Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

RESOLUTSIOON

Tunnistada J.T KarS § 121 (alates 01.01.2015.a § 121 lg 2 p 3) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 31.05.2012.a Harju Maakohtu otsusega 1-12-4894 mõistetud ärakandmata karistuse – 11 kuud ja 27 päeva vangistuse - võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 69 sätete alusel asendada mõistetud vangistus (482 päeva) üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tundi üldkasuliku tööd - seega 482 tundi üldkasuliku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 12 (kaksteist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § § 69 lg 4 alusel allutada J.T üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et J.T üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima KarS § 75 lg 1 punktides 1–6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: -

elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-15-7385 KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et J.T on kohustatud käitumiskontrolli ajal: -

mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus J.T’l algab, kohtulahendi jõustumisest. J.T suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend elukohast lahkumise keeld tühistamisele karistuse ärakandmisel.

Tsiviilhagi VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista J.T’lt XXX kasuks tsiviilhagi summas 130 eurot (ükssada kolmkümmend eurot). Tsiviilhagi tasuda XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXSwedbank.

Asitõendid 3 CD plaati salvestustega, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud J.T’lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 312,00 eurot (kolmsada kaksteist eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot (viissada kaheksakümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 74,75 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-15-7385 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

J.T ’t süüdistatakse selles, et 16.08.2013.a kella 03:30 ajal Tallinnas Kalevipoja 11 asuva elumaja juures ebatsensuursete sõnadega Volkswagen marki sõiduautos reg.nr XXX istunud taksojuht XXX’it solvama ning sõneluse käigus lasi J.T tahtlikult sõiduki juhiukse avatud aknast üks kord pipragaasi XXX’ile näopiirkonda, mis põhjustas silmapunetuse, silmad hakkasid vett jooksma ja XXXoli raske hingata. Teine pipragaasi lask oli sooritatud autosalongi, kus XXXlasu sooritamise ajal istus, ning lask tabas XXX kaelapiirkonda, põhjustades kannatanule punetuse kaelal. Oma tegevusega pani J.T tahtlikult toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise.

21.09.2015.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi, süüdistatav J.T ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb ringkonnaprokurör kohtus süüdistatavale ’le KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 4 (neli) kuud.

J.T

Kuna J.T pani kuriteo toime pärast Harju Maakohtu 31.05.2012.a kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 sätete alusel ning suurendada KarS § 121 (alates 01.01.2015.a KarS § 121 lg 2 p 3) järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise Harju Maakohtu 31.05.2012.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, s.o 11 (üksteist) kuud ja 27

1-15-7385 (kakskümmend seitse) päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada J.T’le mõistetav vangistus üldkasuliku tööga, kus ühele päevale vangistusele vastab ühks tund üldkasulikku tööd ehk 482 (nelisada kaheksakümmend kaks) päeva vangistust on 482 (nelisada kaheksakümmend kaks) üldkasuliku töö tundi, mille J.T kohustub ära tegema 1 (ühe) aasta jooksul. Tulenevalt KarS § 69 lg-st 4 allutada süüdistatav KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõuetele, kohustades: 1) elama oma alalises elukohas aadressil; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- ja/või töökoha vahetamiseks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.T’t käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära suuruse sundraha (585 eurot) ja kaitsjatasu väljamõistmine. 21.09.2015.a toimunud kohtuistungil J.T kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Menetluskulude tasumist palus maksimaalselt ajatada. Ringkonnaprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatava J.T kaitsja Leelo Viil märkis, et toetab kohtukulude ajatamise taotlust ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, samas palus kaaluda võimalust menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb, J.T temale esitatud süüdistuses KarS § 121 (alates 01.01.2015.a § 121 lg 2 p 3) järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

TSIVIILHAGI

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

1-15-7385 KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule XXX’ile on kahju põhjustanud J.T oma tegevusega. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Süüdistatav J.T ei vaielnud esitatud tsiviilhagile vastu. Sellest tulenevalt kuulub tsiviilhagi täies mahus J.T’lt väljamõistmisele.

ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud asitõendina 3 CD plaati salvestustega. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. 3 CD plaati salvestustega, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures tuleb jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 312,00 eurot (kolmsada kaksteist eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot (viissada kaheksakümmend viis eurot).

1-15-7385 Arvestades J.T varalist seisundit, sh, et ta töötab, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulude tasumist tuleb maksimaalselt ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 74,75 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Süüdimõistetult kohtukulude sissenõudmise eesmärk ei ole mitte süüdimõistetu õiguste kitsendamine või äravõtmine või süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest riikliku hukkamõistu avaldamine ega üld- ning eripreventiivsete eesmärkide saavutamine, vaid kriminaalmenetlusele tehtavate riiklike kulutuste vähendamine ja riigi rahaliste vahendite säästlikum kasutamine. Seega ei ole kohtukulude näol tegemist karistusega. Teo toimepanemise ja isiku süüditunnistamise ajal kehtinud seaduse järgi kuriteoks tunnistatud teo toimepannud isikul ei kao kohustus kompenseerida oma õigusvastasest käitumisest tulenevaid menetluskulusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2003.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-03, p 5.3 ja 5.4). Lähtuvalt eelpool toodud seisukohast leiab kohus, et antud kriminaalasjas ei ole põhjust jätta süüdistatava J.T menetluskulusid osaliselt riigi kanda. Kohus rahuldas süüdistatava taotluse maksimaalselt ajatada menetluskulude tasumist. Kohus märgib, et süüdistatava näol on tegemist noore mehega, kes on heas füüsilises vormis ning võimeline tegema tööd. Arvestades, et J.T omab ka tööd, peaks ta olema suuteline tasuma väljamõistetud menetluskulud. Asjaolu, et J.T on hetkel katseajal, ei ole aluseks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Kui isik tõestab ennast katseajal, s.t teeb korralikult tööd, ei sattu probleemidesse, siis ei leidu põhjuseid, miks katseaega ei saa lugeda edukalt sooritatuks. Kohtu hinnangul on üks aasta piisavalt pikk aeg, et süüdistataval J.T’l oleks võimalik tasuda väljamõistetud menetluskulud.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.