Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
02.08.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-15-1360
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungisekretär
Julia Senkevitš
Tõlk
Natalia Senkevitš
Kohtuasi
Vangla materjalid Andrei Tšepurnõi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Andrei Tšepurnõi (ik 38109140231) viibib Vanglas
Kaitsja
Mart Missik
Kohtuistungi toimumise aeg,
26.07.2016.a Tallinn kaugkohtuistung
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
koht
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
tingimisi enne
Andrei Tšepurnõi tunnistati Harju Maakohtu 30.03.2015.a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 09.09.2014.a. Kohtuotsus jõustus 15.04.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 09.09.2014.a ja lõpp on 09.03.2018.a. Andrei Tšepurnõi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on osalenud suitsetamisest loobumise nõustamises ja läbis riigikeele A1 taseme kursuse, mille lõpetas kiitusega. Vanglas on töötanud majandustöödel ja alates 21.03.2016.a töötab järelevalveta väljaspool vanglat ettevõttes XXXOÜ. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab A. Tšepurnõi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Andrei Tšepurnõi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisel elama oma elukaaslase XXXjuurde XXX. Korteri omanik XXXja
XXXandsid nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetaval on vabanemisel võimalus asuda tööle ettevõttes XXXOÜ. Andrei Tšepurnõi taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Elama asub elukaaslase emale kuuluvasse korterisse XXX. Töökoht on olemas XXXOÜ-s, kus töötab ka praegu. Tegemist on esimese karistusega. A. Tšepurnõi palub anda võimalus ennast parandada ja osaleda oma lapse kasvatamisel ning lubab, et ei hakka kuritegusid toime panema. On lisakohustustega ja elektroonilise valvega nõus. Abiprokurör Paul Pikma esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab Andrei Tšepurnõi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ka kriminaalasjas süüdistust esindanud prokurör toetab A. Tšepurnõi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada, siis prokurör nõustub vangla ja kriminaalhooldaja ettepanekuga määratavate kontrollnõuete, kohustuste ja nende tähtaegade osas. Kaitsja palub vabastada A. Tšepurnõi tingimisi ennetähtaegselt. Kaitsja märkis, et tema karjääri jooksul on A. Tšepurnõi kõige puhtamate andmetega isik, kelle vabastamist ta on taotlenud. Tema vabastamist toetavad vangla, kriminaalhooldusametnik, prokurör ja kaitsja. Tal oli ainult üks kehtiv väärteokaristus, kriminaalkaristusi ei olnud, distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta on loobunud suitsetamisest, käinud psühholoogi nõustamisel, teinud A1 tasemel eesti keele eksami kiituskirjaga, kogu vanglas olnud aja on töötanud ja üldise kuriteo toimepanemise protsent on 7. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Andrei Tšepurnõi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Tšepurnõi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. A. Tšepurnõi on kriminaalkorras karistatud ühel korral, vanglas viibib esimest korda. Süüdimõistetu on mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 1 aasta ja 11 kuud vangistust ning on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus arvestab ka sellega, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – osalemine tööhõives ja riigikeele õppimine. Vangla ja prokurör toetavad A. Tšepurnõi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A. Tšepurnõi mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab A. Tšepurnõi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat
eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on A. Tšepurnõil olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.