Kriminaalasi nr 1-14-6275 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. september 2015.a., Kuressaares
Kriminaalasja number
1-14-6275 (13250101149, kriminaalasjale on liidetud kriminaalasi nr 1-15-150-14274000025)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Tõlk
Tatjana Truuväärt-Grubeljas
Kriminaalasi
P.O süüdistus es kuritegudes KarS § 424, § 329, § 121 lg 1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör Süüdistatav Kaitsja
Svetlana Maripuu P.O, ik. XXX,
Riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sulev Raudsepp
Kriminaalasi nr 1-14-6275 250 = 900 (üheksasada) eurot riigituludesse.
Kriminaalasi nr 1-14-6275 maksekorraldusele viitenumber 99915700065551 Selgituseks märkida: menetluskulu, P.O , 1-14-6275. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe ku u jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisad a, kelle eest nõue tasutakse. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada P.O osaliselt menetluskulu – kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Asitõendid – - pakendis nr 1 – nuga (asub Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis) hävitada; - pakend nr2 – kannatanu J A kuuluvad riideesemed (dressipluus, püksid, jope) tagastada kannatanule peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu seoses Kriminaalmenetluse seadustiku 9.peatüki 2.jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Tähtaeg apellatsioonkaebuse esitamiseks on 15 päeva alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus P.O süüdistatakse selles, et tema 24.06.2013.a kella 12.09 ajal Saare maakonnas Mustjala vallas Silla külas Tõlli -Mustjala-Tagaranna maantee 18.-ndal km-l juhtis sõiduautot xxxxxxxxxxxxxxx alkoholijoobeseisundis, mõõdetuna tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr: ARDF-0055, alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus 1,36 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,24 mg/l. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani P.O toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo; 24.06.2013.a kella 12.09 ajal Saare maakonnas Mustjala vallas Silla külas Tõlli-Mustjala-Tagaranna maantee 18.-ndal km-l juhtis sõiduautot xxxxxxxxxx ajal, mil temalt on 21.02.2013. a Pärnu Maakohtu jõustunud kohtuotsusega nr 1-13-1371 ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus üheks (1) aastaks. Oma sellise tegevusega, mis seisnes täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumises, pani P.O toime KarS § 329 järgi
Kriminaalasi nr 1-14-6275 kvalifitseeritava kuriteo; 11.10.2014 a kella 16:45 paiku lõi ühel korral J Aile noaga paremale poole rindkere piirkonda, tekitades J Aile tervisekahjustuse: nähtuvalt Kuressaare Haigla SA tervisekaardist - rindkere eesseina lahtise haava. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises ja tervisekahjustuse tekitamises, pani P.O toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistusseadustiku 01.01.2015 a jõustunud redaktsiooni kohaselt kuulub P.O poolt toime pandud kuritegu kvalifseerimisele KarS § 121 lg 1 järgi ja muudetud süüdistuse redaktsioon on järgmine: P.O 11.10.2014 kella 16:45 paiku X korteris lõi ühel korral J Aile noaga paremale poole rindkere piirkonda, tekitades J Aile tervisekahjustuse: nähtuvalt Kuressaare Haigla SA tervisekaardist - rindkere eesseina lahtise haava. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, pani P.O toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus nõutud karistus: KarS § 424 ja 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdista tavale karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, so 3,6 x 150 = 540 eurot riigituludesse; KarS § 121 lg 1 järgi - rahaline karistus 150 päevamäära, so 3,6 x 150 = 540 eurot riigituludesse. KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristus rahaline karistus 250 päevamäära, so 3,6 x 250 = 900 eurot riigituludesse. KarS § 68 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamine alates 11.10. -13.10.2014, s.o 3 päeva, karistusaja hulka. KarS § 68 kohaselt ühele vangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära, seega 3 vangistuspäevale vastab (3x3) 9 päevamäära, mis arvata karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluv karistus 250 -9=241 päevamäära, s.o (3,6x241=867.60) kaheksasada kuuskümmend seitse eurot 60 senti riigituludesse. KarS § 66 sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 867.60:12=72.30 (seitsekümmend kaks eurot kolmkümmend senti) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemal t 30-ks kuupäevaks. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus viieks (5) kuuks. Süüdistatav P.O nõustus kohtuistungil kokkuleppemenetlusega ning andis kohtus ütlusi millede kohaselt saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustu b sellega. Kokkuleppe sõlmimisel on väljendatud tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad . P.O palub vabastada osaliselt menetluskulu tasumisest ja väljamõistetava menetluskulu määrata tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja kinnitasid kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde jäämist, kaitsja palub osaliselt vabastada süüdistatava kaitsjatasu tasumisest. Kohus olles tutvunud toimiku materjalidega ja sõlmitud kokkulepetega leidis, et kokkulepe te sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on süüdistatava le arusaadav. Kokkulepitud karistus vastab KarS §- s 56 sätestatule ja jääb KarS § -de 424, 329 ja 121 lg2 sanktsiooni piiridesse. KarS § 424 järgi on võimalik kohtul mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat, KarS § -de 329 ja 121 lg1 järgi on võimalik süüdistatavale mõista karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni üks aasta. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada
Kriminaalasi nr 1-14-6275 kergema karistusega. Kokkuleppe kinnitamisel arvestab kohus E. Makrtšjani isikuga, kes on 90% töövõimetu, E. Mrtšjan on oma süüd tunnis tanud, kannatanule on kehavigastus tekitatud ühise joomingu käigus ning kannatanule tekitatud kehavigastus ei kuulu raskete liiki, KarS §-de 424 ja 329 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta. Rahalise karistuse määrad vastavad KarS § -s 44 sätestatule. Rahalise karistuse päevamäära arvutamisel on arvesse võetud kuriteo toimepanemise ajal kehtinud rahalise karistuse päevamäära suurust, mille alammäär oli 3,20 eurot (KarS § 5). P.O karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kannatanu on andnud kokkuleppemenetluseks oma nõusoleku. Kannatanu kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitanud ei ole. Kokkulepe süüdistatavaga sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kokkulepe kinnitada. Tsiviilhagi – ei esitatud. Asitõend- nuga (pakend nr1) ja kannatanule kuuluvad riided (pakend nr.2) asuvad Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis. Nuga kuulub hävitamisele ja kannatanule kuuluvad riided kannatanu soovil temale tagastamisele. Tõkend – Süüdistatava suhtes on kohaldatud tõkendiks elukohast lahkumise keeld, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: -Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, milline kulu kuulub kohtuotsusega süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele ja mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2015.a. 390.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x390 eurot = 585 EUR-i. Sundraha summas 585,00 eurot kuulub riigituludesse väljamõistmisele süüdistatavalt. -Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. P.O kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sulev Raudsepa taotluste alusel on kohus arvestanud kaitsjale põhjendatud tasuks ja kuludeks kriminaalasjas nr 1-14-6275 399,60 eurot (tl.42-46 III kd) ja hiljem koos liidetud kriminaalasja nr 1-15-150 menetlusega 364 eurot (tl.105-107 III kd). Kui menetluskulust kaitsja sõidukulu maha arvata, siis kuuluks kaitsjatasuna P.O -lt väljamõistmisele tasu kokku 375+340= 715,00 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. P.O on XXX, saab töövõimetuspensioni, millest osa kulub ravimitele. Süüdistatav on kokkuleppes nõustunud rahalise karistusega. P.O on nõustunud kuriteo kvalifikatsiooniga ja kahetsenud juhtunut. KrMS § 180 lg11 alusel süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluva määratud kaitsjale tasu ja kulude hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohus eeltoodut arvestades peab põhjendatuks P.O osaliselt vabastada kaitsjatasu tasumisest riigituludesse, mõistes temalt riigituludesse välja 3 50,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus P.O -lt välja mõistetud menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Kriminaalasi nr 1-14-6275
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.