Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud Viru Vangla esitas 30.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Litvinovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Margus Litvinov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 22.01.2014 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2, § 424 järgi ja KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 3 aastat 10 kuud 23 päeva. Karistuse kandmise algus 11.02.2013 ja lõpp 03.01.2017. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 04.01.2015. Margus Litvinov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa tl 50). Kinnipidamisasutusest Margus Litvinovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Ennetähtaegse vababemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, mis sobib koduvalveseadme paigaldamiseks. Korteri omanikuks on xxx, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Käesoleval hetkel elab korteris kinnipeetava noorem poolvend, kes andis nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Isik on lõpetanud xxx, õpingud xxx katkesid pärast 1. aastat kuna läks tööle majanduslikel põhjustel. Käesoleval hetkel omandab riigikeele B1 taset. Viimane aasta enne vangistust oli hõivatud juhutöödega, olles keevitaja. Enne seda töötas 2012. a ametlikult ettevõttes xxx xxx (varasemalt samas ettevõttes 2001.-2006. a xxx). Vahepeal töötas x laevatehases – pani aknaid kokku. Töötas ka ettevõttes xxx. Kogu vangistuse aja töötanud majandustöödel juuksuri ja köögitöölisena. Seisuga 26.11.2014 oli tasumata võlanõudeid 3069,92 eurot, vabanemisfondis xxx eurot. Isikul on lähedastest ema, õde ja poolvend. Omavahelised suhted on head. Esimesest kooselust on kinnipeetaval tütar ja teisest kooselust poeg. Elukaaslasega on suhted vangistuse ajal katkenud. Viru Vangla toetab Margus Litvinovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib Margus Litvinov ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla asuda elama aadressile xxx. Kodukülastusel selgus, et tegemist on ühetoalise korteriga, mille omanikuks on xxx, kes andis nõusoleku Margus Litvinovi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla tema korterisse. Elukoht on sobiv elektroonilise valve paigaldamiseks. Käesoleval hetkel elab korteris süüdimõistetu poolvend, kes andis nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Isikul on olemas garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Margus Litvinovi lähivõrgustikku kuuluvad ema, vanem poolõde, poolvend ja poolvenna isa. Kinnipeetaval on kaks last erinevate elukaaslastega, kellest esimese elukaaslasega on vangistuses toimunud kokkusaamine. Lisaks on kinnipeetaval varasemast hea sõber, kellega suhtleb ka käesoleval ajal. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Kuigi tegemist on tema esimese reaalse vangistusega, on ärakandmata karistusaeg toimepandud kuriteo raskust arvestades veel liiga pikk, et Margus Litvinov käesoleval ajal vabastada. Süüdimõistetu vabastati vahi alt peale esimest vahistamist (08.12.201214.01.2013) ja kohe peale seda (19.01.2013) jätkas ta narkootiliste ainete käitlemist ning ta võeti uuesti kinni koos suure koguse narkootilise ainega. Talle kohaldatud kergem tõkend, s.o elukohast 2(6)

lahkumise keeld, ei avaldanud mingit mõju. Samuti tarvitas ta ise narkootikume ja kriminaalasja raames kätte saadud aine kogus viitab sellele, et ta suhtles oma eluviisi tõttu igapäevaselt isikutega, kes käitlesid ja tarvitasid narkootilisi aineid. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud ning ei vastaks õiguskorra kaitsmise huvidele. Kinnipeetaval puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. KarS § 76 lg 5 kohaselt (01.01.2015 jõustunud sõnastuses) määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks, seega kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp 03.01.2017), on prokurör seisukohal, et pikaajaline kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske rahvatervisevastase kuriteo ning liikluskuriteo toimepannud isikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja Toetab oma kaitsealust ja märgib, et tähelepanuväärt on asjaolu, et isiki käitumine vanglas on selleise kvaliteediga, mille alusel võib tõdeda, et karistuse eesmärgid on täidetud. Kuigi karistusaja lõpuni on veel 2 aastat ja ta viibib vanglas 2 aastat, on tegemist esimese vangistuse puhul piisavalt pikaajalise vabadusevõtmisega. Distsiplinaarkortras isik karistatud ei ole, ta oli vanglas kogu aeg hõivatud tööga, tegeleb ka kasuliku tegevusega, õpib riigi keelt. Isikul on elukoht, kuhu vabaneda ja teda toetab sugulane. Kõik alused vabastamiseks on olemas. Süüdimõistetu, Margus Litvinov, avaldas kohtuistungil, et ta soovib kindlalt loobuda kutitegelikust käitumisest ja on saanud piisava õppetunni vangistuses viibides. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Margus Litvinov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on lõpetanud xxx, õpingud xxx katkesid, kuna läks tööle seoses majanduslike põhjustega. Isik on töötanud juhutöödel keevitajana, xxx ja xxx; xx laevatehases akende kokkupanejana; ettevõttes xxx. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul oli võetud pangalaen, mistõttu teeniti lisasissetulekut kuritegelikul teel. Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I osa tl 9-10) nähtub, et süüdimõistetu on varasemalt 5-l korral kriminaalkorras karistatud ja käesoleval hetkel kannab vanglakaristust esimest korda. Varem on isikut karistatud salajase varguse eest, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, ebaseadusliku metsaraie ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Isik on viibinud neljal korral katseajal. Katseajal on isik toime pannud uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust seoses suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku 3(6)

omandamise, valdamise, vahendamise, veo, edasiandmise eest, mis oli toime pandud isikute grupi poolt ning isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainetega seotud kuriteo ning mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa tl 31-51) nähtub, et isik, tegutsedes 1 a jooksul grupis kahe isikuga, omandas korduvalt suures koguses amfetamiini sisaldavaid narkootilisi aineid (ühes episoodis omandas isik 2 kg amfetamiini). Isik andis saadud narkootilised ained edasi tänavadiileritele, kes selle müügidoosideks jagasid ja igapäevaselt edasi turustasid. Lisaks juhtis isik joobeseisundis mootorsõidukit (isik oli narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis). Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikut on väärteokorras karistatud 9-l korral: 5-l korral liiklusseaduse alusel (sh mootorsõiduki joobes juhtimise eest), 2-l korral NPALS 151 alusel (narkootikumidega seotud süütegu), 1-l korral KarS § 218 lg 1 järgi (väheväärtusliku asja vargus), 1-l korral Ühistranspordiseaduse alusel (sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmine). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika muutunud suurema kahju tekitamise suunas, soodusteguriks on majandusliku kasu saamine ning probleemide valed lahendusoskused. Eelpooltoodust järeldab kohus, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud ja isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Sh nähtub isiku karistusandmetest, et isikut on varasemalt neljal korral karistuse kandmisest vabastastud tingimisi katseajaga, mille jooksul ta on toime pannud uue kuriteo. Kuritegude laad on läinud raskemaks – varasemad varavastased kuriteod muutusid mootorsõiduki joobes juhtimiseks, millele järgnes väga suuremahuline narkosüütegu (ainuüksi ühes episoodis käitles isik 2kg amfetamiini, mida kohus määratleb kui väga suurt kogust). Kohtu arvates ilmestab selline käitumine üldjoontes asjaolu, et süüdimõistetu ei ole suutnud endale varasematest karistustest järeldusi teha ja võimalusel hakkab taas ühiskonnas kehtestatud reegleid eirama – ei ole kuidagi usutav, et vabaduses hakkaks isik elama õiguskuulekalt. Samas tuleb positiivsena arvestada, et isik on kogu vangistuse aja töötanud majandustöödel (juuksurina ja köögitöölisena) ning omandab käesoleval hetkel riigikeele B1 taset. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Kohus tunnistab, et süüdimõistetu on vanglas teinud olulisi pingutusi eesmärgiga korrigeerida oma isikut, ja see on oluline asjaolu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamiseel. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, elamisloakaart, kehtivusega kuni 22.09.2019. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib isik elama asuda aadressil xxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, mis on sobiv elektroonilise valve paigaldamiseks. Korteri omanik andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Samuti andis nõusoleku korteris elav kinnipeetava noorem poolvend, kes jääb korterisse elama ka kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral elektroonilise järelevalve alla. Vabanemisjärgselt on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Kohus leiab, et isiku lähedaste toetav suhtumine ning kindel elu-ja töökoht maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, valdamine, vahendamise, vedu, edasiandmine, mis oli toime pandud isikute grupi poolt ning isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainetega seotud kuriteo ning mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis), korduvaid karistusi (varavastased süüteod), on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et isik, kes on kokku viiel korral kriminaalkorras karistatud, ei ole ilmselgelt suutnud talle määratud tingimisi karistusi tõsiselt võtta.. Seega puudub kohtul veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab 4(6)

kuritegude toimepanemist. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu. Erinevalt vanglast leiab kohus, et ülaltoodus asjaolud näitavad pigem seda, et selle isiku puhul on uue kuriteo toimepanemise oht on märkimisväärne ning kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Karistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise küsimuse lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 4). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise, vahendamise, veo, edasiandmise, mis oli toime pandud isikute grupi poolt ning isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainetega seotud kuriteo ning mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Käideldud narkootilise aine kogus on 2 kg. Kohtuotusest nähtub, et isik käitles suures koguses amfetamiini, vahendades narkootilist ainet tarnijalt tänavadiileritele. Isik elatus juhutöödest ja tal oli alaealine ülalpeetav koos elukaaslasega, kuid otsustas lisa teenida kuritegelikul teel, narkootikumide vahendamisega. Seega leiab kohus, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda enam, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi käitumisega, vaid isik tegutses ettekavatsetult koos teiste isikutega grupis ja vahendatud kogused olid väga suured. Kuigi Viru Vangla leiab, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal (14% üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus), ei tundu see kohtu jaoks usutav ega loogiline. Vastupidi, isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline. Isiku puhul, kes on tegelenud suures koguses narkootiliste aine käitlemisega, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. See ilmestab kohtu jaoks asjaolu, et ta ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Seda kinnitab ka varasem, korduv karistatus varavastaste süütegude eest. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 03.01.2017, mis tähendab, et ärakandmiseks on veel natuke alla kahe aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Seda ilmestab ka isiku käitumine vabaduses, mil kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks (korduvatele vargustele on järgnenud mootorsõiduki joobes juhtimine ja narkokuritegu). Käesoleval juhul leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elu- ja töökoht) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähendab, et asja menetlemisega kaasneks automaatselt avalduse rahuldamine. Teiste inimeste elu ja tervise kaitseks on põhjendatud jätkata vangistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Nii leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ehk süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et käesoleval hetkel ei ole süüdimõistetu puhul kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda enam, et Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipidamisasutus avaldanud kinnipeetavale paremat mõju kui vabaduses viibimine.

5(6)

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Margus Litvinovi temale Viru Maakohtu 22.01.2012 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.