Liiklussüüteod

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

sundraha 292,50 (kakssada üheksakümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot; kaitsjatasu 126,00 (ükssada kakskümmend kuus) eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et E.P on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 418.50 (nelisada kaheksateist eurot ja 50 senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 34,88 (kolmkümmend neli eurot ja 88 senti) ning 12-ndal (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 34,82 (kolmkümmend neli eurot ja 82 senti) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700066796 ning selgituse “E.P, otsus nr 1-15-7745, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2 (5)

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

E.P süüdistatakse selles, et tema juhtis 21.septembril 2015 kella 12.18 ajal Võru linnas Jüri tänaval sõiduautot Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis, so isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,18 mg/l. Seega pani E.P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 21.09.-22.09.2015, s.o 2 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuuluv karistus 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust, mida KarS § 74 alusel mitte kohaldada 2 aastase katseajaga. Määrata E.P katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxx-xx; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida E.P-le kuuluv sõiduauto Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxxxxx. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

3 (5)

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.P süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht vara konfiskeerimise osas Prokurör esitas taotluse KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida E.P-le kuuluv sõiduauto Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxxxx. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohus on 12.06.2008.a otsuses nr 3-1-1-37-07 asunud seisukohale, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. E.P on varem alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesolevas kriminaalasjas on taas alus E.P süüdi tunnistada joobes juhtimises. Eeltoodud alusel on kohtul piisavalt ja põhjendatud alus arvata, et varasemad leebemad karistused pole mõjutanud süüdistatavat hoiduma samalaadsetest süütegudest. KrMS § 126 lg 6 kohaselt konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite võõrandamise ja hävitamise ning vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra § 3 lg 1 kohaselt konfiskeeritud vara antakse maavalitsusele üle üleandmis-vastuvõtmisakti alusel, mille üks eksemplar jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Sama korra § 3 lg 2 kohaselt konfiskeeritud vara üleandmis-vastuvõtmisakti märgitakse: 1) eseme nimetus; 2) esemete kogus; 3) viide otsusele või määrusele, mille alusel esemed üle antakse; 4) eseme üleandmise koht ja aeg; 5) üleandja ja vastuvõtja ametinimetused, nimed ja allkirjad. Sama korra § 3 lg 3 kohaselt Maavalitsus võõrandab konfiskeeritud vara «Riigivaraseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Seega arvestades ülaltoodut tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend, E.P-le kuuluv mootorsõiduk Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxxxx, mis on antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnale. Maavalitsusel korraldada eelnimetatud sõiduki võõrandamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale.

4 (5)

Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. E.P menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 102 eurot ning kohtumenetluses makstud tasu istungil esindamise eest 24 eurot, kaitsjatasu kokku 126 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot), mida tuleb KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. E.P on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades E.P sissetulekut, käib temale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 256 5 lg 2 alusel nõuab kohus E.P-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: sundraha 292,50 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 126 eurot, menetluskulu kokku 418.50 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades E.P varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda E.P-le KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 418.50 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.