Liiklussüüteod

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 30.12.2015.

on

kohtuotsusega

Viru

Süüdistus M.E on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes Liiklusseaduse §69 lg.2 p.1 tähenduses – alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria number ARBK-0026 mõõdeti tema poolt väljahingatava õhu ühes liitris 0,95 mg alkoholi – xxx Oma tegevusega pani M.E toime mootordsõiduki joobeseisundis, s.o. KarS §424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

juhtimise

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav M.E tunnistas ennast maakohtu istungil täielikult süüdi ning ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav nõustus asja läbivaatamisega lühimenetluse korras. Kaitsja vandeadvokaat põhjedatud.

Irina

Žurina

leidis maakohtu

istungil, et

süüdistus

on

Süüdistatav M.E süü talle esitatud süüdistuses on lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikule tunnistamisele tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega: - tunnistaja Mxxx Hxx ütlused, mille kohaselt teostas ta koos teise liikluspolitseinikuga xxx mis näis väsinud ja mille juht näis samuti väsinud, sõiduauto sõidustiil oli kahtlane, nad otsustasid juhti kontrollida; andmebaas näitas, et sõidukil on läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sõidukiks oli xxx ja juhiks M.E, kes oli silmnähtavalt joobes ja kelle suust tuli alkoholi lõhna. Kohapeal puhus M.E indikaatorvahendisse Alcovisor Mercury Nordic, mis näitas tulemuseks 2,060 mg/l. Kuna M.E käitus väga agressiivselt ja ei allunud korraldustele, kasutasid nad käeraudu, toimetasid ta politseijaoskonda, kus M.E joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga ja näit oli 0,95 mg/l - Indikaatorvahendi kasutamise 17.09.2015 protokoll, mille kohaselt oli 17.09.2015 kell 16.13 kasutatud indikaatorvahendit Alcovisor Mercury Nordic nr.10200314, kontrolli tulemus oli positiivne ja M.E tuvastati näit 2,060 mg/l - Tõendusliku alkomeetri 17.09.2015 kasutamise protokoll, mille kohaselt oli 17.09.2015 kell 16.37 kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST, nr.ARBK-0026, taatlemistunnistuse nr.TTRC-15-00057 ja millega M.E tuvastati alkoholijoobe lõplikuks mõõtetulemuseks 0,95 mg/l - Mõõtevahendi siseriiklik 23.05.2012 tüübikinnitustunnistus nr.TJA 6.13 3/15.04.09, mille kohaselt oli mõõtevahend tehniliselt korras ja tüübikinnitustunnistus kehtib kuni 23.05.2022 - Mõõtevahendi taatlustunnistus nr.TTRC-15/00057, mille kohaselt oli mõõtevahend korras ja taadeldud 30.04.2015

-

-

-

tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükk, mille kohaselt oli M.E joobeseisundi esimese mõõtmise lugem 1,08 mg/l, teise mõõtmise lugem 1,05 mg/l, lõplik lugem 1,05 mg/l, laiendmääramatus 0,10 mg/l ning mõõtetulemus 0,95 mg/l Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 17.09.2015 otsus, millest nähtub, et M.E kõrvaldati sõiduki juhtimiselt Liiklusseaduse §91 lg.2 p.2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis M.E kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt jõi ta 17.09.2015 kell 13.00 – 14.00 kodus õlut, seejärel sai kokku sõbraga, kes oli kaine ja istus tema auto rooli. Linnast tagasi tulles istus M.E umbes 200 m enne oma maja ise auto rooli, nägi taga sõitmas töötavate vilkuritega politseiautot ja peatus. Politseinikud andsid korralduse puhuda alkomeetrisse, siis viisid nad ta politseijaoskonda ja andsid korralduse puhuda tõenduslikku alkomeetrisse, neid näitusid M.E ei mäleta. Talle öeldi, et alustatakse kriminaalmenetlust ja ta viidi arestimajja. M.E kahetses oma tegu.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et M.E pani toime talle inkrimineeritud kuriteo KarS §424 järgi. Karistusseadustiku §424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lg. 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse K orrakaitseseaduses sätestatud korras. M.E-le on esitatud süüdistus alkoholijoobes xxx Seega tuleb antud kriminaalasjas tuvastada, kas M.E juhtis mootorsõidukit süüdistuses märgitud ajal ja kohas alkoholijoobes alkoholijoove on tuvastatud seaduse kohaselt.

ning

kas

Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.2 p.1 loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Käesoleva kriminaalasja materjalides asuvast Indikaatorvahendi kasutamise 17.09.2015 protokollist nähtub, et M.E tuvastati indikaatorvahendiga Alcovisor Mercury Nordic nr.10200314 mõõtetulemuseks 2,060 mg/l. Kontrollile allutatud isikul selgitusi ja märkusi ei olnud. Käesoleva kriminaalasja materjalides asuvast Tõendusliku alkomeetri kasutamise 17.09.2015 protokollist nähtub, et M.E tuvastati tõendusliku

alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, nr.ARBK-0026 mõõtetulemuseks 0,95 mg/l. Joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikul selgitusi ja märkusi ei olnud. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et M.E oli süüdistuses nimetatud ajal ja kohas alkoholijoobe seisundis. Vastavalt Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et alkoholijoove on M.E tuvastatud taadeldud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, nr.ARBK0026. Joobeseisundi tuvastamisele allutatud isik ei esitanud selgitusi ega märkusi ei Indikaatorvahendi kasutamise protokollile ega Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et alkoholijoove on M.E tuvastatud seaduse kohaselt. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Analüüsides tõendeid kogumis leiab maakohus, et KarS §424 sätestatud süüteokoosseis on täidetud, süütegu on kvalifitseeritud õigesti ning M.E süü on kohtus leidnud täielikult tõendamist ja ta on süüdi. Toimepandud kuriteo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas M.E poolt ei esine. M.E ei tegutsenud hädakaitse- või hädaseisundis. Subjektiivsest küljest on käesolevas kriminaalasjas M.E puhul tegemist kuriteo toimepanemisega otsese tahtlusega. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja

raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale – karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). M.E on süüdi mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobe seisundis. Süüdistataval tuvastatud alkoholi piirmäär oli sellises suuruses, kus ta pidi mõistma oma seisundit. Vaatamata sellele asus süüdistatav mootorsõidukit juhtima ja seadis sellega reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. M.E kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et lisaks talle endale oli samas mootorsõidukis ka tema sõber. Tunnistaja M xxx Hxxx ütlustest nähtub, et mootorsõiduki sõidustiil oli kahtlane. Seega on süüdistatav mootorsõidukit juhtinud seisundis, kus ta ei ole suuteline liikluskeskkonda reaalselt tajuma ning võimalikele ettetulevatele olukordadele täie mõistusega ja kainelt reageerima. Olukorras, kus igal aastal hukkub Eestis sadu inimesi joobes juhtide süü tõttu, peab riik näitama välja ranget suhtumist sellistesse kuritegudesse ning andma selge signaali, et sellised kuriteod saavad karmilt karistatud. M.E puhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Lisaks toimepandud kuriteo raskusele ja laadile arvestab maakohus ka süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatav M.E on varem kaks korda kriminaalkorras karistatud. Süüdistatavale on karistuseks mõistetud nii vangistust tingimisi kui ka asendatud vangistus üldkasuliku tööga. Eeltoodu näitab, et oma karistustest ei ole süüdistatav teinud mingeid järeldusi. Käesolevas asjas menetluse all oleva kuriteo on süüdistatav toime pannud lühikese aja jooksul peale kriminaalhoolduse lõppu. KarS §424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus leiab, et M.E-le avaldab õiget mõju vaid reaalne vangistus. Karistuseks rahalise karistuse mõistmine käesolevas kriminaalasjas ei ole millegagi põhjendatud ning selline karistus ei vastaks karistamise eesmärkidele ja see ei avaldaks süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. M.E puhul on tegemist isikuga, kelle majanduslik seisund on välja kujunenud ja kindel. Maakohus leiab, et M.E karistamisel rahalise karistusega ei oleks karistuse eesmärk täidetud, kuna karistuse mõju ei oleks piisav. Isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ühiskond saama aru, et riik on õiguskorra ja kodanike õiguste kaitsmisest huvitatud. Isiku, kes on korduvalt karistatud kriminaalkorras ja kes pani taaskord toime samalaadse kuriteo,

karistamine rahalise karistusega oleks ebaõiglane ühiskonna suhtes. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et M.E ei tööta ja mingit legaalset regulaarset sissetulekut ei oma. Seega jääks rahaline karistus suure tõenäosusega tasumata ning isik seega karistuseta. Lähtudes M.E poolt toimepandud kuriteo asjaoludest, raskusest ja süüdistatava isikust leiab maakohus, et puuduvad alused ka talle vangistuse mõistmiseks tingimisi või vangistuse asendamiseks taas üldkasuliku tööga. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamise ebaotstarbekust eraldi oma otsuses põhjendama (vt. ka Riigikohtu 18.02.2005 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-138-04 ja 20.02.2002 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-14-02), peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse jätkuv kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Lähtudes eeltoodust leiab maakohus, et alused M.E-le vangistuse mõistmiseks tingimisi või selle asendamiseks teistkordselt üldkasuliku tööga puuduvad. Arvestades seda, et süüdistatav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kahel viimasel korral on tegemist samalaadiliste tahtlikult toimepandud kuritegudega, on olemas reaalne oht, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Süüdistatav on selgelt näidanud, et piirangud, mis olid seotud kriminaalhoolduse ja tingimisi vangistusega, ei ole piisavad ja ei takista tal uute kuritegude toimepanemist. Vangistuse mõistmine tingimisi koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele samuti samal ajal üldkasuliku töö tegemine ei ole enam piisav meede uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Vangistusest tingimisi vabastamiseks ja vangistuse asendamiseks peavad olema selged alused. Käesolevas kriminaalasjas antud süüdistatava puhul selliseid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus leiab, et M.E puhul ei ole enam võimalik prognoosida, et vabaduses viibides ei jätka ka kuritegude toimepanemist. Seega tuleb M.E-le mõistetud vangistus tal ära kanda reaalselt. Siiski peab maakohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistus määras, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus arvestab siinkohal ka printsiipi, et iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema eelmisest suurem ja asjaolu, et kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. KarS §424 järgi toimepandud kuriteo eest peab maakohus põhjendatuks mõista M.E-le karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS §238 lg.2 alusel vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega kuulub M.E-le mõistetud karistus – 6 kuud vangistust – vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning M.E kuulub kandmisele 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Käesolevas kriminaalasjas asuvast Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et M.E peeti kinni 17.09.2015 kell 15.19 ja vabastati 18.09.2015 kell

võib

kohus

määrata, et

kriminaalmenetluse

kulud

Maakohus peab kaitsja sellekohast taotlust käesolevas kriminaalasjas põhjendatuks. Kriminaalasja materjalide kohaselt M.E ei tööta ja mingit regulaarset legaalset sissetulekut ei oma. Samuti arvestab maakohus siinkohal ka seda, et M.E tuleb karistus ära kanda vangistuses. Maakohus leiab, et põhjendatud on kriminaalmenetluse kulude ositi hüvitamise tähtaeg määrata maksimaalne, s.o. 1 aasta.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.