1-15-4667/18 - Varavastased süüteod - Süüteod omandi vastu - Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

2.Viru Maakohtu 7. juuli 2015. a otsusega mõisteti E. Normann KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg-le 2 suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19. jaanuari 2010. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. 2.1 Kohus leidis, et E. Normanni vastutustunde puudumist ja kestva üleastumise raskust ning tema vastutust kergendavat asjaolu, s.o süü puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust, arvestades tuleb talle karistuseks mõista lühiajaline reaalne vangistus. Mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorda, ei ole võimalik karistada E. Normanni rahalise karistusega. Isik pani toime võõra vara süstemaatilise varguse oma töökohal vaatamata alalise sissetuleku olemasolule, mistõttu ei ole kohus veendunud, et süüdlasele mõistetav rahaline karistus täidetaks E. Normanni poolt mõistliku aja jooksul ja mõistetav karistus täidaks oma eesmärgi. E. Normannil on tasumata rahatrahvid kehtivate väärtegude eest ning rahalise karistuse kandmine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu ja võib jätkuvalt kallutada teda ebaseaduslikul viisil rahaliste vahendite hankimisele. Teda ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemisest isegi katseaeg ja alalise sissetulekuga kindlustatus, alaealise lapse olemasolu ega muud asjaolud. 2.2 Rahaline karistus ei ole piisav meede, mis suunaks E. Normanni edaspidi hoiduma samalaadsest süülisest käitumisest. Rahalise karistuse täitmise võimalikkus ei ole kohtu arvates tagatud selleks E. Normannil piisavate vahendite puudumise tõttu. Ta ei ole suutnud asuda hüvitama AS-ile Eesti Elisa rohkem kui üks aasta tagasi tekitatud kahjusummat, mistõttu täiendava rahalise koormise määramine ei ole E. Normannile käesoleval ajal põhjendatud. E. Normann pani uue samalaadse kuriteo toime katseaja kestel, mistõttu karistuse tingimisi kohaldamine oma eesmärki ei täitnud. Kohus arvestas karistuse mõistmisel kohtupraktikas väljakujunenud seisukohaga, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks

3.E. Normanni kaitsja esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja uue otsuse tegemist, millega karistada E. Normanni rahalise karistusega, kohaldades KarS § 66. 3.1 Karistuse määramisel ei nõustunud kohus kaitsja ettepanekuga ja kannatanu esindaja arvamusega karistada E. Normanni rahalise karistusega. Kohus põhjendas oma seisukohta sellega, et kohus ei ole veendunud, et E. Normann täidaks rahalise karistuse mõistliku aja jooksul ja karistus täidaks oma eesmärgi. Sellest põhjendusest võib teha järelduse, et kohus, arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut, pidas võimalikuks karistada E. Normanni rahalise karistusega, kuid arvestades tasumata rahatrahve leidis, et rahalise karistuse kandmine võib jätkuvalt kallutada teda ebaseaduslikul viisil rahaliste vahendite hankimisele. Apellant ei ole sellega nõus. E. Normann selgitas kohtus, et varem oli tema elu segamini ja tal oli palju raskeid situatsioone. Ta on oma vigadest aru saanud. Praegu on tema elus kõik korras, tal on uus elu ja uus elukaaslane, soov eluga edasi minna. Ta on nõus panustama selle nimel. Arvestades stabiilse sissetuleku olemasolu, võib asuda seisukohale, et E. Normann on võimeline kandma nii rahalist karistust kui ka tasuma tsiviilhagi. 3.2 Tegemist on varavastase kuriteoga, mille puhul tuleb arvestada kannatanu huvisid. Kannatanu peamiseks huviks on kuriteoga tekitanud kahju heastamine. See on võimalik ainult siis, kui süüdlasel on võimalus töötada ja teenida raha. Kui E. Normann kannab kohtu poolt määratud liitkaristust – 2 aastat ja 8 kuud vangistust, siis kannatanu huvid ei ole kaitstud ja kuriteoga tekitatud kahju jääb pika aja jooksul hüvitamata. Kannatanu esindajal on tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 9 õigus anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta. Kannatanu esindaja toetas E. Normanni karistamist rahalise karistusega. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud kannatanu esindaja arvamust, mille kohaselt piisab E. Normanni karistamisest rahalise karistusega. 3.3 Kohus ei arvestanud karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna kuriteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul KarS § 57 lg 1 p 4 mõttes. Kahtlustatavana ülekuulamisel andis E. Normann ütlusi selle kohta, et tal olid suured võlad, tema ülalpidamisel on alaealine laps ja ta eksis ning pani toime kuritegusid. Seega pani E. Normann kuriteod toime raske majandusliku olukorra tõttu. Viimase kuriteo on E. Normann toime pannud veebruaris 2014, s.o poolteist aastat tagasi. Selle aja jooksul elas E. Normann seadust rikkumata, millest järeldub, et ta on oma vigadest aru saanud ja edaspidi lahendab oma elulisi probleeme seaduslike vahendite abil. E. Normanni karistatakse kriminaalkorras teist korda. Ta tunnistas oma süüd ning avaldas puhtsüdamlikku kahetsust. Tema ülalpidamisel ja kasvatamisel on alaealine laps, 17-aastane tütar, kes vajab ema toetust ja abi ning kellel on halvad suhted isaga. E. Normanni reaalse vangistusega karistamise korral jääb laps üksi, E. Normann ei saa teda aidata ega toetada gümnaasiumi lõpetamisel ja kõrgkooli sisseastumisel ning ülikoolitee jätkamisel. E. Normann asub võlgasid kustutama. Varem ta ei saanud seda teha, kuna perspektiivis ootas teda pikaajaline vangistus ja tütar oleks jäänud ilma elatusvahenditeta. 3.4 E. Normanni ei ole varem karistatud rahalise karistusega. Seega ei saa väita, et rahaline karistus ei täida oma eesmärki. Maakohtu otsuses puuduvad veenvad põhjendused selle kohta, miks kohtu arvates E. Normanni suunamine õiguskuulekale käitumisele ei ole saavutatav rahalise karistusega. Apellant on seisukohal, et E. Normanni on võimalik karistada rahalise karistusega, jättes rahalise karistuse määra kohtu otsustada. Samas palub ta kohaldada KarS § 66 lg 1 ja lubada E. Normanni perekondlikku ja majanduslikku seisundit arvestades süüdistataval tasuda rahaline karistus ositi aasta jooksul.