Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja 09.07.2015, Rakvere kohtumaja koht Videokohtuistungi toimumise aeg 18.06.2015 Kohtuasja number
1-15-1385
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kaitsja
Eduard Bulattšik
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid V.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
V.K, isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 30.08.2014 ja lõpp 23.12.2015
Jätta V.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista V.K-lt menetluskuluna riigituludesse 91,20 eurot kaitsetasu v.adv. Eduard Bulattšik poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700015336. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 91,20 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Eduard Bulattšik poolt süüdimõistetu V.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, V.K-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.05.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.K vangistusest tingimisi enne tähtaegseks vabastamiseks. Viru Maakohtu 05.03.2015 otsusega tunnistati V.K süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 kuud vangistust, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg kokku 7 päeva karistusaja hulka ning lõplikult kandmisele kuulus 1 aasta 3 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 30.08.2014. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, vangistuses viibib seitsmendat korda. Praegune karistus on mõistetud ähvardamise, kehalise väärkohtlemise ja varguse eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Isik käitub impulsiivselt, ei mõtle tagajärgedele, lähtub oma vajadustest. Kinnipeetav on olnud hõivatud tööga üldkasutatavate ruumide koristajana ning seoses alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamise probleemidega on osalenud tugigrupis "Anonüümsete narkomaanidega". Tagasiside oli positiivne. Seoses isiku psüühilise tervisega on isiku narkorehabilitatsioon vastunäidustatud. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetaval puudub kindel elukoht. Varem on elanud sotsiaalpinnal ja juhututtavate juures, kelle elustiil on asotsiaalne. Rahvastikuregistri andmetel on aadressiks xxxx, sotsiaalpinna taotlemiseks tuleb pöörduda xxxx poole. Elamisluba kehtib kuni 01.03.2016. Väidab, et keskerihariduse omandas 1988. aastal xxxx Kutsekoolis, omab müürsepp-, teras- ja raudbetoonkonstruktsioonide monteerija kutsetunnistust. Koolis esines probleeme suhetes koolikaaslastega. Õppimist raskendab traumade tõttu saadud vigastused (unustab ja on väga aeglase mõtlemisega, probleem õpitu arusaamisega). Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta, töökogemused vähesed. Enda sõnul on ametlikult töötanud mõne kuu xxxx raudteel teede monteerijana. Enne vangistust oli sissetulekuks töövõimetuspension ja elustiili tõttu oli tal suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Vangla andmetel vangistuse ajal toetab isikut ema. Täitise registri andmetel on nõuete suurus ca 7200 eurot, nõudeid tasub ema saadetud rahalistest vahenditest. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja vend. Emaga ei suhtle, kuna oli tema vastu vägivaldne. Samas on näha, et ema toetab isikut vanglas rahaliselt. Lähtuvalt isiku korduvkuritegudest võib väita, et tema tutvusringkond koosneb kuritegeliku mõtteviisiga sotsiaalselt mittetoimetulevatest alkoholilembelistest isikutest, kes mõjutasid kinnipeetavat negatiivselt. Enda sõnul ei ole hoolinud oma tegude tagajärgedest ning korduvalt teinud riskantseid otsuseid. Vangla meditsiiniosakonna andmetel alkoholi sõltuvus puudub. Tunnistab, et on
alkoholiprobleemid, millesse on suhtunud kergekäeliselt, soovib probleemidega tegeleda, pisendab probleemide tõsidust. Joobeseisundis on agressiivne, on kasutanud vägivalda teiste isikute ja oma ema suhtes. Väidetavalt tarbis kanget alkoholi paar korda nädalas, lisaks on varasemalt tarbinud narkootikume. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkootikumide sõltuvus, kuid psüühilise tervise tõttu on narkorehabilitatsioon vastunäidustatud. Isik tunnistab sõltuvust ning soovib oma käitumist muuta. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul psühhiaatrilisi probleeme, saab hetkel ravi. Lisaks on isikul krooniline haigus ja kohanemisraskused igapäevaeluga toime tulemisel. Pooldab asotsiaalset eluviisi, näiteks vanglas sööb teiste isikute prügikastis olevaid toidujäätmeid. Lapsepõlves esines käitumishäireid. Varasemalt on end vigastanud, hetkel enesevigastamise mõtteid ei ole. Väidab, et tervis ei ole hea, mis on seotud pea traumaga, vajab tihedat meditsiinilist kontrolli. Korduv vägivaldne käitumine ja impulsiivsus väljendub selles, et kordab samu vigu, ei õpi varasemast käitumisest, tegutseb tagajärgedele mõtlemata. Ei mõista, et oma tegudega ohustab teiste isikute tervist. Ta ei oska oma probleemidega toime tulla ning vabanemiseks reaalsed plaanid puuduvad, ei tea kuidas vabaduses hakkama saab. Ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme. Suhtub ametiisikutesse sallivalt, omakasu eesmärgil, negatiivsetes olukordades ärritub. Isikul on motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid on vähe tõenäoline, et isik suudab antud eesmärgi realiseerida. Kriminaalhooldusesse suhtub kui lisakohustusse, mida peab täitma, vabanedes võib jätkata uute kuritegude toimepanemist. Oht avalikkusele seisneb varguste toimepanemises, kehalises väärkohtlemises ja vägivalla kasutamise ähvardamisega. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja negatiivne käitumisstiil. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 80% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 59%. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades kinnipeetava varasemat karistatust ning ohtlikkuse taset, ei toeta vangla V.K tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus peab võimalikuks kinnipeetav ennetähtaegselt siiski vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll kuni 23.12.2015 ning käitumiskontrolli ajaks kohustada V.K täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7,8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. V.K kannab karistust varguste (15 episoodi), kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest, mille eest talle liitkaristusena mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 4 päeva vangistust. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud 9 korda, millest järeldub, et mõistetud reaalsed ja tingimuslikud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Prokuratuur leiab, et tema ennetähtaegsel vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Suureks takistuseks isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab prokuratuur ka elu-, töökoha ning eriala puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. V.K ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele. Vangistuses on talle määratud üks distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006
määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Varasemad tingimuslikud karistused ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg-s 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur V.K vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 18.06.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et enne vangistust oli vabatahtlikult kristlikus rehabilitatsioonis aasta aega. Kavatses minna elama xxxx, aga siis võeti ta kinni, kuna oli tagaotsitav teise toimepandud kuriteo pärast. Vabanemisel tahab vahetada elukohta ning on olemas inimene, kes annab talle töökoha ja kindlustab ka elukoha. Mõtleb tulevikule ja tahab alustada elu uut moodi. Ei mingeid vanu tuttavaid. Selgitab veel, et kuriteo pani toime ema vastu, ema tahtis, et ta mõne päeva aresti karistuseks saab, kuid ta pandi vanglasse. Samuti ema pärast vahetas ta elukohta. Käesoleval ajal suhtleb emaga telefoni teel. Kaitsja seisukoht Kaitsja toob välja, et kinnipeetav on vanglas olnud 8 kuud, kanda on jäänud 6 kuud vangistust. Ta töötab koristajana vanglas, saab töövõimetuspensioni. Samuti ei saa kaitsja hinnangul nõustuda sellega, et tal ei ole eriala, kuna on näha, et ta omab müürsepa, betoonkonstruktori kutsetunnistust ning kui ta vabastatakse, siis saab ta otsida endale töö sellel erialal. Kaitsja palub kinnipeetav enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, vanglas viibib ta lausa seitsmendat korda. Väärteo korras karistatud 61-l korral. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo
toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku suhtumist ühiskonda, mitte väärtustades ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid. Käesolev kuritegu on ähvardamine, kehaline väärkohtlemine ja süstemaatiline vargus. Toimepandud kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, küll aga on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav ise tunnistab sõltuvust, kuid meditsiiniosakonna andmete kohaselt tulenevalt isiku psüühilisest tervisest, on narkorehabilitatsioon vastunäidustatud. Isikul diagnoositud veel psühhiaatrilised probleemid, millest tulenevalt on tal kohanemisraskused igapäevaeluga toimetulekul, samuti pooldab kinnipeetav asotsiaalset eluviisi, seda enne käesoleva karistuse kandmist, kui ka karistuse kandmise ajal. Korduv vägivaldne käitumine ja impulsiivsus väljendub selles, et kordab samu vigu ning ei õpi varasemast käitumisest, tegutseb tagajärgedele mõtlemata. Ei mõista, et oma tegudega ohustab teiste isikute tervist. Isik ei oska oma probleemidega toime tulla ning vabanemiseks reaalsed plaanid puuduvad, ei tea kuidas vabaduses hakkama saab. Samuti näitab korduv karistatus seda, et isik ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme. Ametiisikutesse suhtub küll sallivalt, kuid seda vaid omakasu eesmärgil. Isikul on motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid on vähe tõenäoline, et isik suudab antud eesmärgi realiseerida. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. V.K on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täielikult täidetud, tegemist on isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka vanglas olles suutnud alluda korraldustele ning kehtestatud nõudeid järgida. Samuti puudub tal vabanedes kindel alaline elukoht, tal on võimalik taotleda sotsiaalpinda. Puudub ka garanteeritud töökoht, millest tulenevalt puudub igakuine kindel sissetulek, mis on vajalik isiku majanduslikuks toimetulekuks. Varasemalt oli vabaduses sissetulekuks töövõimetuspension, vanglas olles toetab materiaalselt ema. Vangla iseloomustusest nähtuvalt omab võlgnevusi ligikaudu 7200 euro ulatuses, tasub neid jõudumööda ema saadetud vahenditest. Isiku korduvkuritegudest lähtuvalt võib väita, et tutvusringkonnas on kuritegeliku mõtteviisiga isikuid, kes on varasemalt mõjutanud isikut negatiivselt ja võivad seda teha ka edaspidi. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 80% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise töenäosuseks 59%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuivõrd kriminaalhooldusesse suhtub kinnipeetav kui lisakohustusse, mida peab täitma, mistõttu ei ole välistatud uute kuritegude toimepanemine katseajal või talle pandavate kohustuste rikkumine. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V.K puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lisaks märgib kohus, et vangla ega prokuratuur ei toeta samuti isiku vangistusest ennetähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu V.K vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.