Kohtulahend

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 04.09.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava Margus Litvinovi kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 22.01.2014.a kohtuotsusega tunnistati Margus Litvinov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja § 424 järgi ja mõisteti talle KarS § 64 lg 1 ja KarS 68 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse algus oli 11.02.2013 ja karistuse lõpp on 03.01.2017. Margus Litvinovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Vangistuse ajal on osalenud riigikeele õppes, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, on töötanud, 1 distsiplinaarkaristus. Margus Litvinovi kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav saab vabanemisel tööd väidetavalt firmas XXXOÜ. Materiaalselt toetavad kinnipeetavat vangistuses ja vabanemise korral ema, õde ja poolvend. Margus Litvinov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Avaldab, et soovib elama asuda Aia 13-28, Rummu. 20.10.2015.a teatas kriminaalhooldusametnik, et korter XXX on väga heas korras, mis kuulub isikule, kes on nõus sellega, et tema sugulane Margus Litvinov asub peale vabanemist sinna elama. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Margus Litvinov'i tingimisi ennetähtaegset vabanemist, Margus Litvinovi tingimisi

ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud tulenevalt kuritegude asjaoludest ja varasemast käitumisest. M. Litvinov on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Kuna M. Litvinov kannab liitkaristust I astme narkokuriteo ning mootorsõiduki narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis juhtimise eest, tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ja tarbimine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. M. Litvinovi vabastas kohus vahi alt peale esimest vahistamist (08.12.2012 – 14.01.2013) ja kohe peale seda (19.01.2013) jätkas ta narkootiliste ainete käitlemist ning ta võeti uuesti kinni koos suure koguse narkootilise ainega. Viru Maakohtu 22.01.2014 kohtuotsusest nr 1-13-5258 selgub, M. Litvinov on tegelenud juba pikemat aega ebaseaduslikult suures koguses narkootilise aine amfetamiini - käitlemisega ja ta jätkas seda ka vahetult peale seda, kui ta vahi alt vabastati. Talle kohaldatud kergem tõkend, so elukohast lahkumise keeld, ei avaldanud M. Litvinovile mingit mõju. Samuti tarvitas ta ise narkootikume ja kriminaalasja raames kätte saadud aine kogus viitab sellele, et ta suhtles oma eluviisi tõttu igapäevaselt isikutega, kes käitlesid ja tarvitasid narkootilisi aineid. Isikul on üks kehtiv 10.08.2015 määratud distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarkaristuse olemasolu annab tunnistust sellest, et ka vangistuses viibides vastandab ta ennast kehtivatele nõudmistele ning ei suuda käituda vastavalt nõuetele. Seega M.Litvinovi ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Margus Litvinovi arvamuse, leiab, et Margus Litvinovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Margus Litvinovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda ning on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava käitumist vanglas saab üldjoontes hinnata korrektseks. Kinnipeetaval on küll 1 distsiplinaarkaristus, kuid see on kergemaliigiline – noomitus. Kuna kinnipeetav on vangistuses enamuse ajast suutnud käituda normikohaselt, võib sellest järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud kuritegude üle, aga ka tahtega narkootikume enam mitte tarvitada. Nimetatu on oluline, kuna kinnipeetava kuriteod on seotud narkootikumidega. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt puudub isikul meditsiiniosakonna andmetel sõltuvus. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt

pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on Margus Litvinovil olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.