Liiklussüüteod

1-16-1261 pärast kohtulahendi jõustumist. Asitõendid - CD-plaat häirekeskuse salvestistega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - mootorsõiduk BMW 528I reg. märgiga X – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule X. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult G.M-ilt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu (72) seitsekümmend kaks eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (akt nr 15E-LäI0061) (84) kaheksakümmend neli eurot, KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendi saatekulud (282.60) kakssada kaheksakümmend kaks eurot ja 60 senti ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha (645) kuussada nelikümmend viis eurot, kokku (1083.60) üks tuhat kaheksakümmend kolm eurot ja 60 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700012985. Selgituseks märkida: G.M, 1-16-1261, menetluskulud. Välja mõistetud menetluskulud tasuda (12) kaheteist kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada G.M tasuma menetluskulu 1083.60 eurot ositi (12) kaheteist kuu jooksul (12) kaheteistkümnes osas alates kohtuotsuse jõustumisest mitte vähem kui (90.30) üheksakümmend eurot ja 30 senti kuus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki

1-16-1261 kannatanu V. Š, põhjustades kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused: peaajupõrutus põrutuskolletega paremas otsmiku-kiirusagaras ja vasakus otsmikusagaras, traumaatiline ämblikuvõrkkelmealune verevalum mõlemal otsmikusagaral, koljupõhimikule ulatuv joonmurd parema pool kuklaluul, parempoolse 9.-11. roide murd, vasakpoolse 7.-9. roide murd, lülisamba 1. nimmelüli kompressioonmurd, nimmeluude nihkega murrud, pehmete kudede vigastus kõhu piirkonnas, naga marrastused turja piirkonnas. G.M rikkus tahtlikult järgmisi liiklusseaduse (LS) nõudeid: - § 90 lg 1 p 1 - mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; - § 14 lg 7 - keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks; - § 17 lg 5 p 6 - mitterööbassõiduki juht peab andma teed tagurdades kõigile liiklejaile; - § 35 lg 2 p 1 - lisaks käesoleva seaduse § 17 lõikes 5 sätestatule peab juht andma teed jalakäijale tagurdades; - § 33 lg 1 - juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; - § 33 lg 2 p 8 - enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; - § 33 lg 2 p 3 - enne sõidu alustamist veenduma, et juhi vaatevälja jäävad sõiduki aknad ja tahavaatepeeglid on puhtad; - § 49 lg 1 - tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi; - § 64 lg 3 - juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk seisma jätta. Pärast kuriteo toimepanemist rikkus G.M LS § 169 lg 6, mille kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Seega G.M mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja sõiduki käitusnõuete rikkumisega, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses sõlmisid süüdistatav, tema kaitsja ning prokurör kokkuleppemenetluse korras kokkuleppe. G.M, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on G.M-ile KarS § 422 lg 1 järgi kohaldatavaks karistuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust, millest kohesele kandmisele kuulub kolm kuud vangistust. Vangistuse ülejäänud osa, s.o üks aasta ja kolm kuud, jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata juhul, kui G.M ei pane kahe aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud nõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustatakse G.M katseaja jooksul

1-16-1261 osalema kriminaalhoolduse poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. G.M tunnistas end kohtuistungil KarS § 422 lg 1 järgi süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi istungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. G.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Asitõendid - CD-plaat häirekeskuse salvestistega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - mootorsõiduk BMW 528I reg. märgiga X– KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule X. Tõkendit ei ole kohaldatud, samuti ei ole esitatud tsiviilhagi. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Sõlmitud kokkuleppele kohaselt tuleb G.M-ilt välja mõista riigi tuludesse KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 72 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (akt nr 15E-LäI0061) 84 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendi saatekulud 282.60 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot, kokku 1083.60 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt süüdimõistetu taotlusele kuuluvad välja mõistetud menetluskulud tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada G.M tasuma menetluskulu 1083.60 eurot ositi 12 kuu jooksul 12 osas alates kohtuotsuse jõustumisest mitte vähem kui 90.30 eurot kuus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.