lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-1360/23

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-1360/23
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
08.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1122
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-1360/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja30.03.20151-15-1360/19Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja15.12.20151-15-1360/34Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja02.08.20161-15-1360/42Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja25.08.20161-15-1360/46Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium07.09.20161-15-1360/51Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-1360

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 15. detsembri 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Andrei Kozini (Andrei Kozin, isikukood 39204130836) kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 15. detsembri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 30.03.2015 otsusega tunnistati Andrei Kozin süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 30.09.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja A. Kozini karistuseks kujunes 2 aastat 2 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg-t 1 kohaldades algas tema karistusaeg 09.09.2014 ja lõpptähtajaks on 08.12.2016.
2.Tartu Maakohtu 15.12.2015 määrusega jäeti A. Kozin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 A. Kozinit on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Mõlemal korral narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja seda reaalselt ärakandamisele kuuluva vangistusega. Kohus pidas oluliseks, et eelmise karistuse kandmiselt vabastati A. Kozin tingimisi enne tähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega (Viru Maakohtu 26.02.2013 määrus). A. Kozinile määrati katseaeg kuni 10.02.2015. Vaatamata sellele, et A. Kozinile anti võimalus kanda karistus lõpuni vabaduses, ei kasutanud ta seda võimalust ja usaldust, vaid jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist ja seda veidi rohkem kui aasta pärast vabanemist. See omakorda ei anna alust arvata,

et A. Kozinile on senini ärakantud karistus avaldanud piisavat mõju ja vabaduses suudab ta hoiduda uutest samalaadsetest kuritegudest ning täita kõiki talle määratavaid kohustusi ja nõudeid. 2.2 Kohtu hinnangul ei ole võimalik A. Kozini käitumist karistuse kandmise ajal pidada tervikuna positiivseks, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (määratud 29.09.2015) nimesildi nähtaval kohas mittekandmise eest. 2.3 Kohus pidas positiivseks, et A. Kozinil on kindlad elu- ja töökoht ning lähedaste (ema, kasuisa) igakülgne toetus. Tal puuduvad võlgnevused ja vabanemisfondis on 700 eurot. Samas ei anna nimetatud asjaolud alust veendumuseks, et A. Kozin hoidub uute kuritegude toimepanemisest. Seda põhjusel, et ka varasemalt elas ta samas elukohas oma ema ja kasuisaga, tal oli nende toetus ning oli töökoht. Sellele vaatamata ei läbinud ta tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseaega edukalt, vaid sooritas uue samalaadse kuriteo. Viimase kuriteo on A. Kozin sooritanud väidetavalt halva sõpruskonna valiku tõttu. A. Kozin on olnud narkootiliste ainete tarvitaja (2011. a diagnoositi tal narkootikumide tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire) ja eelmise vangistuse ajal oli ta SRS osakonnas, kuid meditsiiniosakonna andmetel ei ole A. Kozin käesoleval ajal tarvitaja ega sõltlane. Sellele vaatamata suurendab tagasilanguse võimalusi narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegude jätkuv toimepanemine või sellega tegeleva sõpruskonnaga suhtlemine. 2.4 Kohus, eelnevat arvesse võttes, asus seisukohale, et A. Kozini tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. A. Kozini suhtes esinevad mitmed positiivsed asjaolud, kuid need ei kaalu üles tema osas ilmnevat negatiivset. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist elektroonilise valve alla ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal.

3.Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse A. Kozini kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson, kes taotleb lahendi tühistamist ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist. Edasikaebuse argumendid on järgmised. 3.1 Kohus ei arvestanud kõikide seaduses loetletud asjaoludega, mis viis A. Kozini õiguste ebaõiglase piiramiseni. 3.2 A. Kozin on karistusajast ära kandnud vähemalt poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Tal on alaline elukoht, mis on sobilik valveseadme paigaldamiseks ja olemas on ka vajalikud nõusolekud. Korteris elavad ema ja kasuisa, kes toetavad A. Kozinit nii moraalselt kui materiaalsed. Nende suhted on südamlikud. A. Kozinile on garanteeritud ametlik töökoht. Tal puuduvad võlgnevused ja vabanemisfondis on 700 eurot. 3.3 Vangistuse ajal käitub A. Kozin õiguskuulekalt. Talle on tehtud 29.09.2015 vaid noomitus nimesildi nähtaval kohas mittekandmise eest. 3.4 A. Kozin ise näeb seost narkootikumide tarvitamise ja süütegude toimepanemise vahel. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole A. Kozin käesoleval ajal tarvitaja ega sõltlane. Ta soovib ja püüab oma elu parandada. 3.5

Vangla ja prokurör toetavad A. Kozini vabastamist elektroonilise valve alla.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, kaalunud kaitsja A. Jakobsoni esitatud määruskaebuses esile toodud argumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta

põhjendab kriminaalkolleegium alljärgnevalt, rõhutades seejuures aga vaid olulisimat ja vastates advokaadi argumentidele.

5.Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine (sealhulgas elektroonilise valve alla) võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist, s.o vabastatakse isikud, kelle osas on kohtul kujunenud veendumus, et nad on suutelised jätkama õiguskuulekat elu vabaduses. Maakohtul A. Kozini puhul sellist piisavat kindlustunnet ei tekkinud ja samasugusele seisukohale asub praeguselt ka apellatsioonikohus. Kuivõrd esimese kohtuastme vastavad põhistused on igati asjakohased, hõlmavad kõikide KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude käsitlemist (kaitsja vastupidine väide on ebaõige) ning sisalduvad ka käesoleva määruse p-s 2 ning selle alapunktides, kriminaalkolleegium neid täies mahus üle kordama ei hakka. Küll toonitab ringkonnakohus peamist, ehk siis seda, et uute kuritegude riski ei saa välistada või isegi mitte minimaalsena vaadata isiku puhul, kes vaatamata vanglakogemusele paneb tingimisi enne tähtaega vanglast vabanenuna katseajal toime uue esimese astme kuriteo. Tõsi, määruskaebusest selguvalt seob A. Kozin ise oma kuritegeliku käitumise narkootikumide tarvitamisega, milles ta nüüdseks on loobunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kinnipeetava sellise väite pinnalt siiski teha tema soovitud järeldust, s.o edasist positiivset tulevikuprognoosi. Seda põhjusel, et Tartu Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustusest selguvalt viibis A. Kozin esimese vangistuse ajal Viru Vangla SRS (s.o sõltuvusrehabilitatsiooni) osakonnas ja osales ka convictuse tugigrupi töös, kuid vabanedes pani ikkagi toime uue narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises seisnenud kuriteo.
6.Määruskaebuse argumendid ringkonnakohut vastupidisele positsioonile ei veena. Kaitsja on keskendunud üksnes A. Kozini vabanemisjärgsetele elutingimuste ja tema vangistusaegse käitumise käsitlemisele ning toonitanud kinnipeetava kahetsust ja tahet elada edasiselt seaduskuulekalt. Ehk siis, kaebuses on ära unustatud vajadus ja kohustus võtta arvesse ka süüdimõistetu kuriteo asjaolusid, tema isikut ja varasemat elukäiku. Samuti on jäetud tähelepanuta see, et elu-, töökoha ja lähedaste toe olemasolu ei hoidnud varasemalt ära A. Kozini kuritegusid.
7.Viimaseks märgib apellatsioonikohus, et Tartu Vangla kinnipeetava kohta koostatud iseloomustuses ja prokurör oma Tartu Maakohtule esitatud kirjalikus seisukohas tõepoolest toetavad A. Kozini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetavale tuleb siinkohal aga selgitada, et vangistusasutuse ja prokuröri seisukohad ei ole kohtutele siduvad.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.