1-16-143/7 - Liiklussüüteod - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lõikes 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid (s.o elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks) ning KarS § 75 lg 2 punktis 21 sätestatud kohustust, s.o ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Katseaja algust Veiko Kergandil arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest ning alustada käitumiskontrolli nõuete kohaldamist pärast kohtuotsuse jõustumist. Veiko Kergandi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rene Varik süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning karistada teda 3 (kolm) kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Rene Variku karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.10.2015. a, s.o 1 (üks) päev. KarS § 74 lg 1 alusel vabastada Rene Varik vangistuse - 2 (kaks) kuud 29 päeva - kandmisest tingimisi käitumiskontrollile allutamisega ning määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 9 (üheksa) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lõikes 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid (s.o elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks) ning KarS § 75 lg 2 punktis 21 sätestatud kohustust, s.o ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Katseaja algust Rene Varikul arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest ning alustada käitumiskontrolli nõuete kohaldamist pärast kohtuotsuse jõustumist. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Rene Varikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on Rene Varik kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeametile viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Jätta Veiko Kergandi menetluskulud (sh sundraha) kokku 1111 euro ulatuses riigi kanda. Välja mõista Veiko Kergandilt Eesti Vabariigi kasuks 528 (viissada kakskümmend kaheksa) eurot menetluskulude katteks. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel määrata, et Veiko Kergand tasub menetluskulud – 528 eurot - ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes vastavate kuude viimaseks kuupäevaks 44 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank AS või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida: maakohtu teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse.

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses ettenähtud tähtajaks tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kui ei peeta kinni tasumise korrast või tähtaegadest, kuulub otsus tasumata menetluskulu osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Jätta Rene Variku menetluskulud kokku 406 euro ulatuses riigi kanda. Välja mõista Rene Varikult Eesti Vabariigi kasuks 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot sundraha katteks. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel määrata, et Rene Varik tasub sundraha – 645 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes vastavate kuude viimaseks kuupäevaks 53,75 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank AS või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida: maakohtu teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses ettenähtud tähtajaks tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kui ei peeta kinni tasumise korrast või tähtaegadest, kuulub otsus tasumata menetluskulu osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Asitõenditest: 1) grinder ja soonkinnisega kilekotid - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; 2) narkootilise aine ekspertiisist järelejäänud taimepuru ja taimeosad - konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel ja jätta need Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete (KrMS 9.peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Kokkuleppe järgi süüdistatakse Veiko Kergandit selles, et ta omandas tuvastamata ajal, kohast ja isikult kokku vähemalt 13,138 grammi, viis tarvitamiskogust ja ühe 0,5 grammise tarvitamiskoguse marihuaanat ja taimse puru massiga 0,80 grammi, mis sisaldab dimetüültrüptamiini. Omandatud narkootilisest ainest marihuaanast andis ta edasi Rene Varikule 2015. aasta jooksul viiel erineval korral ühe tarvitamiskoguse (kokku 5 tarvitamiskogust) ja 06.10.2015. a eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kohas ühe 0,5 grammise tarvitamiskoguse. Enda valduses hoidis ta 13,08 grammi marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 21%, 0,058 grammi peenestatud kanepipuru, mille

THC sisaldust polnud võimalik materjali vähesuse tõttu määrata, ning dimetüültrüptamiini (DMT; 3-[2-(dimetüülamino)-etüül]indool) sisaldavat taimset puru massiga 0,80 grammi kuni see leiti 06.10.2015. a Põlvamaal, Ahja vallas, Ahja alevikus sõiduautos Mazda 6 registreerimisnumbriga xxxxxx olnud spordikotist. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš jne) ning dimetüültrüptamiin (DMT) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja ning narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Marihuaana korral on suureks koguseks 7,5 grammi. Seega Veiko Kergand pani toime narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava Veiko Kergandi, kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello ning abiprokurör Jane Pajusi vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Veiko Kergandile mõistetavaks karistuseks KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg ning Veiko Kergandi kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb lugeda 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust, mida ei pöörata täielikult täitmisele KarS § 74 lõike 1 alusel katseajaga 1 aasta 3 kuud. Ta peab täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust. Kokkuleppe järgi süüdistatakse Rene Varikut selles, et ta juhtis 06.10.2015. a kell 02.14 ajal kuni kinnipidamiseni Põlvamaal, Ahja vallas, Tartu-Värska-Räpina 32. kilomeetril, mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga xxxxxx, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet marihuaanat, mille tulemusena olid tema kehalised reaktsioonid olid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. Selline seisund on korrakaitseseaduse § 36 lõike 1 järgi joobeseisund. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Seega Rene Varik pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava Rene Variku, kaitsja vandeadvokaadi abi Birgit Sisaski ning abiprokurör Jane Pajusi vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Rene Varikule mõistetavaks põhikaristuseks KarS § 424 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg ning Rene Variku kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb lugeda 2 kuud 29 päeva vangistust, mida ei pöörata täielikult täitmisele KarS § 74 lõike 1 alusel katseajaga 9 kuud. Ta peab täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust. Lisakaristusena tuleb Rene Varikult ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Süüdistatav V. Kergand tuleb süüdi mõista KarS § 184 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Süüdistatav R. Varik tuleb süüdi mõista KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. KrMS 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 1 ja 2 järgi on esimese ja teise astme kuriteo puhul sundraha suurus vastavalt 2,5 ja 1,5 kuupalga alammäära. Seega on sundraha suurus esimese ja teise astme kuriteo puhul vastavalt 1075 (2,5 x 430) eurot ja 645 (1,5 x 430) eurot. Kriminaaltoimiku järgi koosnevad V. Kergandi menetluskulud – kokku 1639 eurot järgnevast: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast, mis KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on 1075 eurot; joobeseisundi tuvastamise uuringu kulust – 36 eurot (tl 19), ekspertiisikulust – 252 eurot (tl 10) ning määratud kaitsjale makstavast tasust ja kuluhüvitisest – 276 eurot (48+48+120+60= 276; tl 39, 45, 91). Arvestades asjaolu, et V. Kergand on töövõimetu 80 % ulatuses, tal puudub töökoht ja vara, siis jätab kohus menetluskuludest sundraha 1075 eurot ja joobeseisundi tuvastamise uuringu kulu – 36 eurot täielikult riigi kanda ning määrab ülejäänud menetluskulude (528 eurot) tasumise tal ositi 12 kuu jooksul KrMS § 180 lg 3 alusel. Kriminaaltoimiku järgi koosnevad R. Variku menetluskulud – kokku 1051 eurot - järgnevast: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on 645 eurot; joobeseisundi tuvastamise uuringu kulust – 36 eurot (tl 51), sõiduauto teisaldamise kulust – 156 eurot (tl 154) ning määratud kaitsjale makstavast tasust ja kuluhüvitisest – 216 eurot (24+24+168= 216; tl 63, 68, 87). Arvestades asjaolu, et R. Varikul puudub kindel töökoht ja vara, siis jätab kohus menetluskuludest joobeseisundi tuvastamise uuringu kulu – 36 eurot, sõiduauto teisaldamise kulu – 156 eurot ja kaitsjatasu – 216 eurot täielikult riigi kanda ning määrab sundraha (645 eurot) tasumise tal ositi 12 kuu jooksul KrMS § 180 lg 3 alusel. Otsuse tegemisel juhindus kohus veel KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 249; 306 ning 311-313.