Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-15-3572
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Tõlk
Natalia Tselikova
Prokurör
-
Kriminaalasi
Süüdimõistetu V.L-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
V.L elukoht vabanemisel: XXXX; asukoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu linn; isikukood: XXX; töökoht vabanemisel: puudub
Kaitsja
-
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33, kohtunik määras: Jätta V.L vabastamata temale Tartu Maakohtu 21.05.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3572 mõistetud ärakandmisele kuuluvast 1 aasta 3 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Menetluse käik ja asjaolud V.L-i karistati Tartu Maakohtu 21.05.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3572 KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti V.L-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.12.2014. a. Kohtuotsus jõustus 06.06.2015. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.12.2014. a ja lõppeb 05.04.2016. a. V.L-i ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 05.08.2015. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla ei toeta V.L-i vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt asub V.L elama oma venna ja tema pere juurde. Sugulased on nõus V.L-i vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo toetab Tartu vangla seisukohta. Süüdimõistetu V.L seletas, et vabanemisel asub ta algul elama venna juurde, seejärel üürib vend talle korteri. Tööle soovib ta minna XXX, kuid mingeid kokkuleppeid töö osas veel ei ole. Ta tunnistab, et varem pöörati karistused täitmisele, kuna olid probleemid narkootikumidega. Kohtu seisukoht V.L kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. V.L on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt poole ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V.L-i on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Käesoleval hetkel kannab ta karistust süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest isikute grupis. Ka varasemate otsuste alusel on teda karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Vangistuses viibib V.L alates 08.12.2014. a, mil ta peeti kahtlustatavana kinni. V.L-i on vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud neli korda – 15.01.2015. a karistati kartserisse paigutamisega kaheks ööpäevaks, kuna kasutas teiste isikutega suhtlemisel
ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid; 11.03.2015. a karistati noomitusega, kuna hoidis enda käes isevalmistatud veekeeduseadet; 18.03.2015. a karistati lisatoitlustuse õiguse keelamisega üheks kuuks, kuna hoidis enda käes isevalmistatud veekeeduseadet; 10.04.2015. a karistati kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks, kuna ei andnud pärast jalutuskäiku tarvitamata sigarette vangla hoiule. Seega ei ole V.L suutnud hoiduda rikkumiste toimepanemisest isegi range järelevalve tingimustes. V.L on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel Tartu Maakohtu 02.10.2012. a otsuse alusel, kuid käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu pöörati karistus Tartu Maakohtu 21.02.2013. a määrusega täitmisele. Tartu Maakohtu 25.05.2014. a määrusega vabastati V.L Tartu Maakohtu 06.08.2013. a otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega määrates ta kriminaalhooldusele. Ärakandmata karistus pöörati uuesti täitmisele Tartu Maakohtu 03.04.2014. a otsusega, kui mõisteti liitkaristus. V.L-ile on varasemalt antud võimalus kanda karistust vabaduses, sh on ta vabanenud karistuse kandmiselt enne tähtaega. Vaatamata sellele on V.L jätkanud uute kuritegude toimepanemist, mille tõttu on mõistetud vangistus täitmisele pööratud. Samuti on ta katseajal viibides rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, millest tulenevalt puudub kohtul veendumus, et ta käesoleval ajal on võimeline täitma kriminaalhoolduse nõudeid. Ka uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on väga kõrge – üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 73% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 49%. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt asub V.L elama oma venna, tema naise ja nende kahe lapse juurde 2-toalisse korterisse XXX. Seega on V.L olemas kindel elukoht. Vabanemisel puudub tal kindel töökoht. Vabanemisfondis on tal 8,83 eurot ja rahalisi nõudeid 10.08.2015. a seisuga 238,63 eurot. V.L kannab hetkel karistust kuritegude eest, mis on toime pandud eelkõige rahalise kasu saamise eesmärgil. Seetõttu on eriti oluline, et vabanemisel oleks tal võimalik asuda tööle, mis aitaks vältida uute varavastaste süütegude toimepanemist. Kriminaalhooldaja on vestelnud V.L-i venna ja tema elukaaslasega, kelle sõnul on nad valmis kinnipeetavat igakülgselt toetama. Samas on kinnipeetava vend töötu ja elukaaslane lapseootel ning nende kasvatada on kaks last. Kohus ei ole veendunud, et nad suudavad toetada V.L-i materiaalselt sellisel määral, et ta ei hakkaks rahaliste vahendite saamiseks uusi kuritegusid toime panema. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes leiab kohus, et V.L-i ei ole võimalik karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastada.
Ingeri Tamm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.