Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. mai 2016 Jõhvi kohtumajas
Kriminaalasja number
1-16-3839 (14244000137)
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš
Kriminaalasi
M.V süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Anu Toluk
Prokurör Süüdistatav
Kaitsja Istungi toimumise aeg
M.V, isikukood 39502210250XXX Tõkend – pole kohaldatud Vandeadvokaar Allan Valk 31.05.2016 Juhindudes KrMS § 249, kohus
M.V süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi. Mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Lähtudes KarS § 73 lg 1,3 jätta vangistus tingimisi M.V suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui M.V katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseajaks määrata 2 aastat. Katseaja algus – 31.05.2016. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta M.V ́ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel M.V on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Välja mõista M.V ́ilt tsiviilhagi: - ZxxxSxxx kasuks 5000 xxxx). Välja mõista M.V ́ilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud:
645 eurot sundraha, 61 eurot ekspertiisitasu. Menetluskulud summas 706 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700040902 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. Kohtu tuvastatud asjaolud M.V on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema xxx ei peatunud reguleerimata ülekäiguraja ees ja sõitis otsa Zxxx Sxxx, kes ületas sõiduteed xx liiklusmärkidega „jalakäijate ülekäigurada“ ja teemärgisega „ülekäigurada“ märgistatud ülekäigurajal suunaga xxxVastavalt ekspertiisiaktile nr 14E-IDI0102 sai Zxxx Sxxxliiklusõnnetuses tervisekahjustused: aju-kolju kinnine tömp trauma näokoljuluude murruga, ajukoe põrutuskolded mõlemas otsmikusagaras, paremas oimusagaras, paremas kuklasagaras ja väikeajus, peaaju ämblikvõrkkestaaluse traumaatilise verevalumi paremas otsmikusagaras ning vasaku sääre- ja pindluu nihketa murru, mille tüsistusena tekkis koomaseisund, mis põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel on Zxxx Sxxx määratud töövõimetus 100% ja raske puue. M.V mootorsõiduki juhina rikkus Liiklusseaduse § 33 lg 1, § 35 lg 1, 4, § 50 lg 3 p 1, 2, § 169 lg 1 p 1, 2 nõudeid. Vastavalt Liiklusseaduse § 33 lg 1 sätetele juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Vastavalt Liiklusseaduse § 35 lg 1 sätetele juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat. Vastavalt Liiklusseaduse § 35 lg 4 sätetele, peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Vastavalt Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 ja p 2 sätestatule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab:
sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Oma tegevusega M.V pani toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör karistada M.V KarS § 422 lg 1 järgi 8-kuulise vangistusega. KarS § 73 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui M.V ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus 3 kuuks. Kannatanu ZxxxSxxxx esitas hagi summas 5000 eurot (moraalne kahju). Süüdistatav võtab hagi omaks ja õigeks. Tsiviilhagi tuleb M.V-lt välja mõista kannatanu kasuks. Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Kohtu meetmed Kohus leiab, et M.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ning karistada teda vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud tuleb jätta M.V kanda.
Kohtunik Larissa Prokopenko
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.