Liiklussüüteod

elukohajärgse

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta F.I-lt ära sõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu summas 216 (kakssada kuusteist) eurot. Jätta menetluskulud summas 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et F.I on õigus menetluskulud kogusummas 801 (kaheksasada üks) eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. F.I tuleb tasuda menetluskulude katteks igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt 67 (kuus kümmend seitse) eurot kuni kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 64 eurot). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 9915700067106. Selgitusse tuleb märkida „1-15-2037, menetluskulud, F.I“.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

13.03.2015. a saabus Tartu Maakohtusse üldmenetluses kriminaalasi F.I süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohus pidas üldmenetluse planeerimiseks eelistungi 13.04.2015. a prokuröri ja kaitsja osavõtul. Kohus andis F.I määrusega kohtu alla üldmenetluses. 23.09.2015. a asja arutamiseks määratud istungil esitati kohtule taotlus kriminaalasja lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Protokollise määrusega andis kohus F.I kohtu alla kokkuleppemenetluses ning jätkas kriminaalasja arutamist kokkuleppemenetluses KrMS § 247 järgi. I Kokkuleppe sisu F.I-le on esitatud KarS § 424 järgi süüdistus selles, et juhtimisõigust omamata juhtis 05.07.2014. a kella 12.20 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Jõgeva-Põltsamaa maantee

II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav F.I, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista F.I kokkuleppemenetluses süüdi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 134,40 eurot (tl 26-28) ja kohtumenetluses makstud tasu 369,60 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 504 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1089 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist, jättes summa kohtu otsustada. Prokurör leidis, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud sõidukulude osas. Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine on vajalik ja põhjendatud. Esmalt peab kohus oluliseks, et Tartu Maakohtu 04.02.2015. a määrusega on käesolev kriminaalasi kokkuleppemenetluses tagastatud prokuratuurile, kuna kohus ei nõustunud kokku lepitud lisakaristusega (kriminaalasi nr 1-15-234). Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud (kaitsja tasu ja kulud) summas 134,40 eurot riigi kanda. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatavale on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks advokaat Kaja Kiilo, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakonna kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Võru. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja tegevuskohaks on Võru, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdseks kohtlemiseks jätta riigi kanda kaitsjale hüvitatud sõidukulud ja tasu sõidule kulunud aja eest kogusummas 153,60 eurot. Ülejäänud osas kohus menetluskulude vähendamist põhjendatuks ei pea. Küll peab kohus põhjendatuks määrata menetluskulude tasumine (801 eurot) osade kaupa 1 aasta jooksul. Siinkohal arvestab kohus, et F.I töötab ja omab sissetulekut, kuid tema töötasu suurus

ei võimalda menetluskulude korraga tasumist. Kohus leiab, et F.I-le tuleb anda võimalus menetluskulud vabatahtlikult tasuda.

Raina Pärn

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.