015 täpselt tuvastamata ajal korraldas Saare maakonnas XXX vallas XXX külas XXX maaüksusel (katastritunnus XXXXXXXXXXX) eraldistel nr 1 ja 2 ebaseadusliku metsaraie. Kinnistu omaniku (alates 18.07.2014) Sikassaare Metsad OÜ (registrikood 10816613, seaduslik esindaja U.R ) poolt taotletud metsateatise nr

(Keskkonnaameti otsus 29.07.2014) alusel oli lubatud teostada eraldistel nr 1 ja 2 harvendusraiet. Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo tuvastas, et eraldistel 1 ja 2 on teostatud lageraiet harvendusraie ealises puistus. Lageraie teostamisega ei ole kinni peetud metsaseadusega sätestatud rinnaspindala alammääradest ning eraldistel nr 1 ja 2 on viidud puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära väiksemaks, kui on ette nähtud Keskkonnaministri poolt kehtestatud rinnaspindala alammäär, mis on välja toodud metsa majandamise eeskirjas (Keskkonnaministri määrus, vastu võetud 27.12.2006 nr 88, RT I, 26.02.2014, 17) Lisas 1. Vastatavalt takseerkirjeldustele kasvas XXX maaüksuse eraldisel 1 enne raiet 65-aastane männi enamusega puistu, keskmise kõrgusega 17 m, keskmise rinnasdiameetriga 21 cm ja rinnaspindalaga 27,1 m 2/ha. Eraldisel 2 kasvas enne raiet 75-aastane männi enamusega puistu, keskmise kõrgusega 20 m, keskmise rinnasdiameetriga 23 cm ja rinnaspindalaga 32,2 m2 /ha. Takseerandmete kohaselt oleks selliste takseerandmetega puistutes lubatud olnud üksnes harvendusraie tegemine. Vastavalt metsaseaduse (RT I 2006, 30, 232) § 31 lg 2 ning keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (RTL, 09.01.2007, 2, 16) § 6 lg 4 ja määruse Lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ sätetele peab vastavate takseerkirjeldustega puistu esimese rinde rinnaspindala alamäär peale harvendusraie tegemist olema 1. eraldisel 19,5 m2/ha ja 2. eraldisel 21,2 m2/ha. 23.04.2015.a teostas Keskkonnainspektsioon XXX maaüksuse eraldistel 1 ja 2 mõõtmised, et selgitada välja nimetatud eraldistel kasvama jäetud puistute esimese rinde rinnaspindala. Mõõtmistulemustest selgus, et eraldisel 1 on raiejärgne rinnaspindala 2,4 m2/ha ja eraldisel 2 on raiejärgne rinnaspindala 1,9 m2 /ha. Seega on 1. eraldisel 0,13 ha suurusel alal viidud rinnaspindala madalamaks 17,1 m2/ha võrra ja 2. eraldisel on 0,62 ha suurusel alal viidud rinnaspindala madalamaks 19,3 m2/ha võrra. Tehtud raiega on rikutud metsaseaduse § 31 lg 1, 2 ja 4 ning keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja määruse Lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ sätteid. Metsaseaduse § 31 lg 1 sätestab, et hooldusraiet võib teha puistus, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud tunnustele ja lg 2 sätestab, et harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast ning lõike 4 kohaselt puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kahju suurus on arvutatud metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 ja lg 3 ning lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" sätete alusel. Kuna XXX maaüksuse metsas eraldistel 1 ja 2 ei ole raie käigus kinni peetud rinnaspindala lubatud alammäärast ja on raiutud rohkem, kui harvendusraieealises puistus lubatud, siis on raiega tekitatud keskkonnale kahju summas 5 614 eurot; ajavahemikul 04.09.2014–23.04.2015 täpselt tuvastamata ajal korraldas Saare maakonnas XXX vallas XXX külas XXX maaüksusel (katastritunnus XXXXXXXX) eraldistel 1 ja 5 ebaseadusliku metsaraie. Tollase kinnistu omaniku (alates 18.06.2014 – 18.12.2015) Sikassaare Metsad OÜ (registrikood 10816613, seaduslik esindaja U.R) poolt taotletud metsateatise nr XXXXXX (Keskkonnaameti otsus 29.08.2014) alusel on lubatud teostada eraldistel nr 1 ja 5 harvendusraiet. Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo on tuvastanud, et eraldistel 1 ja 5 on teostatud lageraiet harvendusraie ealises puistus. Lageraie teostamisega ei ole kinni peetud metsaseadusega sätestatud rinnaspindala alammääradest ning eraldistel nr 1 ja 5 on viidud puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära väiksemaks, kui on ette nähtud Keskkonnaministri poolt

Kriminaalasi nr 1-16-4351 kehtestatud rinnaspindala alammäär, mis on välja toodud metsa majandamise eeskirjas (Keskkonnaministri määrus, vastu võetud 27.12.2006 nr 88, RT I, 26.02.2014, 17) Lisas 1. Vastatavalt takseerkirjeldustele kasvas XXX maaüksuse eraldisel 1 enne raiet 55-aastane kase enamusega puistu, keskmise kõrgusega 20 m, keskmise rinnasdiameetriga 20 cm ja rinnaspindalaga 27,6 m2 /ha. Eraldisel 5 kasvas enne raiet 55-aastane kase enamusega puistu, keskmise kõrgusega 20 m, keskmise rinnasdiameetriga 20 cm ja rinnaspindalaga 25,9 m2 /ha. Takseerandmete kohaselt oleks selliste takseerandmetega puistutes lubatud olnud üksnes harvendusraie tegemine. Vastavalt metsaseaduse (RT I 2006, 30, 232) § 31 lg 2 ning keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (RTL, 09.01.2007, 2, 16) § 6 lg 4 ja määruse Lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ sätetele peab vastavate takseerkirjeldustega puistu esimese rinde rinnaspindala alamäär peale harvendusraie tegemist olema 1. eraldisel 14,8 m2/ha ja 2. eraldisel 14,8 m2/ha. 23.04.2015.a teostas Keskkonnainspektsioon XXX maaüksuse eraldistel 1 ja 5 mõõtmised, et selgitada välja nimetatud eraldistel kasvama jäetud puistute esimese rinde rinnaspindala. Mõõtmistulemustest selgus, et eraldisel 1 on raiejärgne rinnaspindala 2,9 m2/ha ja eraldisel 5 on raiejärgne rinnaspindala 1,6 m2 /ha. Seega on 1. eraldisel 1,10 ha suurusel alal viidud rinnaspindala madalamaks 11,9 m2/ha võrra ja 5. eraldisel on 1,78 ha suurusel alal viidud rinnaspindala madalamaks 13,2 m2/ha võrra. Tehtud raiega on rikutud metsaseaduse § 31 lg 1, 2 ja 4 ning keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja määruse Lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ sätteid. Metsaseaduse § 31 lg 1 sätestab, et hooldusraiet võib teha puistus, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud tunnustele ja lg 2 sätestab, et harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast ning lõike 4 kohaselt puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Metsaseaduse § 29 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on lageraie lubatud puistus, mille puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne või suurem puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusega või puistu on saavutanud metsa majandamise eeskirjas kehtestatud keskmise rinnasdiameetri. Eraldustel 1 ja 5 kaalutud keskmine vanus on 55 aastat ning kaalutud raievanus eraldusel 1 on 67 aastat ja eraldusel 5 on 68 aastat. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 3 lg 3 järgi nooremate kase enamusega puistute lageraie lubatud juhul, kui selle puistu enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter on saavutanud 24 cm. Lähtuvalt 2014. a takseerandmetest poleks tohtinud eraldisel nr 1 ja 5 lageraiet teostada, antud eraldistel oleks olnud lubatud harvendusraie lubatud rinnaspindala alammäärani. Metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kahju suurus on arvutatud metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 ja lg 3 ning lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" sätete alusel. Kuna XXX maaüksuse metsas eraldistel 1 ja 5 ei ole raie käigus kinni peetud rinnaspindala lubatud alammäärast ja puistu esimese rinde rinnaspindala on väiksem, kui harvendusraieealises puistus, siis on raiega tekitatud keskkonnale kahju summas 17 561 eurot. Saare maakonnas XXX vallas XXX külas XXX maaüksuse (katastritunnus XXXXXXXXX) eraldistel nr 1 ja 2 ja XXX vallas XXX külas XXX maaüksuse (katastritunnus XXXXXXXXX) eraldistel nr 1 ja 5 ebaseaduslikku metsaraiega on tekitatud keskkonnale kahju kokku summas 23 175 eurot, mis on KarS § 12 1 p 1 kohaselt oluline kahju.

Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning KarS § 74 lõigetest 4 - 6 ei tulene teisiti. Prokuröri poolt kohtus Sikassaare Metsad OÜ’ule nõutud karistus: KarS § 356 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 10 000 (kümme tuhat) eurot riigituludesse. KarS § 73 lg 2 alusel kohesele tasumisele kuulub 4 000 (neli tuhat) eurot. KarS § 73 alusel jätta rahalise karistuse osa 6 000 (kuus tuhat) eurot kohaldamata tingimisi katseajaga 2 (kaks) aastat, määrates, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Süüdistatav U.R kinnitas kohtuistungil oma nõusolekut kokkuleppemenetluseks. Süüdistus on arusaadav. Kokkuleppega on nõus. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadav. Palub määrata arvestatud menetluskulu tasumisele ositi 1 aasta jooksul. Vastuväited Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagile puuduvad. Süüdistatav Sikassaare Metsad OÜ seadusliku esindajana U.R andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Vastuväited Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagile puuduvad. Prokurör jäi kohtus kokkulepete juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kohus tunnistab U.R-i süüdi kuriteos KarS § 356 lg1 järgi ning Kuressaare Metsad OÜ süüdi KarS § 356 lg3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistab süüdistatavtele . kokkuleppes kokkulepitud karistuse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. U.R-i ja Sikassaare

Kriminaalasi nr 1-16-4351 Metsad OÜ karistust kergendavaks asjaoluks on süüd puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi: Kannatanu Eesti Vabariigi Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud tsiviilhagi summas 23175 eurot, mis hüvitada solidaarselt OÜ-ga Sikassaare Metsad Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011, viitenumbriga 2800049463 / tl 90-96 /. Süüdistatavatel vastuväited tsiviilhagile puuduvad. Kohus olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ärakuulanud süüdistatavate seisukohad, mis on haginõuet õigeksvõtvad, leiab, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses Võlaõigusseaduses kahju põhjustamist käsitlevate sätete alusel. Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Süüdistatava poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. Sundraha summas 645,00 eurot kuulub väljamõistmise riigituludesse mõlemalt süüdistatavalt. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. U.R’ ule on kohtueelses ja kohtulikus menetluses arvestatud kaitsjatasu kokku 328,00 eurot ja Sikassaare Metsad OÜ-le riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel arvestanud kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses kokku 240,00 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatavatelt riigituludesse väljamõistmisele KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulu tasumisele mõlemale süüdistatavale ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik