Viru Maakohus 04. september 2015 Jõhvi kohtumajas
Kriminaalasja number
1-15-4887 (12240102406)
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Ingrid Koddo, Riina Palmi
Kriminaalasi
F.F-i ja T.H süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Süüdistatavad
Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Irina Karo F.F isikukood XXX , EV kodakondsus, keskharidus, elukoht xxx kriminaalkorras karistamata. Tõkend – pole kohaldatud. T.H isikukood XXX, xxx Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend – pole kohaldatud. Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk
Kaitsjad 04.09.2015
Juhindudes KrMS § 249, kohus
F.F süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 järgi. Mõista karistuseks 1 (ü ks) aasta vangistust. Lähtudes KarS § 7 3 lg 1,3 jätta vangist us tingimisi F.F-i suhtes kohaldamata ni ng täitmisele pööramata, kui F.F katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseajak s määrata 1 ( üks) aasta.
Katseaja algus – 04.09.2015.
T.H süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 järgi. Mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Lähtudes KarS § 73 lg 1,3 jätta vangistus tingimisi T.H suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui T.H katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseajaks määrata 1 (üks) aasta. Katseaja algus – 04.09.2015. Välja mõista F.F-ilt tsiviilhagi: - xxx Vabastada aresti alt peale kahju hüvatamist F.F-i korteriomand xxx Välja mõista T.H-lt (T. H) tsiviilhagi: - xxx Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele F.F-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 24 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 20 eurot, käibemaks 4 eurot). Välja mõista F.F-ilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 585 eurot sundraha, 228,50 (457 / 2) eurot ekspertiisikulud, 40,39 (80,78 / 2) eurot väljasõidu eest rikkekohale, 240 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 24 eurot kohtumenetluses, 0,45 eurot toimiku koopia tegemise kulu. Menetluskulud summas 11184,34 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700061102 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista T.H-lt (T. H) riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 585 eurot sundraha, 228,50 (457 / 2) eurot ekspertiisikulud, 40,39 (80,78 / 2) eurot väljasõidu eest rikkekohale, 72 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 0,45 eurot toimiku koopia tegemise kulu.
Menetluskulud summas 926,34 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700061128 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. Kohtu tuvastatud asjaolud F.F süüdistatakse selles, et tema eesmärgiga petta xxx kindlustushüvitis, lavastas isikute grupis koos T.H ja S Bga xxx Kindlustusjuhtumi esilekutsumiseks F.F , kes kasutas xxx kuuluvat mootorsõidukit xxxx, leppis kokku oma tuttav T.H-ga liiklusõnnetuse lavastamises. F.F oli huvitatud sõiduki xxx eest liisingulepingust nr 28122FA tulenevatest maksutest vabanema ja seetõttu oli huvitatud kindlustuspettuses osalema. Teist avariilavastamise osapoolt F.F-ile ei olnud teada. T.H valis avarii lavastamise kohaks xxx Alates 2011 novembri algusest F.F tegutsedes grupis T.H ja S Bga valmistas ette ja xxx T.H sõitnud sõidukiga xxx teel seisvale buksiiritud S Ble kuuluvale tehnilises mitte korras olevale xxx vasakusse esinurkka selliselt, et avarii põhjustamises süüdlasena oleks näidatud F.F -i sõiduk xxx xxx õhtupoolikul sõitis F.F oma xxx, kus sai kokku T.H ja S Bga. Seal selgitas T.H F.F-ile ja S Ble, kummalt poolt sõidab tema sõidukiga xxx, mis teeb avarii ja kuhu tuleb teine auto paigaldada. Pärast seda paigaldatigi T.H poolt määratud kohta kruusatee paremale vööndile suunaga xxx tehnilises mitte korras olev xx auto katkine mootor ei töötanud kuid ta pani süüte sisselülitatud asendisse, et jätta mulje, nagu oleks sõiduk liikunud ning ise läks autost välja. xx ajal istus T.H vastavalt kokkulepitule xxx rooli, võttis hoo sisse ja sõitis xxx poolt vastasvööndis kurvi läheduses paigal seisva xxx esiosa vasakusse esinurkka, et jätta mulje, nagu oleks xxxx jaoks ootamatult ilmunud ette kurv, tema ei saanud juhtimisega hakkama, libises kruusateel, kaldus vastusuunda, kus liikus xxx, mille tõttu toimus avarii. F.F ja S B jälgisid eemalt, et avarii lavastamise paigale kedagi ei läheneks. Samuti kirjutasid F.F ja S.B valmis kindlustusele esitatavad andmed liiklusõnnetuse kohta.
Peale avarii lavastamist teavitasid F.F ja S.B liiklusõnnetuse toimumisest kindlustusettevõttetele. F.F teavitas xxx, kus oli kindlustatud tema kasutuses olnud sõiduk, nimetades ennast õnnetuse põhjustajaks ning palus võtta avariikohast auto. Peale avariisõidukite sündmuskohast väljavedamist F.F läks T.H-ga xxx. xxx a. teatas F.F kindlustushüvitise saamise eesmärgil liiklusõnnetuse toimumisest kindlustusettevõttele xxx kus oli kindlustatud tema kasutuses olev sõiduk, nimetades õnnetuse põhjustajaks ennast. F.F oli huvitatud sõiduki Ford xxx tulenevatest maksutest vabanemisest. F.F andis xxx a. teadvalt vale seletused, mille kohaselt xxx. a. toimunud liiklusõnnetuses süüdlaseks osapooleks jäi F.F , kes oma sõidukiga sõitis xxx. Kurvis tema sõiduk libises ja kaldus vastassuunavööndisse ning põhjustas kokkupõrke vastassuunast läheneva sõidukiga xxxx juhtimisel. Oma tegevusega püüdsid F.F, T.H xxx ulatuses ning mille oleks kindlustus kuriteotunnuste avastamata jäämise korral sõiduki omanikule – S Ble hüvitatud. Oma tegevusega püüdis F.F koos T. H ja S. Bga kindlustusettevõtte xxxxmaksumuse ulatuses, mis oli auto kindlustusjuhtumieelseks väärtuseks ning mille oleks kindlustus kuriteotunnuste avastamata jäämise korral sõiduki omanikule - liisingufirmale hüvitatud, sõiduk oleks jäänud taastamata, ning F.F oleks vabanenud liisingumaksete edasise tasumise kohustusest. xxx leidis, et F.F-i kasutuses olnud maastur vajab taastusremondi. Olles veendunud, et F.F-i poolt kirjeldatud liiklusõnnetuse asjaolud vastavad tegelikkusele, hüvitas kindlustusandja xxx taastatud sõiduki eest kindlustuskahju summas 10790 eurot, mis arve nr 64019923 alusel xxxx arvele. Oma tegevusega tekitasid F.F, T.H ja S.B varalist xxx Oma tegevusega tekitasid F.F, T.H ja S.B varalist kahju xxxx Seega F.F pani toime KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo, so kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise. T.H süüdistatakse selles, et tema eesmärgiga xxx S Bga 19.xxx. Erinevatel aegadel kindlustusjuhtumite esilekutsumiseks pöördusid F.F ja S B, kes omavahel tuttavad ei olnud, T. H poole, et too aitaks neid liiklusõnnetuse lavastamisel. Oma teenuseid hindas T.H 1000 eurole. T.H-le oli teada mis tehnilises seisundis on S B sõiduk ja miks ta on huvitatud liiklusõnnetuses osalema. F.F oli huvitatud sõiduki xxx eest liisingulepingust xxx tulenevatest maksutest vabanema ja seetõttu oli huvitatud kindlustuspettuses osalema. T.H andis S Ble ja F.F-ile konkreetseid juhiseid selle kohta, kuidas ja millal pidi liiklusõnnetus toimuma ning T.H nimetas avarii toimumise kohaks 3-4 km- l asuva kurviga teelõiku vähemkasutatava xxx. Viimasele oli teada, et tehniliselt mitte korras olev S Ble kuuluv sõiduk xxx asub xxxx manipalatsioone ei saaks näha kõrvalised isikud ei tohtinuks rikkete tõttu sõidukit xxx Alates 2011 novembri algusest tegutsedes grupis T.H koos F.F-i ja S Bga valmistasid ette ja xxxx 19.11.2011 päevasel ajal sõitis T. H sõidukiga xxxx, kus sai F.F-iga kokku, kes saa bus sõidukiga xxx avarii lavastamise piirkonda kella xxxx Seal selgitas T.H F.F-ile ja S Ble, kummalt poolt sõidab tema xxxx, mis teeb avarii ja kuhu kohta tuleb paigaldada teine auto. T.H omakorda andis S B le ülesande paigaldada sõiduki xxx kruusateel kurvi lähedale.
Pärast seda paigaldatigi määratud kohas Lohusuu -Avinurme kruusatee paremale vööndile suunaga xxx tehniliselt mitte korras olev S B sõiduk xxxB auto katkine mootor ei töötanud, kuid ta pani süüte sisselülitatud asendisse, et jätta mulje, nagu oleks sõiduk liikunud, ning ise läks autost välja xxx ajal istus T.H vastavalt xxxlt vastasvööndis kurvi läheduses paigal seisvale xxx vasakusse esinurkka, et jätta mulje, nagu oleks xxx jaoks kurv ootamatult ette ilmunud, tema ei saanud juhtimisega hakkama, libises kruusateelt välja, kaldus vastusuunda, kus liikus xx mille tõttu toimus avarii. F.F ja S B jälgisid eemalt, et avarii lavastamise paigale keegi ei läheneks. Samuti kirjutasid F.F ja S.B valmis kindlustusele esitatavad andmed liiklusõnnetuse kohta, mille S.B esitas oma sõiduki kindlustusandjale. Peale avarii lavastamist eesmärgil mitte seostada ennast toimunuga oli T. H oma sõidukis xxx avariikohast eemal. Samal ajal F.F ja S.B teavitasid liiklusõnnetuse toimumisest kindlustusettevõttele. F.F teavitas xxxx, kus oli kindlustatud tema kasutuses olnud sõiduk, nimetades ennast õnnetuse põhjustajaks ning palus võtta avariikohast auto. Peale avariisõidukite sündmuskohast väljavedamist T.H viis F.F -i xx xxx liiklusõnnetusest. Tema nimetas kahju põhjustajaks F.F ning selgitas, et xxx kaldus vastassuunavööndisse ja põhjustas kokkupõrke. Esitatud dokumentide alusel S.B sõiduki xx korraldas kontrolli, mille käigus tuvastati, et teatises kirjeldatud asjaolud ei vasta tegelikkusele, millest teavitati F.F-i kasutuses oleva sõiduki kindlustusettevõttele xx xxx a. teatas F.F kindlustushüvitise saamise eesmärgil liiklusõnnetuse toimumisest kindlustusettevõttele xxx, kus oli kindlustatud tema kasutuses olev sõiduk, nimetades õnnetuse põhjustajaks ennast. F.F andis xxx 19.11.2011. a. toimunud liiklusõnnetuses süüdlaseks osapooleks jäi F.F , kes oma sõidukiga sõitis xxx, kurvis tema sõiduk libises ja kaldus vastassuunavööndisse ning põhjustas kokkupõrke vastassuunast läheneva sõidukiga xxx Oma tegevusega püüdsid T. H, S. B ja F.F kindlustusettevõtte xxxx ulatuses ning mille oleks kindlustus kuriteotunnuste avastamata jäämise korral sõiduki omanikule – S Ble hüvitatud. Oma tegevusega püüdsid T.H, F.F ja xxxx mis oli auto kindlustusjuhtumieelseks väärtuseks ning mille oleks kindlustus kuriteotunnuste avastamata jäämise korral sõiduki omanikule - liisingufirmale hüvitatud, sõiduk oleks jäänud taastamata, ning F.F oleks vabanenud liisingumaksete edasise tasumise kohustusest. xxx leidis, et F.F-i kasutuses olnud maastur vajab taastusremondi. Olles veendunud, et F.F-i poolt kirjeldatud liiklusõnnetuse asjaolud vastavad tegelikkusele, hüvitas xxx kandis xxxi arvele. Oma tegevusega tekitasid T.H, F.F ja S.B varalist xxx Oma tegevusega tekitasid T.H, F.F ja S.B varalist kahju xxxx Sellega pani T.H toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kindlustusjuhtumi esilekutsumise. Süüdistatav F.F tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör kar istad a F.F KarS § 212 lg 1 järgi 1-aastase vangistusega. KarS § 73 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui F.F ei pane 1 ( ühe) aasta se katseaja jooksul toime uut kuritegu.
Süüdistatav T.H tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör karistada T.H KarS § 212 lg 1 järgi 1 -aastase vangistusega. KarS § 73 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui T.H ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatavate süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Kohtu meetmed Kohus leiab, et F.F ja T.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 j ärgi ning karistada neid vastavalt kokkuleppele. Menetlusku lud tuleb jätta süüdistatavate kanda.
Kohtunik Larissa Prokopenko
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.