Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav
Süüdistus
Viljandi kohtumaja 15. september 2015 nr 1-15-6143 (kohtueelses menetluses nr 15284000266) kokkuleppemenetlus kohtuistung Aivar Hint Marita Kalamees Merike Tikk G.R (isikukood XXX; elukoht xxxxx x xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx; ei oma kriminaalkaristatust) KarS § 424 järgi
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Tunnistada G.R süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 21.22.06.2015, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata G .R-ile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangis tust 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui G.R ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.R-ilt lisakaristus ena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks) kuuks; tühistada G.R-ile tõke ndina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2.Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista G .R-ilt sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot , riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 635 (kuussada kolmkümmend viis) eurot 70 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2015. a oktoob rikuust igakuise menetluskulu osa 52 (viiskümmend kaks) eurot 98 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral , lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile.
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsu se peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega v iieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2); 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e- toimiku süsteemi vahendusel; 3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.7 KrMS § 248 lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTS USE PÕHJENDUSED
1.Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on G.R toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 21.06.2015 kella 13.14 paiku Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Mustla alevikus Kevade ja Jaani tn ristmikul mootorsõidukit Nissan Sunny reg.märgiga XXX XXX joobeseisundis. Joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus oli 1.05 mg/l kohta. Antud teoga rikkus G .R Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.06-22.06.2015, so 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 1 kuu 28 päeva. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 kuu 28 päeva jääb täielikult täitmisele pööramata,
määrata G.R-ile katseaeg 1 aasta. KarS § 50 lg 1 alusel võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 2 kuuks.
3.1.Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § -s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2.P õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4.1.Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175.
4.1.1.Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menet luskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 585 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166 ( Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus.
4.1.2.Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
4.1.2.1.Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava G.R-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.
4.1.3.Muu menetluskulu
KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot.
4.2.Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on s üüdistatavale G.R arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.
4.3.Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamine) sätestatud erandeid. KrMS § 1 80 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvest ades süüdimõistetu majanduslikku o lukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
5.Kohtu m uud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. G.R on kahtlustatavana kinni peetud 21.-22.06.2015, seega on G.R viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus juures ühele eelvangistus päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni - või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(digitaalselt allkirjastatud)
Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.