Liiklussüüteod

SÜÜDISTUS

T.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 17.10.2015 kella 15.10 paiku Rakvere linnas Posti tänaval mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0025 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,90 mg/l kohta. Seega T.H , juhtides sõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID

Süüdistatav T.H tunnistas kohtuistungil ennast süüdi temale esitatud süüdistuses, kahetsedes väga toimepandut.

Süüdistatava T.H süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud: - T.H kohtueelses menetluses 20.11.2015 kahtlustatavana (tl 13-14) antud ütlustega. T.H tunnistas ennast talle esitatud kahtlustuses süüdi. T.H väitel läks ta naisega tülli, sõites autoga 17.10.2015 Rakvere linnas Posti tänaval umbes 75 m. Autoga läks ta sõitma põhjusel, et seal, kus auto oli pargitud, on puude kohal linnupesad, kus linnud siis reostavad puude alla pargitud autosid. Tegelikult oli planeeritud, et auto pargib ümber tema naine, kes oli ka eelnevalt samal päeval olnud talle kaineks autojuhiks, kuid kuna nad läksid tülli, siis parkis tema auto teise kohta. T.H kahetses väga juhtunut, märkides, et autojuhtimisõigus on talle hädavajalik. Kui temalt load ära võetakse, siis jääb ta tööta, ei näe oma lapsi, kes elavad xxxx, kuna tema üks elukoht on ka xxxx. Töö on tal xxxx ja teine elukoht xxxx. Kogu pere majanduslik osa läheb siis naise õlgadele. - tunnistaja H K kohtueelses menetluses antud ütlustega (tl 3-4), et olles tööl patrullteenistuses 17.10.2015 koos liikluspolitseinik V O, teostasid nad liiklusjärelevalvet Rakvere linnas ja linna ümbruses. Kella 14.30 paiku said nad teate juhtimiskeskuselt, et Rakveres Posti tänaval seisab hõbedane xxxx reg nr xxxx, mille juht võib olla alkoholijoobes. Nad sõitsid Posti tänavalt läbi ja märkasid, et xxxx on pargitud Posti tänavale suunaga Laia tänava poole. Nad parkisid politseiauto Lai tn xxxx maja kõrvale, et jälgida, kas sõiduk hakkab liikuma. Peale auto parkimist märkasid nad kohe, et xxxx reg nr xxxx hakkas Posti tänaval liikuma Jakobsoni tänava poole. Nad peatasid selle Rakvere linnas Posti tn xxxx maja juures kella 15.10 paiku sinise ja punase vilkuriga, sõiduk peatus koheselt. Kui sõiduki kontrollimisel juht juhiukse avas, oli koheselt tunda tugevat alkoholi lõhna ja oli näha, et juht on alkoholijoobe tunnustega. Juhiks osutus T.H . V O selgitas juhile, et on vaja minna tõendusliku alkomeetri juurde Rakvere politseijaoskonda, kus tuleb tuvastada juhi alkoholisisaldus väljahingatavas õhus. T.H oli sellega nõus ja tunnistas oma süüd, et ta oli eelneval päeval tarvitanud alkoholi. Veel rääkis T.H, et läks naisega riidu ja tahtis autoga koju ära minna xxxx. Nad toimetasid T.H Rakvere politseijaoskonda tõendusliku alkomeetri juurde, enne joobe tuvastamist sai T.H oma õigustest aru ja nõustus tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. V O tuvastas T.H alkoholisisalduse väljahingatavas õhus 0,90 mg/l. T.H kahetses, et juhtis autot, olles alkoholijoobe seisundis. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga 17.10.2015 ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 6-7), millistest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna liikluspolitseinik V O tuvastas 17.10.2015 kell 15.34-15.39 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Kreutzwaldi 5a tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0025 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRC-15/00056) kasutades T.H alkoholijoobe lõpliku mõõtetulemusena 0,90 mg/l. - koopiaga mõõtevahendi taatlustunnistusest nr TTRC-15/00056 (tl 8), millest nähtub, et tõenduslik alkomeeter, millega tuvastati T.H joovet, on taadeldud 30.04.2015 ning vastab kehtestatud nõuetele. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 17.10.2015 (tl 5), mille kohaselt T.H kõrvaldati sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 alusel (kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis) alates 17.10.2015 kell 15.10 kuni kainenemiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis

oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava T.H süü temale esitatud süüdistuses on täielikult tõendatud. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu tunnused seisnevad mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimises joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellisel juhul muutusi juhi terviseseisundis – väliselt tajutavad häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid – eeldatakse ning neid ei ole vaja eraldi tõendada, piisab vaid vere või väljahingatava õhu alkoholisisalduse kindlaksmääramisest. Süüdistataval T.H tuvastati 17.10.2015 tõenduslikku alkomeetrit kasutades alkoholijoove 0,90 mg/l kohta. Nimetatud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui tegu pannakse toime vähemalt kaudse tahtlusega. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kuritegu on kohtu arvates kogutud tõenditest tulenevalt toime pandud kaudse tahtlusega, sest T.H pidi vähemalt võimalikuks pidama, et ta juhib mootorsõidukit joobeseisundis. Seega esinevad süüdistatava T.H käitumises nii KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Süüdistatav T.H , olles joobeseisundis, seadis mootorsõidukit juhtides ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise, rääkimata varast, sest joobeseisundi puhul halveneb võime hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu võib kergemini sattuda liiklusõnnetusse. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele ning seda olenemata sellest, kas sellega kaasnevad rasked tagajärjed või mitte. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava T.H karistust kergendavad käesoleva menetluse algusest peale süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema käitumises puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat T.H ei ole varem kriminaalkorras karistatud, samuti ei ole tal ühtegi kehtivat väärteokaristust (tl 17-20). KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeimaliigilist karistust, s.o rahalist karistust. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 45 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista minimaalselt kolmekümnepäevase vangistuse. Süüdistatav T.H töötab, st tal on sissetulek, kuid antud juhul tuleb arvestada asjaolu, et tema ülalpidamisel on 3 last ja elukaaslase Sigrid Sädeme nimel on perel võetud eluasemelaen, mida tuleb igakuiselt tasuda. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmist põhjendatuks, sest see seaks perekonna raskesse olukorda. Kohus leiab, et süüdistatavat T.H tuleb karistada vangistusega, mis on pool ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast, s.o 18 kuulisest vangistusest. KarS § 73 lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 kohaselt määratakse katseajaks üks kuni viis aastat. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada KarS § 73 lg 1,3 sätteid ning jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui T.H ei pane minimaalsel, s.o ühe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest võib kohus süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. KarS § 50 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, siis tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-122-13 13.12.2013 märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus ei tuvastanud süü suurusest, isikut iseloomustavatest andmetest ega ka muudest asjaoludest tulenevalt eripreventiivset vajadust T.H-le lisakaristuse mõistmiseks. Üksnes ühiskonnas liiklusalaste süütegude toimepanemise piiramise vajadusest, s.o õiguskorra kaitsmise huvidest ehk üldpreventiivsest eesmärgist, ei saa kohus käesoleval juhul lisakaristuse mõistmisel lähtuda. T.H ei ole varem kriminaalkorras karistatud, samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused. Seega ei ole T.H näol tegemist isikuga, keda

on varem analoogsete rikkumiste eest karistatud. T.H on nii kohtueelses menetluses algusest peale kui ka kohtuistungil oma süüd tunnistanud ja tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Lisakaristuse kohaldamine võtaks T.H-lt võimaluse tegeleda senise ettevõtlusega, et täita perega seonduvaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhikaristus on eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, sest puudub alus eeldada, et T.H võiks olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, mistõttu ta tuleks liiklusest mõneks ajaks kõrvaldada.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjatasu kokku summas 424,80 eurot kaitsja poolt kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 ning KarS § 66 lg 3 võimaldab kohus süüdistataval T.H tasuda väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1069,80 eurot ositi aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Heli Väinaste

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.