Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

090,38 EEK (50 176 EUR);

23.11.2007 sõlmisid AS SEB Liising esindaja Ants Tammisto ja Nereus Transport AS endine juhatuse liige Arvin Peks kapitalirendi lepingu nr L07114297, millega Nereus Transport AS liisis sadulveoki Volvo FH-13.440 Globetrotter XL, reg. märk xxx, VIN: xxx, kogumaksumusega 103847,48 EUR; 08.06.2006 sõlmisid Nordea Finance Estonia AS esindaja MDM Auto AS ja Nereus Transport AS volitatud esindaja, aktsionär M S liisingulepingu nr 20062562, millega Nereus Transport AS liisis sõiduauto Suzuki Grand Vitara, reg. märk xxx, VIN: xxx, kogumaksumusega 20852,53 EUR; Nimetatud sõidukid sai F.H enda valdusse alates 19.02.2009 AS Nereus Transport juhatuse (ainu)liikmeks asumisel kuivõrd sellest ajahetkest tekkis tal ametiseisundist tulenev tegelik võim nende asjade üle. Seoses liisingmaksete mittetasumisega ütles Scania Finans AB Eesti Filiaal 30.04.2009 AS-ga Nereus Transport sõlmitud liisinglepingu ülesse ja kohustas liisingu objektiks olnud veoki Scania R480 tagastama hiljemalt 13.05.2009 kell 12.00. Vastavasisuline kirjalik teade saadeti postiga AS Nereus Transport juriidilisele aadressile x Pärnu. Veoki jääkväärtuseks oli 65787,6 eurot.

1-13-2881 Seoses liisingmaksete mittetasumisega ütles AS SEB Liising 28.04.2009 AS-ga Nereus Transport sõlmitud liisinglepingud ülesse ja kohustas liisingute objektiks olnud veokid tagastama hiljemalt 11.05.2009.a. Vastavasisulise tähitud kirjalik teade saadeti AS Nereus Transport juriidilisele aadressile x Pärnu. Veokite jääkväärtuseks oli 59 402,54 + 18 420,88 eurot, so kokku 77823,42 eurot. Seoses liisingmaksete mittetasumisega ütles Nordea Finance Estonia AS 18.06.2009 Nereus Transport AS-ga sõlmitud liisingulepingu üles ning kohustas lepingu objektiks oleva sõiduauto tagastama esimesel nõudmisel Nordea Finance Estonia AS esindajale. Vastavasisuline kirjalik teade saadeti postiga AS Nereus Transport juriidilisele aadressile x Pärnu. Sõiduki jääkväärtuseks oli 9895,60 eurot. F.H oli teadlik, et liisingvarad tuleb liisingumaksete tasumata jätmise tõttu tagastada liisingfirmadele. Maksete tasumist ega sõidukite tagastamist liisingfirmadele ei toimunud, vaatamata liisingfirmade ja nende esindajate nõudmisele. 2009. aasta aprilli lõpus või mai alguses, eeluurimisel täpselt tuvastamata päeval, andis F.H M Se suulise korralduse, et viimane annaks oma elukohas Pärnumaal x vallas ja oma ema elukohas Pärnumaal x vallas, ning samuti Pärnu linnas x territooriumil eeluurimisel tuvastamata isikutele ilma ühegi akti või muu dokumendita üle veokite Scania R480, reg märk xxx, Scania R420 reg märk xxx ja Volvo reg märk xxx otsesed valdused, misjärel veokid eeluurimisel tuvastamata isikute poolt koheselt teadmata kohta ära viidi. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal koostas F.H 11.05.2009 varade üleandmise akti, mille järgi F.H andis J R üle AS Nereus Transport varad, sh veoautod Volvo FH440, reg nr xxx; Scania R480, reg nr xxx ja Scania R420, reg nr xxx. J R ei ole nimetatud akti alusel sõidukeid vastu võtnud ega ole teadlik AS Nereus Transport tegevusest ega endise juhatuse liikme poolt sõlmitud liisingulepingutest. 2009. aprillis-mais, kuid mitte hiljem kui 07.05.2009, täpselt tuvastamata päeval andis F.H A Tle ilma ühegi seadusliku aluseta üle sõiduauto Suzuki Grand Vitra valduse, misjärel sõiduk eeluurimisel tuvastamata ajal ja viisil toimetati Kreekasse. Seega F.H , pöörates suures ulatuses, so kokku 153 506,62 euro väärtuses enda valduses oleva võõra vallasvara kolmandate isikute kasuks, pani toime KarS § 201 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo. Menetluse käik 31.03.2014.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati F.H süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega viis kuud. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus mõistetud vangistuse tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. Pärnu Maakohus rahuldas osaliselt SEB tsiviilhagi ja mõistis F.H-lt kannatanu kasuks põhivõla katteks välja 77 823 eurot 42 senti. Lisaks mõistis kohus süüdistatavalt kannatanu kasuks välja viivise 18 290 eurot 76 senti perioodi 12. mai 2009 kuni 4. aprill 2012 eest. Samuti rahuldas Pärnu Maakohus osaliselt Nordea tsiviilhagi, mõistes F.H-lt Nordea kasuks põhivõla katteks välja 10 697 eurot 21 senti. Lisaks mõistis kohus süüdistatavalt kannatanu kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 8. oktoobrist 2013 kuni põhinõude täitmiseni.

1-13-2881 Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni F.H kaitsja, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja F.H õigeksmõistmist või alternatiivselt, kui süüküsimuses otsust ei muudeta, tsiviilhagide rahuldamata jätmist. 02.03.2015.a Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega jäeti Pärnu Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni F.H kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv, kes taotles nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalmenetluse lõpetamist menetluse mõistliku aja möödumise tõttu või alternatiivselt süüdistatava õigeksmõistmist või tsiviilhagide rahuldamata jätmist või kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule. Prokuratuur palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Kannatanu Nordea esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg vaidles kassatsioonile vastu ning kannatanu AS SEB Liising ei esitanud kassatsioonivastust advokaadist esindaja vahendusel. 25.06.2015.a Riigikohtu kohtuotsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2015.a ja Pärnu Maakohtu 31.03.2014.a otsus osas, millega osaliselt rahuldati AS-i SEB Liising tsiviilhagi, samuti osas, millega F.H-lt mõisteti AS-i Nordea Finance Estonia põhinõude katteks välja 10 697,21 eurot. Riigikohtu otsusega mõisteti F.H-lt AS-i Nordea Finance põhinõude katteks välja 9697,21 eurot. Kriminaalasi AS-i SEB Liising tsiviilhagi osas otsustati saata uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule teises kohtukoosseisus. 14.10.2015.a esitas kannatanu AS SEB Liising esindaja Pärnu Maakohtule kriminaalasja täiendavad seisukohad ja tõendid tsiviilhagi kohta. Esitatud tsiviilhagi on 92 166,42 eurot. 23.11.2015.a esitas F.H kaitsja Robert Sarv Pärnu Maakohtule vastuväite ja alternatiivse taotluse. Taotluses palus kaitsja rahuldada vastuväide ja jätta AS SEB Liising hagi läbi vaatamata. Vastuväite rahuldamise korral anda F.H-le tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks. Alternatiivselt, kui kohus jätab vastuväite rahuldamata, pikendada F.H-le antud tähtaega kohtule vastamiseks 14 p võrra alates taotluse lahendamisest. 25.11.2015.a vastas Pärnu Maakohus F.H kaitsja Robert Sarve esitatud taotlusele ning jättis F.H kaitsja esitatud vastuväite rahuldamata ning pikendas F.H-le omapoolse seisukoha esitamiseks 14.10.2015.a kannatanu esitatud täiendavatele seisukohadele ja tõenditele kuni 14. detsembrini 2015.a. 14.12.2015.a esitas F.H kaitsja Robert Sarv Pärnu Maakohtule vastuväite hagi läbi vaatamata jätmise taotluse rahuldamata jätmise peale. Menetlusosaliste seisukohad ja maakohtu seisukoht F.H kaitsja Robert Sarv on menetluse käigus esitanud taotluse tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. Kaitsja Robert Sarv leiab, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Samuti leidis taotluse esitaja, et maakohus on rikkunud menetlustähtaegu, mille tulemusel on kannatanu saanud võimaluse esitada selgelt hilinenult tõendeid. Kui kohus oleks jätnud seaduslikult kannatanu korduva taotluse rahuldamata, siis oleks kohus jätnud kannatanu tsiviilhagi TsMS §3401 lg 1 alusel läbi vaatamata.

1-13-2881 Kohus lahendas esitatud taotluse 25.11.2015.a ning leidis, et ei jäta kannatanu AS SEB Liising esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et Riigikohus tagastas käesoleva kriminaalasja Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks tsiviilhagi osas. Seega menetleb maakohus sama kriminaalasja üldmenetluse korras, lahendades tsiviilhagi, milles nõutakse kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist. Kohus lähtub nimetatud kriminaalasjas tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetlusseadustikust, arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustiku erisustega. Kohus tuvastas, et AS SEB Liising esindajal olid mõjuvad põhjused, miks kannatanu esindaja ei saanud kohtu poolt saadetud nõudekirjale tähtaegselt vastata. Sellest tulenevalt kohus pikendas nõudekirja vastamise tähtaega esiteks kuupäevani 25.09.2015 ja teiseks kuupäevani 14.10.2015. Samuti juhtis kohus F.H kaitsjale Robert Sarvele saadetud vastuses tähelepanu asjaolule, et kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised on loetletud KrMS §-s 339. Kohus leiab käesolevalt, et kannatanule tõendite ja seisukohtade esitamiseks pikema tähtaja andmine ei ole kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. F.H riigi õigusabi korras määratud kaitsja Vahur Krinal hagi läbi vaatamata jätmist ei ole taotlenud. Kohus leiab, et käeolevalt puuduvad alused AS SEB Liising tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks, millest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil vaidlesid süüdimõistetu F.H ja tema kaitsja Vahur Krinal esitatud tsiviilhagile vastu ning palusid jätta AS SEB Liising tsiviilhagi rahuldamata. Kannatanu esindaja jäi kohtuistungil 14.10.2015.a esitatud täiendavate seisukohtade juurde, leides, et tsiviilhagi suuruseks on 92 166,42 eurot. Prokurör nõustus esitatud tsiviilhagiga. Süüdimõistetu F.H teatas kohtuistungil, et ta ei nõustu kannatanu AS SEB Liising esindaja esitatud andmetega liisinguesemete turuväärtuse kindlakstegemiseks. F.H leiab, et portaal Auto24.ee on lihtsustatud lahendus turuväärtuse kajastamiseks ning sellest tulenevalt ei pruugi kajastada sõidukite õiglast turuhinda. F.H andis ütlusi, et on olemas erinevaid statistikaameteid, kust on võimalik andmeid küsida kõnealuste sõidukite turuväärtuse kindlaks tegemiseks, kuid tal endal ei ole olnud võimalik neid andmeid välja selgitada. Samuti väitis ta, et ei teadnud, et temal lasub kohustus andmete kogumiseks ja esitamiseks. Seega tal puuduvad andmed kannatanu tsiviilhagile vastu vaidlemiseks. Kaitsja leiab samuti, et käesolevalt on oluline välja selgitada tekkinud kahju suurus hetkel, mil liisinguvara kaduma läks. Kahju suuruse arvestamisel on asjakohane arvestada ka kaduma läinud Volvo ja Scania väljalaske aastat, lisavarustust ja kõiki neid asjaolusid, mis liisinguesemete turuhinda mõjutavad. Kaitsja leiab, et tõendamiskoormis lasub kannatanul ja esitatud tõendite alusel ei ole objektiivset turuväärtust võimalik kindlaks teha. Sõidukite müügiportaalides, nagu seda on ka portaal Auto24.ee, on väljas müüdava eseme soovhind, mis ei pruugi kajastada aga reaalset sõiduki turuhinda. Kaitsja sõnul puudub kindlus, kas need müügikuulutuses olevad esemed on ka realiseeritud ja müüdud kuulutustes väljatoodud hinnaga, kalduses arvamusele, et ese võidi müüa tegelikult soodsamalt. Oma seisukoha kinnitamiseks kaitsjal tõendeid esitada ei ole. Kaitsja leiab samuti, et kaduma läinud liisinguesemete turuhinda on võimalik selgeks teha ka ekspertiisi abil.

1-13-2881 Seega leidsid F.H ja tema kaitsja üheselt, et AS SEB Liising täiendavad seisukohad ja tõendid tsiviilhagi kohta ei ole piisavad tsiviilhagi suuruse kindlakstegemiseks. Kohus selgitas süüdimõistetule ning tema kaitsjale, et kui nad soovivad esitada täiendavaid tõendeid turuhinna väljaselgitamiseks, on see lubatud. Kohtuistungil süüdimõistetu ja tema kaitsja teatasid, et konkreetseid tõendeid Volvo ja Scania turuhinna väljaselgitamiseks nad esitada ei soovi. Kohus leiab, et F.H ja tema kaitsja väited madalama turuhinna kohta on paljasõnalised ega tugine konkreetsetele tõenditele. Seega lähtub kohus turuhinna väljaselgitamisel kannatanu esindaja poolt esitatud täiendavatest seisukohadest ja tõenditest esitatud tsiviilhagi kohta. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitust, et kannatanu AS SEB Liising jäi ilma talle kuulunud omandist. Kohus, kuulanud ära kannatanu esindaja, süüdimõistetu, tema kaitsja, prokuröri ning tutvunud AS SEB Liisingu kriminaalasja täiendavate seisukohade ja tõenditega tsiviilhagi kohta, leidis, et tsiviilhagi tekkinud kahju hüvitamiseks summas 92 166,42 eurot on põhjendatud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. AS SEB Liising on finantsettevõte, kelle eesmärgiks on liisingu pakkumine. Kohus peab eluliselt usutavaks asjaolu, et kui liisinguvõtja oleks AS-ile SEB Liising liisinguesemed tagastanud, oleks ta need veokid realiseerinud müügi läbi. Seega on oluline välja selgitada nende kaotsiläinud esemete turuhind sel ajal, mil AS SEB Liising oleks need müünud, kui F.H ei oleks põhjustanud veokite kaotsiminekut. Seega AS-i SEB Liising kui asja omaniku huvi oli suunatud asja tasu eest võõrandamisele ning kahjuhüvitise suurus tuleb välja arvestada eeldatava turuhinna alusel sel perioodil, mil omanik oleks asja eeldatavasti võõrandanud, kui tema omandiõigust ei oleks rikutud. TsÜS § 65 järgi loetakse eseme vaatuseks selle harilik väärtus, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus tuvastas, et liisinguvõtjal tuli liisinguesemed tagastada 12.05.2009.a. Kannatanu on tuginenud sõidukite turuväärtuse väljaselgitamiseks Auto24.ee portaali maikuu müügikuulutusele. Seega lähtunud turuhindade väljaselgitamiseks Scania ja Volvo puhul ajaperioodist, millal esemed tuli tagastada.

1-13-2881 Kannatanu esindaja leiab, et konkreetset sõidukite tehnilist olukorda tagastamisaegselt ei ole võimalik kindlaks teha, sest liisinguvõtja liisinguesemeid kannatanule ei tagastanud. Tavaliselt fikseeritakse autode läbisõit üleandmise- ja vastuvõtuaktis, aga kuna autosid ei tagastatud, siis nende läbisõitu võimalik tuvastada ei olnud. Seega puudub käesolevalt informatsioon selle kohta, milline oli liisinguesemete tehniline olukord. Samuti ei ole F.H ega tema kaitsja esitanud kohtule tõendeid liisinguesemete tehnilise seisukorra kohta. Kohus tuvastas, et liisinguese Scania R420LAX2MNA (tehasetähisega xxx, reg nr xxx) väljalaskeaastaga 2005 tuli liisinguvõtjal AS-ile SEB Liising vastavalt 28.04.2009.a teatisele tagastada 12.05.2009.a. Nimetatud liisingueseme turuväärtuseks selle eeldatava tagastamise hetkel hindas AS SEB Liising 49,699 eurot. Turuväärtuse tõendamiseks esitas kannatanu väljavõtte auto24.ee internetiportaali müügikuulutustest 2009.a maikuu seisuga (Lisa nr 3 – www.auto24.ee internetiportaali väljavõte 05.2009.a Scania R420 müügikuulutustest). Turuväärtuse leidmiseks on kannatanu võtnud aluseks müügihindade keskmise. Kohus leiab, et kannatanu esitatud lisast nr 3, mis kajastab www.auto24.ee internetiportaali väljavõtet 05.2009.a Scania R420 müügikuulutustest, nähtub, et kannatanule kahju tekkimise ajal oli müügis Scania R 420 EURO 4 ADR 2005 309kw diisel manuaal läbisõiduga 697549 ning selle müügihind oli 49699 eurot. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Ka RK oma lahendi 3-1-1-64-15 p-s 59 leidis, et AS SEB Liising varaline olukord ei tohi muutuda F.H-lt saadava kahjuhüvitise tõttu paremaks, kui see olnuks siis, kui ta ei oleks SEB-le kuuluvate veokite kaotsiminekut põhjustanud. Käsitletava asja kontekstis tähendab see muu hulgas järgmist. AS SEB Liising oli andnud veokid Nereuse valdusesse kapitalirendi tüüpi liisingulepingutega, mis tähendab seda, et kõigi lepingujärgsete liisingumaksete tasumisel oleks Nereus ka liisinguesemed omandanud. Seda asjaolu kinnitavad ka AS SEB Liising ja AS Nereus Transport vahel sõlmitud liisingulepingu punktid 10. Seega kui liisitud veokid oleks pärast liisingulepingute ülesütlemist AS-le SEB Liising tagastatud ja ühe või teise veoki jääkväärtus olnuks selle liisinguandjale tagastamise hetkel suurem kui sama liisinguesemega seotud liisinguandja kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 367 lg 1 Nereuse vastu, oleks pidanud liisinguandja nende summade vahe VÕS § 367 lg 3 mõtte kohaselt Nereusele hüvitama. RK lahendi 3-1-1-42-15, p 99 kohaselt tuleb liisingueseme jääkväärtusena käsitada liisingueseme turuhinda selle eeldatava tagastamise hetkel liisinguandjale. Seega tuleks jääkväärtuse ja liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude vahe, kui see on positiivne süüdistatavalt välja mõistetavast kahjuhüvitisest VÕS § 127 lg 5 kohaselt maha arvata, sest tegemist on kuluga, mis kannatanu kahju tekitamise tagajärjel säästis. Kohus leiab, et oma tsiviilhagis on kannatanu antud põhimõttest lähtunud, arvestades antud veoki puhul jääkväärtuse ja liisinguandja kulude hüvitamise nõude vahe selle aja seisuga, mil liisinguese oleks selle olemasolu korral liisinguandjale tagastatud. Kohus leiab, et nõude ulatuse kindlaksmääramine on leidnud aset õiguspäraselt. Kohus tuvastas, et kuivõrd liisingueseme Scania R420LAX2MNA eeldatav tagastamisaegne turuväärtus ületab AS SEB Liising

1-13-2881 liisingulepingust L07102948 tuleneva kahju hüvitise suurust (RK lahendi 3-1-1-64-15 punkt 59), siis on AS-i SEB Liising põhjendatud nõue summas 28 314,42 eurot. Kohus tuvastas, et liisingueseme VOLVO FH13.440 Globetrotter XL (tehasetähis xxx, reg nr xxx) väljalaskeaastaga 2007 (Lisa nr 4 – Volvo üleandmise-vastuvõtmise akt) kohustus liisinguvõtja Aktsiaseltsile SEB Liising vastavalt 28.04.2009.a teatisele (Lisa nr 2 – 28.04.2009.a teatis lepingute lõpetamise kohta) tagastama 12.05.2009.a. Nimetatud liisingueseme turuväärtuseks selle eeldatava tagastamise hetkel hindas Aktsiaselts SEB Liising 63,852 eurot. Turuväärtuse tõendamiseks esitas kannatanu väljavõtte auto24.ee internetiportaali müügikuulutustest 2009.a maikuu seisuga (Lisa nr 5 – www.auto24.ee internetiportaali väljavõte 05.2009.a Volvo FH seeria müügikuulutustest). Turuväärtuse leidmiseks on kannatanu võtnud aluseks müügihindade keskmise. Kohus tuvastas, et kuivõrd liisingueseme VOLVO FH13.440 Globetrotter XL eeldatav tagastamisaegne turuväärtus ei ületa AS-i SEB Liising liisingulepingust L07114297 tulenevat kahju hüvitise suurust (RK lahendi 3-1-1-64-15 punkt 59) siis on AS-i SEB Liising nõue summas 63,852 eurot põhjendatud. Kohus leiab, et kannatanu esitatud lisast nr 5, mis kajastab www.auto24.ee internetiportaali väljavõtet 05.2009.a Volvo FH seeria müügikuulutustest, nähtub, et kannatanule kahju tekkimise ajal oli müügis 6 Volvo FH seeria sõidukit: 1) Volvo FH seeria 2007 12.0 324kw diisel automaat läbisõit 158000, müügihind 55808 eurot. 2) Volvo FH seeria 2007 12.0 324kw diisel automaat läbisõit 84310, müügihind 56562 eurot. 3) Volvo FH 13-440 Globetrotter XL seeria 2007 324kw diisel automaat läbisõit 159808, müügihind 59578 eurot. 4) Volvo FH 440 Euro5 seeria 2007 12.0 324kw diisel automaat läbisõit 85000, müügihind 60332 eurot. 5) Volvo FH 440 2007 12.0 324kw diisel manuaal läbisõit 121000, müügihind 75416 eurot. 6) Volvo FH 440 2007 12.0 324kw diisel manuaal läbisõit 123000, müügihind 75416 eurot. Kohus leiab, et kannatanu on oma tsiviilhagis kajastanud talle reaalselt tekkinud kahju. Kohtu hinnangul on Auto24.ee portaalis müüdavad sõidukid erineva tehnilise seisukorraga, millest tulenevalt on põhjendatud mitme sõiduki võrdlemine keskmise turuhinna väljaselgitamiseks. Seega leiab kohus, et kannatanu on õigesti arvutanud välja sõidukite keskmise turuhinna ning liisingueseme VOLVO FH13.440 Globetrotter XL tagastamata jätmisest tulenev kahju kannatanule AS SEB Liising on 63 852 eurot. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et eeltoodud hinnad ka sõidukite reaalselt turuhinda kajastavad. Kohus leiab, et portaal Auto24.ee on Eestis laialtkasutatav automüügiportaal, millest tulenevalt puudub alus kahelda, et sealsed hinnad ei kajasta müüdavate sõidukite reaalset turuhinda. Tegemist on tasulise müügikuulutuste portaaliga, mis peegeldab objektiivselt turusituatsiooni. Seega puudub kohtul alus arvata, et müügikeskkonnas väljatoodud sõidukite hinnad ei ole reaalsed müügihinnad. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kannatanu esitatud seisukoht ja täiendavad tõendid ei lükka ümber kannatanu ega kaitsja väiteid, nagu oleks kaduma läinud liisinguesemete turuhind väiksem. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et seoses tagastamata liisinguesemega Scania tekkis kannatanule kahju 28 314,42 eurot ning seoses tagastamata liisinguesemega Volvo tekkis kannatanule kahju 63 852 eurot. Seega on kannatanu tsiviilhagi summas 92 166,42 eurot tuvastatud ning põhjendatud.

1-13-2881 Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab kannatanu tõendama kahju ja põhjusliku seose süüdistatava teo ning kahju vahel. Kohus leiab, et AS SEB Liising on kohtule esitanud kahju ulatuse tuvastamiseks täiendavad seisukohad ja neid kinnitavad tõendid. Süüdimõistetu F.H leiab, et tema süü tõttu ei ole kannatanule kahju tekkinud. Kaitsja leiab samuti, et põhjuslik seos liisinguesemete kadumise ja F.H tegevuse vahel ei ole leidnud piisavalt tõendamist. Kohus, tuginedes kriminaalasja materjalidele tuvastas, et F.H ei tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Ta andis Nereuse juhatuse liikmena M S ́le korralduse AS-le SEB Liising kuuluvad veokid (Scania ja Volvo) tuvastamata isikutele üle anda, millest tulenevalt lõi ta olukorra, mille tõttu jäi kannatanu oma varast jäädavalt ilma. Liisinguesemed Scania ja Volvo kuulusid AS-ile SEB Liising, kes oli need liisingulepingute alusel Nereuse kui liisinguvõtja kasutusse andnud. Samuti leidis kohtuliku uurimise tulemusena kinnitust asjaolu, et F.H teadis, et veokid kuuluvad AS-le SEB Liising, seega sai ta tegu toime pannes aru selle tagajärjest. Kohtulikul uurimisel leidis täielikku tõendamist asjaolu, et F.H pööras süüdistuses nimetatud sõidukid kolmandate isikute kasuks ajal, mil ta oli Nereuse juhatuse liige. Kuivõrd täitemenetluse lõpetamise otsusega on tõendatud vara puudumine Nereusel ja äriühing on registrist kustutatud, siis sellest tulenevalt ei ole võimalik nõuet ettevõtte vastu esitada. Seega esitati nõue Nereus endise juhatuse liikme F.H vastu. AS SEB Liising ütles Nereusega sõlmitud liisingulepingud kehtivalt üles, millest oli teadlik ka F.H, olles sel ajal Nereuse juhatuse liige. Kohus leiab, et F.H tegevus AS-i SEB Liising veokite kaotsimineku põhjustamisel on käsitatav isikliku deliktina VÕS § 1043 järgi. F.H teo õigusvastasus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p-st 5. Kohtulikul uurimisel on leidnud kinnitust asjaolu, et F.H ei põhjustanud Nereuse liisinguandja omandiõiguse kaotust mitte Nereuse majandustegevuse käigus tehtud tehinguga ega pööranud vara Nereuse, vaid tundmatute kolmandate isikute kasuks. Samuti tuvastas kohus, et teadaolevalt ei olnud Nereusel endal puutumust veokite üleandmisel seoses oma majandustegevusega. F.H rikkus veokite tundmatutele isikutele üleandmise korraldamisega AS SEB Liising omandiõigust, sest selline käitumine põhjustaski veokite kaotsimineku, millest tulenevalt ei olnud AS-il SEB Liising enam võimalik veokeid pärast liisingulepingu ülesütlemist Nereuse valdusest välja nõuda ja asuda neid ise valdama, kasutama ja käsutama. Eeltoodule tuginedes kohus leiab, et F.H on AS-ile SEB Liising kahju õigusvastases tekitamises VÕS § 1050 lg 1 järgi süüdi. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ehk põhjuslik seos. Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse teo toimepanija väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg

1-13-2881 oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma teo toimepanija väidetava teota, ei ole isiku tegu kahju põhjuseks. Kohtu hinnangul leidis kinnitust, et just F.H oma tegevusega põhjustas olukorra, mille tõttu jäi kannatanu AS SEB Liising oma omandist jäädavalt ilma. Kui F.H ei oleks talle inkrimineeritud kuritegu toime pannud, ei oleks ka AS-ile SEB Liising sellises ulatuses kahju tekkinud. AS SEB Liising oleks liisinguesemed nende tagasi saamisel turuhinnaga võõrandanud ning selle võrra oleks vähenenud ka kahju ulatus. Kannatanul kahju tekkimine ja selle põhjuslik seos F.H tegevusega leidis kohtulikul uurimisel tuvastamist. Kohus asub seisukohale, et AS-le SEB Liising tekkis kahju just F.H teo tagajärjel. Süüdimõistetu F.H ei ole VÕS § 1050 lg 1 kohaselt tõendanud vastupidist. Seega leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel on F.H AS-ile SEB Liising kahju õigusvastases tekitamises süüdi. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et AS SEB Liising esitatud tsiviilhagi summas 92 166,42 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning tuleb süüdimõistetult F.H AS SEB Liising kasuks välja mõista. Menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et F.H-lt tuleb välja mõista määratud kaitsjale Vahur Krinal ́ile makstud tasu riigi õigusabi eest kohtumenetluses 192 €.

Anu Tammeniit Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.