Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23.09.2014, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil

Kriminaalasja number

1-13-5258

Kohtunik

Anu Ammer

Sekretär

Kätlin Koidumäe

Prokurör

Elle Karm

Kaitsja

Küllike Namm

Kriminaalhooldusametnik

Marju Malm

Kohtuasja nimetus

Viru vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Siiri Borki erakorraline ettekanne taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks

Süüdimõistetu

HELVIS MÄLL, isikukood 38803315214, elukoht xxxx

Kohtumääruse õiguslik alus

KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 2

RESOLUTSIOON

Kriminaalhooldusametniku taotlus jätta rahuldamata. Mitte pöörata täitmisele Helvis Mällile Viru Maakohtu 22.01.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-5258 mõistetud karistust. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused. Viru Maakohtu 22.01.2014 kohtuotsusega mõisteti Helvis Mäll süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 09.12.2012 – 27.11.2013, s.o 11 kuud ja 19 päeva karistusaja hulka ja

lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 11 päeva vangistust, mis KarS § 74 alusel jäeti tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga, ühes Helvis Mälli allutamisega kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Helvis Mäll kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati Helvis Mällile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 4 alusel määras kohus Helvis Mällile käitumiskontrolli ajaks kohustuse tasuda riigituludesse KarS § 84 alusel esitatud asenduskonfiskeerimisnõue summas 5000 eurot. Katseaja alguseks loeti 22.01.2014. 12.09.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega karistus täitmisele pöörata, kuna Helvis Mäll on rikkunud kontrollnõudeid, s.o ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt on Helvis Mäll korduvalt jätnud kriminaalhooldusametniku vastuvõttudele õigeaegselt ilmumata. Kohtuotsusega kohustati Helvis Mäll KarS § 75 lg 4 alusel tasuma käitumiskontrolli ajal riigituludesse KarS § 84 alusel esitatud asenduskonfiskeerimisnõude summas 5000 eurot, kuid Helvis Mäll ei ole asenduskonfiskeerimisnõude täitma asumise kohta dokumente esitanud. Kuna isik ei ilmunud alates 29.08.14 kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ning hooldusaluse ema teavitas ametnikku 02.09.14 Helvis Mälli viibimisest Soomes, siis oli ametnikul alust arvata, et isik on ilme eelneva nõusolekuta viibinud oma elukohast eemal kauem kui 15 päeva. Elukohast lahkumiseks pikemaks kui 15 päevaks ja elukoha vahetuseks Helvis Mäll kriminaalhooldusametnikult luba taotlenud ei ole. Kohtuistungil jäi erakorralist ettekannet esindanud kriminaalhooldusametnik Marju Malm ettekandes esitatud taotluse juurde, lisades, et enne kohtuistungit on Helvis Mäll siiski esitanud maksekorralduse asenduskonfiskeerimisnõude osalise tasumise kohta summas 250 eurot. Samas möönis ta, et Helvis Mälli vastutustundlikuma suhtumise korral saaks pidada võimalikuks jätkata katseaega nõuetekohases rütmis. Prokurör toetas kriminaalhooldusametniku seisukohta selles osas, et siiski leida võimalus jätkata katseaja läbimist nõuetekohaselt. Helvis Mäll tunnistas kohtuistungil et oli ametnikule valetanud ja kinnitas korduvaid kohustuste rikkumisi, kuid ei esitanud selle kohta ühtegi mõjuvat põhjendust. Taotles siiski karistust täitmisele mitte pöörata. Kaitsja toetas tema taotlust. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Samuti on kohtul õigus süüdimõistetu nõusolekul määrata täiendavaid kohustusi. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ja kuulanud ära menetlusosalised, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja tingimusel, et Helvis Mäll suhtub tema endaga kokkuleppemenetluses kokkulepitud ja selle alusel kohtuotsusest tulenevatesse kohustustesse 2(3)