Mõista V Slt Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus kokku 19 236,67 eurot (millest põhiosa 16 717,23 eurot, intress 1 044,56 eurot ja viivis 1 474,88 eurot).
Mõista V Slt Swedbank AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt (16 717,23 eurot) 19% aastas alates 12.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta kõik menetluskulud V S kanda.
Mõista V Slt Swedbank AS-i kasuks menetluskuludena välja 1 260 eurot.
Mõista V Slt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
Hageja esitas kohtule hagi, milles hageja palub kohtul:
mõista V Slt Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus kokku 19 236,67 eurot, millest põhiosa 16 717,23 eurot, intress 1 044,56 eurot ja viivis 1 474,88 eurot;
mõista V Slt Swedbank AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt (16 717,56 eurot) 19% aastas alates 12.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.02.2021 laenulepingu nr xxx (edaspidi leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 20 000 eurot intressimääraga 8,9% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10.02.2026.
Lepingule sõlmiti lisad 06.04.2021 ja 08.07.2021. Viimati sõlmitud lisa kohaselt oli kasutuses olev laenusumma 19 348,69 eurot intressimääraga 19% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 09.02.2026.
Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (tüüptingimuste p 4.1).
Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast (tüüptingimuste p 5.1). Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa (tüüptingimuste p 5.3).
Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevat laenusumma tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustust, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus.
Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 19% aastas.
Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist (tüüptingimuste p 11.1.1.).
Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 13.06.2022 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks.
10.Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 01.07.2022, mille
tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks.
11.Kostja lepingust tulenev võlgnevus on kokku 19 236,67 eurot, millest põhiosa 16 717,23 eurot, intress 1 044,56 eurot ja viivis 1 474,88 eurot.
12.Põhivõlgnevus tekkis alates 09.04.2022 ning lepingu ülesütlemise ajaks oli põhivõlgnevus 745,26 eurot. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks ka kogu tagastamata laenujääk 16 467,54 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist oli põhivõlgnevus seega 17 212,80 eurot, millest kostja tasus 07.12.2022 495,57 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 16 717,23 eurot. Täiendavalt nõuab hageja intresside ja viiviste tasumist. Kostja vastuväited hagile
13.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
14.Kostja ei ole hagejalt laenu võtnud. Kostja andmeid on kasutanud ära kolmandad isikud (I. K, S-E. H ja R. P). Antud laenulepingu osas on algatatud kriminaalmenetlus (kiminaalasja nr xxx, menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse vanemuurija O O). Kostja on antud kriminaalasjas algselt ülekuulatud tunnistajana, kuid 27.02.2023 esitati kostjale kahtlustus varalise kahju tekitamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega Swedbank AS-ile (KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi). Kostja kriminaalasjas süüd ei tunnista.
15.Swedbank AS on esitanud hagiavalduse ka kriminaalmenetluse raames. Kriminaalasjas esitatud hagist nähtub, et nõue on esitatud solidaarselt I K, S-E H ja V S vastu. Kostja IDkaardi andmeid on kasutanud I K ja S-E H. Kostja ei ole nendele isikutele nõusolekut andnud enda ID-kaardi kasutamiseks. Kostja lepinguline esindaja on palunud kriminaalasjas võimalust tutvuda I K, S- E H ja kostja ütlustega, mis on need isikud andnud Swedbank ASilt võetud laenuga seoses. Kriminaalasja menetleja sellele taotlusele vastanud ei ole. Taotluste lahendamine
16.Kohus uuendas käesolevas asjas 19.11.2024 määrusega asjas menetluse ja kohustas hagejat esitama kohtule teavet vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas hiljemalt 05.12.2024.
17.Kostja esitas 04.12.2024 taotluse nõuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituselt välja 16.02.2023 Swedbank AS-i kannatanuks tunnistamise määrus kriminaalasjas nr xxx. Selle tõendiga soovis ta tõendada, et laenu saamiseks esitas kostja koos teiste isikutega hagejale võltsitud xxx konto nr xxx väljavõtte ajavahemikust 01.07.2020.a. kuni 16.02.2021.a. eesmärgiga võtta kostja nimelt laenu, mida ei kavatsenud tagasi maksta. Hageja soovib tõendada, et esineb VÕS § 403 4 lg 7 kolmandas lauses sätestatud olukord ning vastutustundliku laenamise põhimõtet ei tule käesolevas asjas kohaldada.
18.16.12.2024 esitas kostja taotluse osas omapoolse seisukoha, milles vaidles tõendite kogumisele vastu. Ta märkis, et vaidlusalusel ametlike kinnitusteta xxx väljavõttel on kostja nimi kirjutatud ebaõigesti (V) ja ta ei ole ka kunagi olnud selle panga klient. Kostja on seisukohal, et seega on hageja jätnud esitatud andmed kontrollimata ja väljastanud laenu võltsitud dokumentide alusel.
19.Kohus jätab hageja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata. Kostja 16.12.2024 seisukohast nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et laen on väljastatud võltsitud kostja ID-kaarti kasutades võltsitud dokumentide alusel. Seega ei vaja antud asjaolud tõendamist – kostja on need omaks võtnud. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et pangal oleks pidanud tekkima võltsituse kahtlus ainuüksi isiku eesnime ebaõigest kirjapildist pangakonto
väljavõttel või sellest, et väljavõttel puudus panga kinnitus. Kohtule jääb ka arusaamatuks, millist kinnitust kostja silmas peab. Tegu oli xxx panga väljavõttega, mis ei saaks kanda eesti digiallkirja ning pangakonto väljavõtte õigusust kinnitas kostja (või tema ID-kaarti kasutanud isik) taotluse esitamisel kostja ID-kaarti kasutades.
20.Kohus märgib täiendavalt, et käesolevas asjas antav tsiviilõiguslik hinnang asjaoludele ei sõltu kriminaalmenetluslikust hinnangust. Kohtul on võimalik käesolevas asjas tuvastada lepingu olemasolu või puudumine poolte vahel ja asi lahendada. Asja lahendus ei sõltu kriminaalasja tulemustest ega selles antavatest hinnangutest. Kohtuotsuse põhjendused Lepingu sõlmimine
21.Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping vastab VÕS § 401 lg-s 1 reguleeritud krediidilepingu tunnustele - krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Samuti vastab see VÕS § 396 lg 1 sätestatud laenulepingu mõistele, mille kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
22.VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on krediidiandja, kes tegutseb majandusja kutsetegevuses VÕS § 402 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalusele laenusuhtele kohaldada tarbijakrediidi sätteid. Kuivõrd pooled ei vaidle, et laen on väljastatud võltsitud dokumentide alusel, esineb VÕS § 4034 lg 7 kolmandas lauses sätestatud olukord ning vastutustundliku laenamise põhimõtet ei tule käesolevas asjas kohaldada.
23.Hageja nõue tagastamata krediidisumma väljamõistmiseks võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Intressi nõudmiseks annab aluse VÕS § 94 lg 1 ja viivise nõudmiseks VÕS § 113 lg 1.
24.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt lepingut hagejaga ei sõlminud mitte tema, vaid tema ID-kaarti ära kasutades kolmandad isikud (I K ja S-E H). Kohus on kostjale enda 19.09.2023 määruses/e-kirjas (tlk 60) selgitanud, et kostja esitatud vastuväited on umbmäärased ja üldsõnalised. Esitatust ei nähtu, kes ja mil moel allkirjastas kostja nimel laenulepingu. Täiendavalt selgitas kohus, et asjas esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmiti laenuleping ja selle lisad digitaalselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud (otsus nr 216-124450, p 22), et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PINkoode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PINkoodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt.
25.Kohus määras kostjale tähtaja tuua selgelt välja kõik enda vastuväited ja lepingu sõlmimise asjaolud – kes, mil moel allkirjastas laenulepingu, kuidas said kostja ID-kaart ja koodid väidetavalt kolmandate isikute kätte jms. Kohus selgitas, et kõiki enda väiteid tuleb tõendada ja tõendid tuleb esitada sedavõrd varakult kui menetlusseisund seda võimaldab. Kostja selliseid tõendeid ega isegi põhistusi ei esitanud. Seega ei ole käesolevas menetluses
esitatud selgeid väiteid ega tõendeid, et leping ja selle lisad sõlmiti kostja ID-kaarti ja PINkoode kasutades kolmandate isikute poolt ega seda, et kostja ID-kaart ja PIN-koodid oleksid läinud kolmandate isikute valdusse tema tahte vastaselt. Seega tuleb ülal viidatud Riigikohtu praktika kohaselt eeldada, et tahteavalduse lepingu sõlmimiseks andis isik, kellele on IDkaart ja PIN-koodid väljastatud, st kostja. Põhinõue
26.Kostja ei ole esitanud vastuväited, et ta oleks lepingut täitnud ja et sissenõudjal ei oleks olnud õigust lepingut üles öelda. Samuti ei ole ta esitanud vastuväiteid ülesütlemisavalduse kättesaamisele. Järelikult oli ülesütlemine kehtiv.
27.Hagi kohaselt tekkis põhivõlgnevus alates 09.04.2022 ning lepingu ülesütlemise ajaks oli põhivõlgnevus 745,26 eurot. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks ka kogu tagastamata laenujääk 16 467,54 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist oli põhivõlgnevus seega 17 212,80 eurot.
28.Hageja väidete kohaselt tasus kostja 07.12.2022 495,57 eurot ning seega on põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 16 717,23 eurot. Kostja ei ole nendele väidetele vastu vaielnud. Kohus rahuldab hagi põhinõudes selles summas. Intressid
29.Pooled on lepingus kokku leppinud intressi määras 19 % aastas. Hageja tugineb hagis intressivõlgnevuse osas poolte vahel kokku lepitud maksegraafikule (tlk 31). Hageja väidete kohaselt on tasumata intress perioodi eest aprill kuni juuli 2022 ja kokku on tasumata intresside summa vastavalt poolte vahelisele maksegraafikule ja hageja arvutustele 1 044,56 eurot. Kohus kontrollis hageja arvutusi ja veendus, et arvestus on korrektne. Kostja ei ole neile väidetele vastu vaielnud. Kohus rahuldab hagi intressinõude osas. Viivised
30.Hageja nõuab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale. Pooled on omavahelistes lepingutes (tlk 7, 13 ja 24 pöördel) kokku leppinud, et hagejal on õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär lepingu kehtivuse ajal on EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas (tlk 36). Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 19% aastas.
31.Hageja on viivisearvestuse esitanud hagis (tlk 3). Hageja nõuab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste tasumist kogusummas 1 474,88 eurot. . Kohus kontrollis hageja arvutusi ja veendus, et arvestus on korrektne. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele ega viivisenõudele vastu vaielnud. Kohus rahuldab nõude. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele ega viivisenõudele vastu vaielnud. Kohus rahuldab nõude ja mõistab välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt poolte vahel kokkulepitud määras (19% aastas).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
33.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas
koos hagiga kohtule enda menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskuludeks on riigilõiv 1260 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu kandmine hageja poolt on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 1260 eurot.
34.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.